Kiiremini kui brauser!
65 suhted: Aluselisus, Ammoniaak, Bakterioplankton, Biogeenid, Biomass, Elva jõgi, Emajõgi, Eutroofsus, Fütoplankton, Fosfor, Hall lepp, Hapnik, Hüdrokeemia, Hüdroloogia, Ida-Eesti vesikond, Jõeforell, Jõesäng, Jõesete, Jõgitakjas, Kallas, Koger, Kolilaadsete bakterite arv, Lang, Langus, Lähe, Lämmastik, Lepamaim, Liiv, Luts, Makrofüüdid, Mineraalmuld, Nõgiaru, Nõo, Nõo vald, Nõo veskijärv, Oksüdeerija, Org, Paisjärv, Põhjasetted, Peipsi alamvesikond, Primaarproduktsioon, Ränivetikad, Saasteaine, Särg, Süsihappegaas, Surusääsklased, Suue, Suur Karujärv (Eesti), Tartu observatoorium, Tartu–Valga raudteelõik, ..., Tartumaa, Tõravere, Trulling, Tsüanobakterid, Turb, Ugandi lavamaa, Unipiha, Valgla, Vapramägi, Väetis, Väike Karujärv, Vesinikeksponent, Veski tänav, Voika, Voika oja. Laienda indeks (15 rohkem) »
Aluselisus
Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.
Uus!!: Nõo oja ja Aluselisus · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Nõo oja ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Bakterioplankton
Bakterioplankton ehk pisikhõljum (ka bakterhõljum ja bakterplankton) on veesambas hõljuvad bakterid.
Uus!!: Nõo oja ja Bakterioplankton · Näe rohkem »
Biogeenid
Biogeenid ehk biogeensed ühendid on organismidest väliskeskkonda sattunud anorgaanilised biokeemilised ühendid.
Uus!!: Nõo oja ja Biogeenid · Näe rohkem »
Biomass
Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.
Uus!!: Nõo oja ja Biomass · Näe rohkem »
Elva jõgi
Elva jõgi (ka Ulila jõgi) on Emajõe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Nõo oja ja Elva jõgi · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Nõo oja ja Emajõgi · Näe rohkem »
Eutroofsus
Eutroofsus ehk eutroofia ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad ja produktiivsed.
Uus!!: Nõo oja ja Eutroofsus · Näe rohkem »
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Uus!!: Nõo oja ja Fütoplankton · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Nõo oja ja Fosfor · Näe rohkem »
Hall lepp
Hall lepp ehk valge lepp (Alnus incana) on kaseliste sugukonda lepa perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Uus!!: Nõo oja ja Hall lepp · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Nõo oja ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdrokeemia
Hüdrokeemia (inglise water chemistry) on teadusharu, mille uurimisvaldkonnaks on loodusliku vee koostis, selle kujunemine, muutumine ja seda põhjustavate keemiliste protsesside uurimine.
Uus!!: Nõo oja ja Hüdrokeemia · Näe rohkem »
Hüdroloogia
Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.
Uus!!: Nõo oja ja Hüdroloogia · Näe rohkem »
Ida-Eesti vesikond
Ida-Eesti vesikond on üks kolmest veeseadusega määratud Eesti vesikonnast (teised kaks on Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond).
Uus!!: Nõo oja ja Ida-Eesti vesikond · Näe rohkem »
Jõeforell
Jõeforell (rahvapäraselt: hõrnas; Salmo trutta morpha fario) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.
Uus!!: Nõo oja ja Jõeforell · Näe rohkem »
Jõesäng
Ahja jõe säng Jõesäng ehk säng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi.
Uus!!: Nõo oja ja Jõesäng · Näe rohkem »
Jõesete
Jõesete ehk uhtsete ehk alluviaalsete ehk alluuvium (ld alluvium 'uhe') on purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete.
Uus!!: Nõo oja ja Jõesete · Näe rohkem »
Jõgitakjas
Lamedalehised jõgitakjad Jõgitakjas (Sparganium) on kõrreliselaadsete seltsi hundinuialiste sugukonda kuuluv veetaimede perekond.
Uus!!: Nõo oja ja Jõgitakjas · Näe rohkem »
Kallas
Kallas on veekogu (tavaliselt jõge või väikest järve) ääristav maariba.
Uus!!: Nõo oja ja Kallas · Näe rohkem »
Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Nõo oja ja Koger · Näe rohkem »
Kolilaadsete bakterite arv
Kolilaadsete bakterite arv ehk koliindeks on vee kvaliteeti näitav omadus, mis väljendab 1 milliliitris olevate soolekepikeste ehk kolibakterite üldarvu.
Uus!!: Nõo oja ja Kolilaadsete bakterite arv · Näe rohkem »
Lang
Lang on kahe maa- või veepinnapunkti kõrgusvahe ja nende punktide vahelise kauguse suhe.
Uus!!: Nõo oja ja Lang · Näe rohkem »
Langus
Langus ehk jõe langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites.
Uus!!: Nõo oja ja Langus · Näe rohkem »
Lähe
Jõe lähe on koht, kust jõgi saab alguse.
Uus!!: Nõo oja ja Lähe · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Nõo oja ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lepamaim
Lepamaim (Phoxinus phoxinus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kalaliik.
Uus!!: Nõo oja ja Lepamaim · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Nõo oja ja Liiv · Näe rohkem »
Luts
Luts (Lota lota) on lutslaste (Lotidae) sugukonda (traditsiooniliselt käsitletud tursaliste (Gadiformes) sugukonnas) kuuluv röövkala.
Uus!!: Nõo oja ja Luts · Näe rohkem »
Makrofüüdid
Makrofüüdid ehk suurtaimed on veetaimed, mis on palja silmaga nähtavad.
Uus!!: Nõo oja ja Makrofüüdid · Näe rohkem »
Mineraalmuld
Mineraalmuld on tahke osa koostisest tulenev üldmõiste mulla kohta, milles on ülekaalus mineraalained.
Uus!!: Nõo oja ja Mineraalmuld · Näe rohkem »
Nõgiaru
Nõgiaru on küla Tartu maakonnas Nõo vallas.
Uus!!: Nõo oja ja Nõgiaru · Näe rohkem »
Nõo
Nõo on alevik Tartu maakonnas Nõo vallas.
Uus!!: Nõo oja ja Nõo · Näe rohkem »
Nõo vald
Nõo vald on 2.
Uus!!: Nõo oja ja Nõo vald · Näe rohkem »
Nõo veskijärv
Nõo Veskijärv on paisjärv Nõos.
Uus!!: Nõo oja ja Nõo veskijärv · Näe rohkem »
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Uus!!: Nõo oja ja Oksüdeerija · Näe rohkem »
Org
Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Nõo oja ja Org · Näe rohkem »
Paisjärv
Verzasca jõele paisutatud Vogorno järv Šveitsis Saesaare paisjärv talvel Paisjärv on vooluveekogule rajatud tehisveekogu (veehoidla).
Uus!!: Nõo oja ja Paisjärv · Näe rohkem »
Põhjasetted
Põhjasetted on veekogu põhja moodustunud setted.
Uus!!: Nõo oja ja Põhjasetted · Näe rohkem »
Peipsi alamvesikond
Peipsi alamvesikond on Ida-Eesti vesikonna osa.
Uus!!: Nõo oja ja Peipsi alamvesikond · Näe rohkem »
Primaarproduktsioon
Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.
Uus!!: Nõo oja ja Primaarproduktsioon · Näe rohkem »
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Uus!!: Nõo oja ja Ränivetikad · Näe rohkem »
Saasteaine
Saasteaine (ka reoaine, pollutant) on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele.
Uus!!: Nõo oja ja Saasteaine · Näe rohkem »
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Nõo oja ja Särg · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Nõo oja ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Surusääsklased
Surusääsklased ehk hironomiidid (Chironomidae) on suur sugukond sääselisi, keda praeguseks on teada üle 3500 liigi.
Uus!!: Nõo oja ja Surusääsklased · Näe rohkem »
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Uus!!: Nõo oja ja Suue · Näe rohkem »
Suur Karujärv (Eesti)
Suur Karujärv Suur Karujärv on järv Tartumaal Nõo vallas Aiamaa ja Kolga küla lähedal.
Uus!!: Nõo oja ja Suur Karujärv (Eesti) · Näe rohkem »
Tartu observatoorium
Tartu Observatooriumi peahoone 2018. aasta suve alguses Tartu observatoorium on Tartu Ülikooli koosseisus olev teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas.
Uus!!: Nõo oja ja Tartu observatoorium · Näe rohkem »
Tartu–Valga raudteelõik
Tartu–Valga raudteelõik on raudtee Eestis.
Uus!!: Nõo oja ja Tartu–Valga raudteelõik · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Nõo oja ja Tartumaa · Näe rohkem »
Tõravere
Tõravere on alevik Tartu maakonnas Nõo vallas.
Uus!!: Nõo oja ja Tõravere · Näe rohkem »
Trulling
Trulling ehk harilik trulling (Barbatula barbatula) on trullinglaste sugukonda kuuluv kala.
Uus!!: Nõo oja ja Trulling · Näe rohkem »
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Uus!!: Nõo oja ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »
Turb
Turb (Leuciscus cephalus L.) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Nõo oja ja Turb · Näe rohkem »
Ugandi lavamaa
Ugandi lavamaa ehk Kagu-Eesti lavamaa on Eesti maastikurajoon.
Uus!!: Nõo oja ja Ugandi lavamaa · Näe rohkem »
Unipiha
Unipiha on küla Tartu maakonnas Nõo vallas.
Uus!!: Nõo oja ja Unipiha · Näe rohkem »
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Uus!!: Nõo oja ja Valgla · Näe rohkem »
Vapramägi
Mälestusmärk Vabadussõjas langenud Venemaa poolt sõdinud Hiina sõduritele Vapramäe idaküljel Vapramägi on järsunõlvaline kõrgendik Tartumaal Vissi külas, Elva ja Tõravere vahel.
Uus!!: Nõo oja ja Vapramägi · Näe rohkem »
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Uus!!: Nõo oja ja Väetis · Näe rohkem »
Väike Karujärv
Väike Karujärv Väike Karujärv (ka Meose järv) on järv Tartu maakonnas Nõo vallas.
Uus!!: Nõo oja ja Väike Karujärv · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Nõo oja ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Veski tänav
Veski tänav on tänava nimi paljudes Eesti asulates.
Uus!!: Nõo oja ja Veski tänav · Näe rohkem »
Voika
Voika on küla Tartu maakonnas Nõo vallas.
Uus!!: Nõo oja ja Voika · Näe rohkem »
Voika oja
Voika oja on oja Tartu maakonnas Nõo vallas.
Uus!!: Nõo oja ja Voika oja · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Karujärve oja, Nabaoja, Timuski oja, Tõravere oja.
