Kiiremini kui brauser!
80 suhted: Agregaatolek, Alkaanid, Alkeenide metatees, Alkoholid, Allüülne kloorimine, Aromaatsus, Broomiarv, Cis-trans-isomeeria, Derivaat, DOI, Elektrofiilne liitumine, Elektron, Elimineerimisreaktsioon, Entroopia, Etanool, Etüleen, Fütohormoonid, Funktsionaalrühm, Gaas, Halogeenid, Hüdrogeenimine, Hüdrohalogeenimine, Homoloogiline rida, Intermediaat, Isoalkeen, Isobuteen, Isopreen, Kaaliumpermanganaat, Kaksikside, Karbokatioonid, Karboksüülhapped, Katalüüs, Katalüsaator, Kõrvalsaadus, Keemiline energia, Ketoonid, Krakkimine, Kreeka keel, Kuivdestillatsioon, Lämmastikhape, Leelis, Liitumisreaktsioon, Markovnikovi reegel, Metallüülkloriid, Molekuli konfiguratsioon, Molekulmass, Nafta, Nikkel, Nobeli keemiaauhind, Nukleofiil, ..., Oksüdatsioon, Orbitaal, Orgaaniline reaktsioon, Pallaadium, Põlemine, Plaatina, Polüeteen, Polümerisatsioon, Polütetrafluoroetüleen, Protoneerimine, Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit, Reaktsiooni mehhanism, Reaktsioonivõime, Richard Schrock, Robert Grubbs, Süsihappegaas, Süsinik, Süsivesinikud, Selektiivsus (keemia), Stüreen, Stereoisomeer, Taimed, Tüviühend, Telomerisatsioon, Tsüklohekseen, Väävelhape, Vedelik, Yves Chauvin, 2-metüül-2-buteen, 2005. Laienda indeks (30 rohkem) »
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Alkeenid ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Alkaanid
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
Uus!!: Alkeenid ja Alkaanid · Näe rohkem »
Alkeenide metatees
Alkeenide metateesireaktsiooni põhimõtteline mehhanism. Metateesireaktsiooni on võrreldud ka "Perekonnavalsiga", kus tantsijad (alkeenide struktuuriosad) vahetavad omavahel partnereid Alkeenide metatees (ingl olefin metathesis) on orgaaniline reaktsioon, mille käigus toimub alkeeni kaksiksideme lõhestumine ja tekkinud fragmentide statistiline ümberpaigutumine.
Uus!!: Alkeenid ja Alkeenide metatees · Näe rohkem »
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Uus!!: Alkeenid ja Alkoholid · Näe rohkem »
Allüülne kloorimine
Allüülne kloorimine on allüülsete kloriidide saamise meetod kaksiksideme juures hargnenud struktuuriga alkeenide (isoalkeenide) ioonsel kloorimisel - see on bis-, tri- ja tetraalküülasendatud kaksiksideme kloorimine.
Uus!!: Alkeenid ja Allüülne kloorimine · Näe rohkem »
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Uus!!: Alkeenid ja Aromaatsus · Näe rohkem »
Broomiarv
Broomiarv (inglise bromine number) broomi mass (grammides), mis absorbeerub 100 grammis uuritavas aines (materjalis, segus, valmistises).
Uus!!: Alkeenid ja Broomiarv · Näe rohkem »
Cis-trans-isomeeria
''cis''-2-buteen ehk Z-buteen ''trans''-2-buteen ehk E-buteen Cis-trans-isomeeria ehk tsiss-trans-isomeeria ehk vananenud väljendiga geomeetriline isomeeria on orgaanilises keemias stereoisomeeria vorm, mis johtub aatomite või aatomirühmade asetusest molekulis sisalduva kaksiksideme või tsüklitasandi suhtes.
Uus!!: Alkeenid ja Cis-trans-isomeeria · Näe rohkem »
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Uus!!: Alkeenid ja Derivaat · Näe rohkem »
DOI
Objekti digitaalidentifikaator (inglise keeles digital object identifier, DOI) on sümbolite jada, mille abil identifitseeritakse unikaalselt mingi objekt, näiteks elektrooniline dokument.
Uus!!: Alkeenid ja DOI · Näe rohkem »
Elektrofiilne liitumine
Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).
Uus!!: Alkeenid ja Elektrofiilne liitumine · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Alkeenid ja Elektron · Näe rohkem »
Elimineerimisreaktsioon
väävelhappe juuresolekul Elimineerimisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mille käigus aine (substraadi) molekulist eralduvad (elimineeruvad) kõrvutiasetsevate süsinikuaatomite juurest kas mingi aatom või aatomite rühm ja tulemuseks on kaksiksideme moodustumine.
Uus!!: Alkeenid ja Elimineerimisreaktsioon · Näe rohkem »
Entroopia
Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.
Uus!!: Alkeenid ja Entroopia · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Alkeenid ja Etanool · Näe rohkem »
Etüleen
Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.
Uus!!: Alkeenid ja Etüleen · Näe rohkem »
Fütohormoonid
Fütohormoonid ehk taimehormoonid täidavad taimedel regulatoorset funktsiooni.
Uus!!: Alkeenid ja Fütohormoonid · Näe rohkem »
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Uus!!: Alkeenid ja Funktsionaalrühm · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Alkeenid ja Gaas · Näe rohkem »
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Uus!!: Alkeenid ja Halogeenid · Näe rohkem »
Hüdrogeenimine
Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.
Uus!!: Alkeenid ja Hüdrogeenimine · Näe rohkem »
Hüdrohalogeenimine
Hüdrohalogeenimine on keemiline protsess, milles hüdrohalogeniid (H-Hlg) liitub mingi keemilise ühendiga.
Uus!!: Alkeenid ja Hüdrohalogeenimine · Näe rohkem »
Homoloogiline rida
Sulamistemperatuuri (sinine) ja keemistemperatuuri (violetne) muutus ''n''-alkaanide homoloogililises reas Homoloogiline rida on samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida, mille liikmed erinevad naaberliikmest mingi kindla struktuurielemendi võrra.
Uus!!: Alkeenid ja Homoloogiline rida · Näe rohkem »
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Uus!!: Alkeenid ja Intermediaat · Näe rohkem »
Isoalkeen
Isoalkeen on triviaalnimetus teatud rühma alkeenide kohta, milles C.
Uus!!: Alkeenid ja Isoalkeen · Näe rohkem »
Isobuteen
Isobuteen ehk isobutüleen ehk 2-metüülpropeen (CH3)2C.
Uus!!: Alkeenid ja Isobuteen · Näe rohkem »
Isopreen
pisi pisi pisi Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend, mis kuulub konjugeeritud dieenide klassi.
Uus!!: Alkeenid ja Isopreen · Näe rohkem »
Kaaliumpermanganaat
Kaaliumpermanganaat (tahke) Kaaliumpermanganaat on anorgaaniline aine molekulivalemiga KMnO4.
Uus!!: Alkeenid ja Kaaliumpermanganaat · Näe rohkem »
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Uus!!: Alkeenid ja Kaksikside · Näe rohkem »
Karbokatioonid
butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.
Uus!!: Alkeenid ja Karbokatioonid · Näe rohkem »
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Uus!!: Alkeenid ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Uus!!: Alkeenid ja Katalüüs · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Uus!!: Alkeenid ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Kõrvalsaadus
Kõrvalsaadus ehk kõrvalprodukt (ingl. coproduct või by-product) on põhisaaduse valmistamise või tootmise käigus vältimatult moodustuv saadus.
Uus!!: Alkeenid ja Kõrvalsaadus · Näe rohkem »
Keemiline energia
Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.
Uus!!: Alkeenid ja Keemiline energia · Näe rohkem »
Ketoonid
Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.
Uus!!: Alkeenid ja Ketoonid · Näe rohkem »
Krakkimine
Krakkimine on nafta või naftafraktsioonide destruktiivne töötlemine kõrgel temperatuuril kergete fraktsioonide saagise suurendamiseks või kvaliteedi parandamiseks.
Uus!!: Alkeenid ja Krakkimine · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Alkeenid ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Kuivdestillatsioon
Kuivdestillatsioon ehk kuivdestilleerimine on tahke materjali kuumutamine, et saada vedelad ja/või gaasilised (võivad edasi kondenseeruda) saadused.
Uus!!: Alkeenid ja Kuivdestillatsioon · Näe rohkem »
Lämmastikhape
Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.
Uus!!: Alkeenid ja Lämmastikhape · Näe rohkem »
Leelis
Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.
Uus!!: Alkeenid ja Leelis · Näe rohkem »
Liitumisreaktsioon
Liitumisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, milles kaks või enam molekuli ühinevad üheks suuremaks molekuliks.
Uus!!: Alkeenid ja Liitumisreaktsioon · Näe rohkem »
Markovnikovi reegel
Markovnikovi reegli (ehk Markovnikovi seaduspärasuse) järgi toimub orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– liitumine alkeenidele või alküünidele.
Uus!!: Alkeenid ja Markovnikovi reegel · Näe rohkem »
Metallüülkloriid
Metallüülkloriid ehk 2-metüül-3-kloro-1-propeen on allüülsete ühendite klassi kuuluv orgaaniline ühend, mille keemiline valem on CH2.
Uus!!: Alkeenid ja Metallüülkloriid · Näe rohkem »
Molekuli konfiguratsioon
Keemias tähendab konfiguratsioon aatomite ja aatomirühmade vastastikust asetust molekulis.
Uus!!: Alkeenid ja Molekuli konfiguratsioon · Näe rohkem »
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Uus!!: Alkeenid ja Molekulmass · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Alkeenid ja Nafta · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Alkeenid ja Nikkel · Näe rohkem »
Nobeli keemiaauhind
Nobeli keemiaauhind on üks viiest algupärasest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Alkeenid ja Nobeli keemiaauhind · Näe rohkem »
Nukleofiil
Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
Uus!!: Alkeenid ja Nukleofiil · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Alkeenid ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Orbitaal
Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).
Uus!!: Alkeenid ja Orbitaal · Näe rohkem »
Orgaaniline reaktsioon
Orgaaniline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles osalevad orgaanilised ühendid, üks või enam.
Uus!!: Alkeenid ja Orgaaniline reaktsioon · Näe rohkem »
Pallaadium
Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.
Uus!!: Alkeenid ja Pallaadium · Näe rohkem »
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Uus!!: Alkeenid ja Põlemine · Näe rohkem »
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Uus!!: Alkeenid ja Plaatina · Näe rohkem »
Polüeteen
Polüeteenist kilekott (taaskasutuskoodiga) Polüeteeni struktuurivalem Polüeteeni makromolekuli lõik Polüeteen ehk polüetüleen (lühend PE) on termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel.
Uus!!: Alkeenid ja Polüeteen · Näe rohkem »
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Uus!!: Alkeenid ja Polümerisatsioon · Näe rohkem »
Polütetrafluoroetüleen
Polütetrafluoroetüleen (PTFE, ka polütetrafluoroeteen"Süsivesinike halogeeniühendid", rmt: Mati Karelson, Arne Tõldsepp "Keemia: orgaaniline keemia gümnaasiumile" Tallinn: Koolibri, 2007, lk 94–101) on sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer.
Uus!!: Alkeenid ja Polütetrafluoroetüleen · Näe rohkem »
Protoneerimine
Keemias tähendab protoneerimine (ka protoonimine) vesinikiooni ehk prootoni H+ liitumist mingi aatomi, molekuli või iooniga.
Uus!!: Alkeenid ja Protoneerimine · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit
Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit (inglise keeles International Union of Pure and Applied Chemistry, lühend IUPAC) on keemikute esindusorganisatsioon paljudes riikides.
Uus!!: Alkeenid ja Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit · Näe rohkem »
Reaktsiooni mehhanism
Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.
Uus!!: Alkeenid ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »
Reaktsioonivõime
Reaktsioonivõime ehk reageerimisvõime ehk keemiline reaktiivsus on keemias tihti kasutatav üldmõiste, mis iseloomustab keemilise aine võimet osaleda keemilistes reaktsioonides: kas aine reageerib või mitte ja kui kiiresti reageerib.
Uus!!: Alkeenid ja Reaktsioonivõime · Näe rohkem »
Richard Schrock
Richard Schrock (2012) Richard Royce Schrock (sündinud 4. jaanuaril 1945 Berne'is Indianas) on Ameerika Ühendriikide keemik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Alkeenid ja Richard Schrock · Näe rohkem »
Robert Grubbs
Robert Howard Grubbs (27. veebruar 1942 Possum Trot, Kentucky – 19. detsember 2021) oli Ameerika Ühendriikide keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat (2005).
Uus!!: Alkeenid ja Robert Grubbs · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Alkeenid ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Alkeenid ja Süsinik · Näe rohkem »
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Uus!!: Alkeenid ja Süsivesinikud · Näe rohkem »
Selektiivsus (keemia)
Selektiivsus keemias on seotud enamasti selektiivreaktsioonidega, see on valikuliselt toimuvate reaktsioonidega, milles saadakse põhiliselt üks produkt mitmest võimalikust.
Uus!!: Alkeenid ja Selektiivsus (keemia) · Näe rohkem »
Stüreen
Stüreen Stüreen ehk fenüületeen (IUPACi eelistatuim nimetus) ehk etenüülbenseen ehk vinüülbenseen (varasem nimetus ka stürool) on meeldiva lõhnaga värvitu ja kergesti aurustuv vedelik, mis keeb temperatuuril 145,2 ºC.
Uus!!: Alkeenid ja Stüreen · Näe rohkem »
Stereoisomeer
Stereoisomeerid (ehk ruumilised isomeerid) on sellised isomeersed molekulid, mille atomaarne koostis ja aatomite seosed molekulis on identsed, kuid need isomeerid erinevad teineteisest aatomite ruumilise orientatsiooni (konfiguratsiooni) poolest.
Uus!!: Alkeenid ja Stereoisomeer · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Alkeenid ja Taimed · Näe rohkem »
Tüviühend
2,2,4-Trimetüülpentaan Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel vastavalt IUPAC-i reeglitele.
Uus!!: Alkeenid ja Tüviühend · Näe rohkem »
Telomerisatsioon
Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.
Uus!!: Alkeenid ja Telomerisatsioon · Näe rohkem »
Tsüklohekseen
Tsüklohekseeni struktuurivalemid Tsüklohekseen (ka tetrahüdrobensool; keemiline valem C6H10) on tsükloalkeenide klassi kuuluv orgaaniline ühend.
Uus!!: Alkeenid ja Tsüklohekseen · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: Alkeenid ja Väävelhape · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Alkeenid ja Vedelik · Näe rohkem »
Yves Chauvin
Yves Chauvin (keskel) aastal 2005 Yves Chauvin (10. oktoober 1930 Belgia Menin – 28. jaanuar 2015) oli prantsuse keemik.
Uus!!: Alkeenid ja Yves Chauvin · Näe rohkem »
2-metüül-2-buteen
2-metüül-2-buteen 2-metüül-2-buteen ehk metüül-2-buteen ehk trimetüületüleen (CH3)2C.
Uus!!: Alkeenid ja 2-metüül-2-buteen · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Alkeenid ja 2005 · Näe rohkem »
