Sisukord
31 suhted: Balti sõjaväeringkond, Leningradi sõjaväeringkond, Metgetheni veresaun, Moskva, Moskva sõjaväeringkond, Narva, Narva lahing (1918), Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal, Nõukogude Liit, Nõukogude väeosad Eestis, NSV Liidu õhukaitseväed, NSV Liidu Kaitseministeerium, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu relvajõud, NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi ülemate loend, NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaap, Põhjarinne (Vene kodusõda), Peterburi, Pihkva, Punaarmee, Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond, Varssavi Lepingu Organisatsioon, Vene keel, Volga sõjaväeringkond, 1918, 1946, 1959, 1991, 23. veebruar, 25. veebruar, 7. armee (Vene SFNV).
- Nõukogude Armee
Balti sõjaväeringkond
Balti sõjaväeringkond (vene Прибалтийский военный округ - Pribaltijskij vojennõi okrug) oli Punaarmee ja NSV Liidu Relvajõudude Nõukogude Armee sõjaväeringkond.
Vaata Nõukogude armee ja Balti sõjaväeringkond
Leningradi sõjaväeringkond
Leningradi SVR vapp Leningradi sõjaväeringkond (vene keeles Ленинградский ордена Ленина военный округ, lühendid ЛВО, ЛенВО) oli NSV Liidu relvajõudude ja aastatel 1992–2010 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis, mis hõlmas aastatel 1945–1956 ka Eesti NSV territooriumi.
Vaata Nõukogude armee ja Leningradi sõjaväeringkond
Metgetheni veresaun
Metgetheni veresauna ohvrid Metgetheni veresaun oli NSV Liidu relvajõudude poolt jaanuaris 1945 toime pandud naiste ja laste piinamine, vägistamine ja tapmine Sambijas Königsbergi lähedal Metgethenis (tänapäeval imeni Aleksandra Kosmodemjanskogo).
Vaata Nõukogude armee ja Metgetheni veresaun
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Nõukogude armee ja Moskva
Moskva sõjaväeringkond
Moskva sõjaväeringkond oli Venemaa Keisririigi, NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni sõjaväeringkond aastail 1864–2010.
Vaata Nõukogude armee ja Moskva sõjaväeringkond
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Nõukogude armee ja Narva
Narva lahing (1918)
Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda.
Vaata Nõukogude armee ja Narva lahing (1918)
Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal
Nõukogude Liidu väegrupi Saksamaal embleem Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal (vene keeles Группа советскихвойск в Германии; saksa keeles Gruppe der Sowjetischen Streitkräfte in Deutschland) oli NSV Liidu relvajõudude operatiiv-strateegiline väegrupp Saksamaal (dislotseerus aastatel 1945–1949 Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis Saksamaal, 1949–1990 Saksa Demokraatlikus Vabariigis ja pärast Saksa DV liitmist Lääne-Saksamaaga 1990–1994 Saksamaa Liitvabariigis.
Vaata Nõukogude armee ja Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Nõukogude armee ja Nõukogude Liit
Nõukogude väeosad Eestis
Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed) väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.
Vaata Nõukogude armee ja Nõukogude väeosad Eestis
NSV Liidu õhukaitseväed
NSV Liidu õhukaitseväed (Войска ПВО СССР, Войска противовоздушной обороны) oli NSV Liidu relvajõudude Nõukogude armee osa, mille ülesanne oli kaitsta NSV Liidu õhuruumi ja territooriumi ning täita iseseisvalt ja koostöös maa- ja merevägedega NSV Liidu relvajõudude Kindralstaabi määratud ülesandeid.
Vaata Nõukogude armee ja NSV Liidu õhukaitseväed
NSV Liidu Kaitseministeerium
NSV Liidu kaitseminister Nikolai Bulganin (1953–1955), hilisem valitsusjuht (1955–1958) NSV Liidu kaitseminister Georgi Žukov (1955–1957) NSV Liidu Kaitseministeerium (vene keeles Министерство обороны СССР) oli aastatel 1953–1991 NSV Liidu relvajõudude riigijuhtimisorgan; kuulus ministeeriumina NSV Liidu Ministrite Nõukogu koosseisu.
Vaata Nõukogude armee ja NSV Liidu Kaitseministeerium
NSV Liidu merevägi
NSV Liidu merevägi, ametlikult NSV Liidu Sõjalaevastik (vene keeles Военно-морской флот СССР Vojenno-morskoi flot SSSR), oli NSV Liidu relvajõududesse kuulunud merevägi aastatel 1946 kuni 1992.
Vaata Nõukogude armee ja NSV Liidu merevägi
NSV Liidu relvajõud
NSV Liidu relvajõud (vene keeles Вооружённые Силы СССР Vooružonnõje Silõ SSSR) oli NSV Liidu riiklik sõjaline organisatsioon.
Vaata Nõukogude armee ja NSV Liidu relvajõud
NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi ülemate loend
NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi ülemate loend on loetelu Nõukogude Venemaa, Vene NFSV ja NSV Liidu kõrgema sõjalise juhtorgani – Punaarmee Staabi ja Kindralstaabi, Nõukogude armee Kindralstaabi ning NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi juhtidest.
Vaata Nõukogude armee ja NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi ülemate loend
NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaap
Venemaa relvajõudude kindralstaabi peahoone) NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaap (vene keeles Генеральный штаб Вооружённыхсил СССР) oli Vene SFNV (1921–1922) ja Nõukogude Liidu (1922–1991) relvajõudude üks keskseid juhtimisorganeid, kindralstaap.
Vaata Nõukogude armee ja NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaap
Põhjarinne (Vene kodusõda)
Põhjarinne (vene keeles Северный фронт) oli Nõukogude Venemaa Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu 1918.
Vaata Nõukogude armee ja Põhjarinne (Vene kodusõda)
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Nõukogude armee ja Peterburi
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Nõukogude armee ja Pihkva
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Nõukogude armee ja Punaarmee
Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond
Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond (vene keeles Закавказский военный округ, lühend ЗакВО; aastast 1967 Краснознамённый Закавказский военный округ, lühend КЗакВО) oli aastatel 1935–1941, 1942 ja 1946–1993 Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Vaata Nõukogude armee ja Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond
Varssavi Lepingu Organisatsioon
Logo Varssavi Lepingu Organisatsioon. ''Rahu ja sotsialismi liit'' Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil.
Vaata Nõukogude armee ja Varssavi Lepingu Organisatsioon
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Nõukogude armee ja Vene keel
Volga sõjaväeringkond
Volga sõjaväeringkond (vene keeles Приволжский военный округ, ПриВО), aastast 1974 Punalipuline Volga sõjaväeringkond (Краснознамённый Приволжский военный округ) oli aastatel 1918–1989 ja 1992–2001 Nõukogude Venemaa, Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Vaata Nõukogude armee ja Volga sõjaväeringkond
1918
1918.
Vaata Nõukogude armee ja 1918
1946
1946.
Vaata Nõukogude armee ja 1946
1959
1959.
Vaata Nõukogude armee ja 1959
1991
1991.
Vaata Nõukogude armee ja 1991
23. veebruar
23.
Vaata Nõukogude armee ja 23. veebruar
25. veebruar
25.
Vaata Nõukogude armee ja 25. veebruar
7. armee (Vene SFNV)
7.
Vaata Nõukogude armee ja 7. armee (Vene SFNV)
Vaata ka
Nõukogude Armee
Tuntud ka kui NSVL-i sõjavägi, Töölis-Talupoegade Punaarmee.