Kiiremini kui brauser!
62 suhted: Afaasia, Agnoosia, Akson, Aktiivsus- ja tähelepanuhäire, Alzheimeri tõbi, Amüotroofne lateraalskleroos, Amneesia, Autism, Autonoomne närvisüsteem, Düsartria, Düsgraafia, Dendriit, Ediacara, Elundkond, Enteerne närvisüsteem, Epilepsia, Essentsiaalne treemor, Ganglion, Gliia, Hormoonid, Insult, Käitumine, Kesknärvisüsteem, Kiirusagar, Kopsud, Kraniaalnärvid, Kuklasagar, Ladina keel, Lihas, Liiges, Migreen, Mitokonder, Narkolepsia, Näärmed, Närv, Närvirakkude kasvufaktor, Neurobioloogia, Neuron, Neuroteadus, Obsessiiv-kompulsiivne häire, Oimusagar, Otsmikusagar, Parasümpaatiline närvisüsteem, Parkinsoni tõbi, Peaaju, Piirdenärvisüsteem, Polüskleroos, Retseptor, Süda, Sümpaatiline närvisüsteem, ..., Sünaps, Schwanni rakud, Seljaaju, Seljaajunärvid, Signaaliülekanne, Silelihased, Siseelund, Somaatiline närvisüsteem, Tourette'i sündroom, Tuberkuloos, Vaimsed protsessid, Veresoon. Laienda indeks (12 rohkem) »
Afaasia
Aju piirkond, mille kahjustumise korral võib tekkida kõnehalvatus Afaasia ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera (paremakäelistel) lokaalsest kahjustusest või mõnikord vaimuhaigusest.
Uus!!: Närvisüsteem ja Afaasia · Näe rohkem »
Agnoosia
Agnoosia ehk tajuvõimetus on võimetus käsitleda sensoorset informatsiooni.
Uus!!: Närvisüsteem ja Agnoosia · Näe rohkem »
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Uus!!: Närvisüsteem ja Akson · Näe rohkem »
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire, lühend ATH (inglise keeles attention deficit hyperactivity disorder ehk ADHD) on käitumishäire, mille tunnusteks on ülemäärased keskendumisraskused, impulsiivsus või hüperaktiivsus.
Uus!!: Närvisüsteem ja Aktiivsus- ja tähelepanuhäire · Näe rohkem »
Alzheimeri tõbi
Pildil on vasakul normaalse eaka inimese aju ja paremal Alzheimeri haige aju. Eristustunnused on välja toodud. Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida 1906.
Uus!!: Närvisüsteem ja Alzheimeri tõbi · Näe rohkem »
Amüotroofne lateraalskleroos
Amüotroofne lateraalskleroos ehk amüotroofiline lateraalskleroos ehk motoorneuroni haigus (ladina keeles sclerosis lateralis amyotrophica, lühend ALS) on peamiselt täiskasvanud inimestel esineda võiv terve eluea kestev motoneuronihaiguse vorm, millele on iseloomulik mitmete närvide põletik ja mis põhjustab lihasatroofiat ja halvatust ning lõpeb hingamispuudulikkuse korral harilikult surmaga.
Uus!!: Närvisüsteem ja Amüotroofne lateraalskleroos · Näe rohkem »
Amneesia
Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel.
Uus!!: Närvisüsteem ja Amneesia · Näe rohkem »
Autism
Autism on geneetiline neurovariatsioon.
Uus!!: Närvisüsteem ja Autism · Näe rohkem »
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.
Uus!!: Närvisüsteem ja Autonoomne närvisüsteem · Näe rohkem »
Düsartria
Düsartria (dysarthria) on kõnepuue, mis tekib kesknärvisüsteemi teatud piirkondade orgaanilisest kahjustusest.
Uus!!: Närvisüsteem ja Düsartria · Näe rohkem »
Düsgraafia
Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on spetsiifiline õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise ebaküpsusega, neuroloogilise häirega, nägemispuudulikkusega ega puuduliku õpetamismetoodikaga.
Uus!!: Närvisüsteem ja Düsgraafia · Näe rohkem »
Dendriit
Dendriit ehk oksisjätke on närvirakukeha jätke (üks või mitu), mis juhib impulsse rakukeha suunas.
Uus!!: Närvisüsteem ja Dendriit · Näe rohkem »
Ediacara
Ediacara on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Närvisüsteem ja Ediacara · Näe rohkem »
Elundkond
Elundkonnaks ehk elundisüsteemiks ehk organisüsteemiks (inglise keeles organ system) nimetatakse paljudel kõrgematel organismidel sarnase päritolu ja samu funktsioone täitvate elundite (organite) kogumit ehk terviklikku süsteemi.
Uus!!: Närvisüsteem ja Elundkond · Näe rohkem »
Enteerne närvisüsteem
Enteerne närvisüsteem ehk sisemine närvisüsteem (ka seedekulgla närvisüsteem, ka intramuraalne närvisüsteem, kõnekeeles kõhuaju, lühendatult ENS, inglise keeles enteric nervous system) on paljudel keelikloomadel närvidest koosnev poolautonoomne närvisüsteemi osa, mille moodustavad seedeelundite süsteemis paiknevad närvipõimikud ja -sõlmed ning neid ühendavad närvikiud, jätked ja nendevahelised sünapsid ja signaalmolekulid.
Uus!!: Närvisüsteem ja Enteerne närvisüsteem · Näe rohkem »
Epilepsia
Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood.
Uus!!: Närvisüsteem ja Epilepsia · Näe rohkem »
Essentsiaalne treemor
Essentsiaalne treemor (ladina keeles tremor essentialis) on püsivalt edenev neuroloogiline häire, mida iseloomustab käte või teiste kehaosade (pea, lõua, jalgade) värisemine.
Uus!!: Närvisüsteem ja Essentsiaalne treemor · Näe rohkem »
Ganglion
Ganglion ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum.
Uus!!: Närvisüsteem ja Ganglion · Näe rohkem »
Gliia
Gliia (vanakreeka sõnast γλία, γλοία 'liim') ehk neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis mitu tugifunktsiooni, sealhulgas närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ja kaitsefunktsioon.
Uus!!: Närvisüsteem ja Gliia · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Närvisüsteem ja Hormoonid · Näe rohkem »
Insult
Insult ehk ajurabandus ehk apopleksia (ladina keeles insultus) on inimestel ja paljudel teistel kesknärvisüsteemiga loomadel esineda võiv äge, lokaalsete neuroloogiliste võõrutusnähtudega ja/või üldsümptomitega kulgev aju kahjustust väljendav sündroom, mis kestab üle 24 tunni.
Uus!!: Närvisüsteem ja Insult · Näe rohkem »
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Uus!!: Närvisüsteem ja Käitumine · Näe rohkem »
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Uus!!: Närvisüsteem ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »
Kiirusagar
Kiirusagar ehk parietaalsagar on ajukoore osa, mis paikneb kiiruluu all.
Uus!!: Närvisüsteem ja Kiirusagar · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Närvisüsteem ja Kopsud · Näe rohkem »
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Uus!!: Närvisüsteem ja Kraniaalnärvid · Näe rohkem »
Kuklasagar
Kuklasagar ehk oktsipitaalsagar on peaaju tagumises osas, kuklaluu all paiknev ajuosa, mis tegeleb nägemisega.
Uus!!: Närvisüsteem ja Kuklasagar · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Närvisüsteem ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Närvisüsteem ja Lihas · Näe rohkem »
Liiges
Liigese ehitus Liiges on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda.
Uus!!: Närvisüsteem ja Liiges · Näe rohkem »
Migreen
Migreen on haigus, millele on iseloomulikud ühe- või kahepoolse väga tugeva peavalu hood, millele sageli lisanduvad iiveldus, oksendamine ning valgus- ja müratundlikkus.
Uus!!: Närvisüsteem ja Migreen · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Närvisüsteem ja Mitokonder · Näe rohkem »
Narkolepsia
Narkolepsia on krooniline neuroloogiline haigus, mida iseloomustab kontrollimatu lühiajaline unevajadus, mille tõttu võib esineda 10–15 minuti pikkusi teadvusekaotusi (narkolepsiahoog): inimene langeb sügavasse unne ja teda sellest äratada on raske.
Uus!!: Närvisüsteem ja Narkolepsia · Näe rohkem »
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Uus!!: Närvisüsteem ja Näärmed · Näe rohkem »
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Uus!!: Närvisüsteem ja Närv · Näe rohkem »
Närvirakkude kasvufaktor
Närvirakkude kasvufaktor ehk närvikasvufaktor (inglise nerve growth factor; lüh NGF) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade perifeerse ja kesknärvisüsteemi närvirakkude looduslik bioloogiliselt aktiivne sisemine lahustuv kasvutegur.
Uus!!: Närvisüsteem ja Närvirakkude kasvufaktor · Näe rohkem »
Neurobioloogia
Neurobioloogia on bioloogia haru, mis tegeleb närvisüsteemi uurimisega.
Uus!!: Närvisüsteem ja Neurobioloogia · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Närvisüsteem ja Neuron · Näe rohkem »
Neuroteadus
Golgi meetodil värvitud närvirakk Neuroteadus on teadusharu, kus uuritakse närvisüsteemi, selle anatoomiat, füsioloogiat, biokeemiat ja molekulaarbioloogiat ning nende seoseid käitumise ja õppimisega.
Uus!!: Närvisüsteem ja Neuroteadus · Näe rohkem »
Obsessiiv-kompulsiivne häire
Liigselt tihe kätepesemine on mõnikord OCD tunnuseks Obsessiiv-kompulsiivne häire (inglise keeles obsessive-compulsive disorder; OCD) on harjumushäire, kui inimene tunneb vajadust teha korduvalt samasuguseid tegusid ja tal on korduvad teatud mõtted, sundmõtted või kinnisideed.
Uus!!: Närvisüsteem ja Obsessiiv-kompulsiivne häire · Näe rohkem »
Oimusagar
Oimusagar ehk temporaalsagar on ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega.
Uus!!: Närvisüsteem ja Oimusagar · Näe rohkem »
Otsmikusagar
Otsmikusagar ehk frontaalsagar paikneb selgroogsetel loomadel peaajus, suuraju poolkerade eesmises osas, tsentraalvaost (sulcus centralis) eespool ja tegeleb stiimulitele reageerimisega.
Uus!!: Närvisüsteem ja Otsmikusagar · Näe rohkem »
Parasümpaatiline närvisüsteem
Parasümpaatiline närvisüsteem on üks kahest autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi osast.
Uus!!: Närvisüsteem ja Parasümpaatiline närvisüsteem · Näe rohkem »
Parkinsoni tõbi
Parkinsoni tõbi (ladina keeles morbus Parkinson, lühend PD) on tundmatu tekkepõhjusega parkinsonism.
Uus!!: Närvisüsteem ja Parkinsoni tõbi · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Närvisüsteem ja Peaaju · Näe rohkem »
Piirdenärvisüsteem
Perifeerne närvisüsteem - Andreas Vesalius (1543) Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS, ladina keeles pars peripherica, pars peripherica systematis nervosi, systema nervosum periphericum) on närvisüsteemi osa, mille moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid ja närvisõlmed ning autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad.
Uus!!: Närvisüsteem ja Piirdenärvisüsteem · Näe rohkem »
Polüskleroos
Demüelisatsioon polüskleroosi korral. Värvunud CD68 kude näitab haiguskolde piirkonnas mitmeid makrofaage. Mõõtkava 1:100 Polüskleroos ehk multiipel- ehk hulgiskleroos ehk hulgikoldekõvastumus ehk multipleksskleroos (ladina keeles sclerosis multiplex; inglise keeles multiple sclerosis; lühend MS või SM) on peamiselt inimestel esinev krooniline, kogu elu kestev, peamiselt tuvastamata põhjustega, harvaesinev haigus, millele on iseloomulikud muutused kesknärvisüsteemi valgeaines.
Uus!!: Närvisüsteem ja Polüskleroos · Näe rohkem »
Retseptor
Retseptorite all võidakse silmas pidada.
Uus!!: Närvisüsteem ja Retseptor · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Närvisüsteem ja Süda · Näe rohkem »
Sümpaatiline närvisüsteem
Sümpaatiline närvisüsteem on osa autonoomsest närvisüsteemist.
Uus!!: Närvisüsteem ja Sümpaatiline närvisüsteem · Näe rohkem »
Sünaps
Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule.
Uus!!: Närvisüsteem ja Sünaps · Näe rohkem »
Schwanni rakud
Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.
Uus!!: Närvisüsteem ja Schwanni rakud · Näe rohkem »
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Uus!!: Närvisüsteem ja Seljaaju · Näe rohkem »
Seljaajunärvid
Seljaajunärvid ehk spinaalnärvid (ladina keeles ains nervus spinalis, mitm nervi spinales) on keelikloomadel seljaajust väljuvad paarilised närvid, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi.
Uus!!: Närvisüsteem ja Seljaajunärvid · Näe rohkem »
Signaaliülekanne
rakuväline maatriks; ''Death factors'', rakusurma käivitavad faktorid. Signaaliülekanne on bioloogiliste molekulide tasemel toimuv sündmuste jada, mis võimaldab kanda edasi infot algse impulsi saabumise kohta ja kindlustada elusorganismide rakkude reageerimist väliskeskkonna muutustele.
Uus!!: Närvisüsteem ja Signaaliülekanne · Näe rohkem »
Silelihased
Silelihased on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavatest silelihasrakkudest.
Uus!!: Närvisüsteem ja Silelihased · Näe rohkem »
Siseelund
Siseelund (viscus, mitm viscera) on kolju-, rinna-, kõhu- või vaagnaõõnes paiknev suurem elund.
Uus!!: Närvisüsteem ja Siseelund · Näe rohkem »
Somaatiline närvisüsteem
Somaatiline närvisüsteem on selgroogsetel loomadel närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis on seotud skeletilihaste tahtele alluva tööga ja meeleelunditega.
Uus!!: Närvisüsteem ja Somaatiline närvisüsteem · Näe rohkem »
Tourette'i sündroom
Tourette'i sündroom on geneetiliselt tingitud haigus, mis avaldub sundkäitumisena (tikkidena).
Uus!!: Närvisüsteem ja Tourette'i sündroom · Näe rohkem »
Tuberkuloos
Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.
Uus!!: Närvisüsteem ja Tuberkuloos · Näe rohkem »
Vaimsed protsessid
Vaimsed protsessid ehk mentaalsed protsessid ehk psüühilised protsessid on kognitiivsed protsessid, afektiivsed protsessid ehk emotsionaalsed protsessid ja motivatsioonilised protsessid ehk tahtelised protsessid.
Uus!!: Närvisüsteem ja Vaimsed protsessid · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Närvisüsteem ja Veresoon · Näe rohkem »
