Kiiremini kui brauser!
48 suhted: Ants Dauman, Armee, Armeegrupp, Baltisakslased, Bauska, Białystok, Bug, Daugava, Daugavpils, Diviis, Eesti Punaarmee, Gomel, Ida-Preisimaa, Isikkoosseis, Jukums Vācietis, Kingissepp, Landesveer, Läänerinne (Vene kodusõda), Läti keel, Läti nõukogude kütidiviis, Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik, Läti Vabadussõda, Lõuna-Eesti, Lida, Luga (linn), Marienburg, Narva jõgi, Nõukogude Venemaa, Nõukogude-Poola sõda, Nemunas, NSV Liidu Revolutsiooniline Sõjanõukogu, Oudova, Põhjarinne (Vene kodusõda), Pihkva, Połack, Punaarmee, Rauddiviis, Vabadussõda, Valmiera, Velikije Luki, Vene SFNV, 13. märts, 1919, 3. Tartu kütipolk, 4. jaanuar, 6. Kütidiviis, 7. armee (Vene SFNV), 7. juuni.
Ants Dauman
Ants Dauman (läti keeles Ansis Daumanis, vene keeles Анс Эрнестович Дауман, parteiline pseudonüüm Пуйка; 8. detsember (vkj 26. november) 1885 Riia maakond, Liivimaa kubermang – 1. august 1920 Poola) oli enamlasest Venemaa poliitik (sealhulgas Narva linnapea 1917–1918) ja sõjaväelane.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Ants Dauman · Näe rohkem »
Armee
Armee on mitme väeliigi väekoondistest, näiteks diviisidest ja korpustest, ning erivägede osadest koosnev operatiivkoondis.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Armee · Näe rohkem »
Armeegrupp
Armeegrupp on ajutine või alaline maaväe formeering, mis koosneb kahest või enamast armeest või armeekorpusest.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Armeegrupp · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Bauska · Näe rohkem »
Białystok
Branicki loss (''Palac Branickich'') Białystok (valgevene Беласток, leedu Balstogė, jidiši ביאַליסטאָק) on Poola kirdeosa suurim linn.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Białystok · Näe rohkem »
Bug
Bug ehk Lääne-Bug (poola keeles Bug, ukraina keeles Західний Буг, valgevene keeles Заходні Буг) on jõgi Ukraina, Valgevene ja Poola aladel.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Bug · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Daugava · Näe rohkem »
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Daugavpils · Näe rohkem »
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Diviis · Näe rohkem »
Eesti Punaarmee
Eesti Punaarmee (vene keeles Эстляндская армия, sellest ka nimetus Eesti armee) olid Eesti Vabadussõja ajal Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus moodustatud ning Punaarmeele allunud Eesti Töörahva Kommuuni relvajõud.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Eesti Punaarmee · Näe rohkem »
Gomel
230px Gomel on elanike arvult teine linn Valgevenes.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Gomel · Näe rohkem »
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »
Isikkoosseis
Isikkoosseis on kõik väeosa või väeüksuse koosseisu kuuluvad sõjaväelased ja ka seal teenivad eraisikud.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Isikkoosseis · Näe rohkem »
Jukums Vācietis
Venemaa Keisririigi sõjaväelane Jukums Vācietis Jukums Vācietis (vene keeles Иоаким Иоакимович Вацетис; (11.vkj/23. november 1873 Jaunlutriņi, Kuramaa – 28. juuli 1938 Moskva) oli Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (2. järgu armeekomandör), rahvuselt lätlane. Jukums Vācietis kutsuti 1891 Venemaa sõjaväkke, 1897 lõpetas Vilno sõjakooli ja 1909 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Ta võitles Esimeses maailmasõjas, oli 1915. aastast polkovnik, 1916. aasta oktoobris määrati ta 6. Zemgale läti kütipolgu komandöriks. Oktoobrirevolutsiooni ajal läks Vācietis koos oma lätlastest koosneva polguga nõukogude võimu toetajate poolele ja vastavalt 12. armees moodustatud sõjarevolutsioonikomitee ülesandele osales Valga linna hõivamisel, mis oli Ajutise Valitsuse vägede valduses. Samuti osales ta Ajutise Valitsuse vägede Mogiljovis asunud Kõrgema Ülemjuhatuse peakorteri hõivamises ja likvideerimises, sest see ei allunud Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu korraldustele. 1917. aasta detsembris sai Vācietis Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri juures asuva Revolutsioonilise Välistaabi operatiivosakonna ülemaks, 1918 astus Punaarmeesse. Aprillist 1918 oli ta Läti kütidiviisi ülem, kelle juhtimisel suruti Moskvas 6.–7. juulil 1918 maha vasakesseeride ülestõus. 18. juulist kuni 28. septembrini 1918 Saksamaa Keisririigi ja Vene SFNV vahel alanud sõjategevuses oli Vācietis Idarinde juhataja, 6. septembrist 1918 8. juulini 1919 Nõukogude Vabariigi Relvajõudude ülemjuhataja (Главнокомандующий вооружёнными силами Республики). 1919. aasta juulis vahistati Vācietis kahtlustatuna osalemises valgekaartlikus vandenõus, oktoobris aga vabastati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi otsusega, "kuna ei olnud alust kahtlustada endist ülemjuhatajat kontrrevolutsioonilises tegevuses", kuid kõrvaldati sõjaväge juhatamisest. 1919. aasta oktoobrist oli ta Revolutsioonilise Sõjanõukogu käsutuses eriti tähtsate ülesannete täitmiseks. 1921. aastast oli Vācietis Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Sõjaväeakadeemias (alates 1925 M. V. Frunze nimeline Sõjaväeakadeemia) sõjaajaloo õppejõud, professor ja teaduskonna vanemjuhendaja. 1934. aastast oli ta NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi käsutuses. Vācietis vahistati 29. novembril 1937. Süüdistatuna spionaažis ja kontrrevolutsioonilises terroritegevuses mõisteti ta 28. juulil 1938 surma ja lasti samal päeval maha. Rehabiliteeriti 1957. Kategooria:Läti inimesed Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased Kategooria:Läti kütid Kategooria:2. järgu armeekomandörid Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased Kategooria:Sündinud 1873 Kategooria:Surnud 1937.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Jukums Vācietis · Näe rohkem »
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Kingissepp · Näe rohkem »
Landesveer
Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Landesveer · Näe rohkem »
Läänerinne (Vene kodusõda)
Läänerinne (vene keeles Западный фронт) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee ülemjuhataja korraldusel 1918.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Läänerinne (Vene kodusõda) · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Läti keel · Näe rohkem »
Läti nõukogude kütidiviis
Läti nõukogude kütidiviis oli 1918.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Läti nõukogude kütidiviis · Näe rohkem »
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik oli nõukogude vabariik, mis kuulutati 1918.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik · Näe rohkem »
Läti Vabadussõda
Läti Vabadussõda (läti keeles Latvijas brīvības cīņas ehk Latvijas Neatkarības karš) oli 18. oktoobrist 1919 kuni 11. augustini 1920 Läti riikliku iseseisvuse kaitsmiseks ja riikliku terviklikkuse taastamiseks peetud sõda.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Läti Vabadussõda · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Lida
Lida (valgevene keeles: Ліда; Lida) on linn Lääne-Valgevenes Hrodna oblastis, Lida rajooni halduskeskus.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Lida · Näe rohkem »
Luga (linn)
Luga (ka Luuga, vadja Laugaz, soome Laukaa, ka Ylä-Laukaa) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Luga rajooni keskus.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Luga (linn) · Näe rohkem »
Marienburg
Asend Gattšinas Raudteejaam Marienburg on Venemaal Gattšina lääneosas paiknev asum.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Marienburg · Näe rohkem »
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Narva jõgi · Näe rohkem »
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Nõukogude Venemaa · Näe rohkem »
Nõukogude-Poola sõda
Nõukogude-Poola sõda oli veebruarist 1919 kuni märtsini 1921 kestnud relvakonflikt, milles osalesid Vene SFNV, Ukraina NSV, Poola Vabariik ja Ukraina Rahvavabariik.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Nõukogude-Poola sõda · Näe rohkem »
Nemunas
Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Nemunas · Näe rohkem »
NSV Liidu Revolutsiooniline Sõjanõukogu
NSV Liidu Revolutsiooniline Sõjanõukogu (vene keeles Революционный военный совет СССР; lühend NSV Liidu RSN) oli aastatel 1924–1934 eksisteerinud riigiorgan Nõukogude Liidus, NSV Liidu relvajõudude kõrgeim kollegiaalne poliitiline juhtimisorgan.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja NSV Liidu Revolutsiooniline Sõjanõukogu · Näe rohkem »
Oudova
Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Oudova · Näe rohkem »
Põhjarinne (Vene kodusõda)
Põhjarinne (vene keeles Северный фронт) oli Nõukogude Venemaa Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu 1918.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Põhjarinne (Vene kodusõda) · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Pihkva · Näe rohkem »
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Połack · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Punaarmee · Näe rohkem »
Rauddiviis
Rauddiviisi lipp Rauddiviis (saksa keeles Eiserne Division) (algul ka Raudbrigaad, Eiserne Brigade) oli novembris 1918 peamiselt Saksamaa Keisririigi 8. armee vabatahtlikest kokku pandud vabakorpuse väekoondis (diviis), mida juhtis major Josef Bischoff.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Rauddiviis · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Valmiera · Näe rohkem »
Velikije Luki
Velikije Luki on linn Venemaa Pihkva oblasti lõunaosas Lovati jõe ääres, Velikije Luki rajooni halduskeskus.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Velikije Luki · Näe rohkem »
Vene SFNV
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1937.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja Vene SFNV · Näe rohkem »
13. märts
13.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja 13. märts · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja 1919 · Näe rohkem »
3. Tartu kütipolk
3.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja 3. Tartu kütipolk · Näe rohkem »
4. jaanuar
4.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja 4. jaanuar · Näe rohkem »
6. Kütidiviis
6.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja 6. Kütidiviis · Näe rohkem »
7. armee (Vene SFNV)
7.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja 7. armee (Vene SFNV) · Näe rohkem »
7. juuni
7.
Uus!!: Nõukogude Läti armee ja 7. juuni · Näe rohkem »
