Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Orbiit

Index Orbiit

Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.

37 suhted: Apsiid (astronoomia), Ekvaator, Ellips, Galaktika, Galileo (positsioneerimissüsteem), Geomeetria, Geostatsionaarne orbiit, GLONASS, GPS, Graafi orbiit, Gravitatsioon, Häiritus, Jõhvi FC Lokomotiv, Kahe keha probleem, Kaugseire, Kiirendus, Kilomeeter, Kosmiline kiirgus, Kosmoseluure, Kraad (geomeetria), Kuu, Ladina keel, Maa, Maa magnetväli, Maa-lähedane orbiit, Orbiidi ekstsentrilisus, Orbiidi kalle, Päikesetuul, Polaarorbiit, Poolus, Ringjoon, Satelliitnavigatsioon, Satelliitside, Satelliittelevisioon, Stellaardünaamika, Taevamehaanika, Tehiskaaslane.

Apsiid (astronoomia)

Apsiidi joonis. Joonisel on 1 apogee ja 2 perigee Apsiid on taevakehale lähim või temast kaugeim punkt elliptilisel orbiidil, millel tiirleb tema gravitatsiooniväljas teine, temast väiksem taevakeha.

Uus!!: Orbiit ja Apsiid (astronoomia) · Näe rohkem »

Ekvaator

Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.

Uus!!: Orbiit ja Ekvaator · Näe rohkem »

Ellips

pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.

Uus!!: Orbiit ja Ellips · Näe rohkem »

Galaktika

Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.

Uus!!: Orbiit ja Galaktika · Näe rohkem »

Galileo (positsioneerimissüsteem)

Galileo on ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem, mis on loomises Euroopa liidu poolt läbi Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa GNSSi Agentuuri.

Uus!!: Orbiit ja Galileo (positsioneerimissüsteem) · Näe rohkem »

Geomeetria

Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.

Uus!!: Orbiit ja Geomeetria · Näe rohkem »

Geostatsionaarne orbiit

Geostatsionaarne orbiit, geostatsionaarne Maa orbiit või geosünkroonne ekvatoriaalne orbiit (GEO) on ringikujuline orbiit 35 786 kilomeetri kõrgusel, mis asetseb Maa ekvaatori kohal (0° laiuskraad), on kohakuti Maa pöörlemise suunaga ning mille eksentrilisus on ligidal nullile.

Uus!!: Orbiit ja Geostatsionaarne orbiit · Näe rohkem »

GLONASS

GLONASS-K satelliit GLONASS (vene keeles ГЛОНАСС – Глобальная навигационная спутниковая система) on satelliitnavigatsiooni süsteem, mis töötati välja NSV Liidus ning mida praegu juhib ja haldab Venemaa.

Uus!!: Orbiit ja GLONASS · Näe rohkem »

GPS

satelliitidest, mille abil GPS-vastuvõtja asukohta määrab GPS (tuleb ingliskeelsest nimetusest Global Positioning System) on üleilmne asukoha määramise satelliitnavigatsiooni süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus.

Uus!!: Orbiit ja GPS · Näe rohkem »

Graafi orbiit

Graafi orbiit on selle tippude ja/või tipupaaride ekvivalentsusklass, mis on seotud graafi sümmeetria probleemiga.

Uus!!: Orbiit ja Graafi orbiit · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Uus!!: Orbiit ja Gravitatsioon · Näe rohkem »

Häiritus

Häiritus ehk perturbatsioon (ka häire) on taevakeha kõrvalekalle arvutatud orbiidist.

Uus!!: Orbiit ja Häiritus · Näe rohkem »

Jõhvi FC Lokomotiv

Jõhvi FC Lokomotiv on Eesti jalgpalliklubi, mis mängib 2015.

Uus!!: Orbiit ja Jõhvi FC Lokomotiv · Näe rohkem »

Kahe keha probleem

pisi Kahe keha probleem (inglise two-body problem) tähendab klassikalises mehaanikas ülesannet, kus tuleb määrata kahe vastastikmõjus oleva punktobjekti liikumine; n keha probleemi erijuht.

Uus!!: Orbiit ja Kahe keha probleem · Näe rohkem »

Kaugseire

Satelliidipilt Eestist (2004) Kaugseire on objektilt või nähtuselt lähtuva elektromagnetkiirguse mõõtmine ja andmete salvestamine mõõteaparatuuriga, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis.

Uus!!: Orbiit ja Kaugseire · Näe rohkem »

Kiirendus

Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.

Uus!!: Orbiit ja Kiirendus · Näe rohkem »

Kilomeeter

Kilomeeter (lühend km) on füüsikaline pikkusühik ja rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) tuletatud meetermõõdustiku pikim ühik.

Uus!!: Orbiit ja Kilomeeter · Näe rohkem »

Kosmiline kiirgus

Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.

Uus!!: Orbiit ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »

Kosmoseluure

Kosmose- ehk satelliitluure (inglise keeles Geospatial Intelligence ehk GEOINT) on salajase või raskesti kättesaadava info kogumine kosmoses paiknevate luuresatelliitide abil.

Uus!!: Orbiit ja Kosmoseluure · Näe rohkem »

Kraad (geomeetria)

Kraad ehk nurgakraad ehk kaarekraad on ringjoone kaare või sellele vastav kesknurga mittesüsteemne mõõtühik.

Uus!!: Orbiit ja Kraad (geomeetria) · Näe rohkem »

Kuu

Kuu on Maa looduslik kaaslane.

Uus!!: Orbiit ja Kuu · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Orbiit ja Ladina keel · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Orbiit ja Maa · Näe rohkem »

Maa magnetväli

Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest.

Uus!!: Orbiit ja Maa magnetväli · Näe rohkem »

Maa-lähedane orbiit

Maa-lähedane orbiit (inglise keeles low Earth Orbit (LEO)) on ümber Maa tiirleva keha orbiit, mille kõrgus on vahemikus 160 kilomeetrit perioodiga umbes 88 minutit, kuni 2000 kilomeetrit perioodiga umbes 127 minutit.

Uus!!: Orbiit ja Maa-lähedane orbiit · Näe rohkem »

Orbiidi ekstsentrilisus

Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.

Uus!!: Orbiit ja Orbiidi ekstsentrilisus · Näe rohkem »

Orbiidi kalle

tiirleb ümber suurema taevakeha B. Väiksema taevakeha orbiit lõikab baastasandit sõlmede joonel, mis on joonisel kujutatud rohelise joonega. A – taevakeha B – keskne taevakeha C – baastasand D – orbiidi tasand''i'' – orbiidi kalle Taevakeha orbiidi kaldeks ehk inklinatsiooniks nimetatakse taevamehaanikas selle taevakeha orbiidi tasandi ja mõne teise tasandi (baastasandi) vahelist nurka.

Uus!!: Orbiit ja Orbiidi kalle · Näe rohkem »

Päikesetuul

Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist.

Uus!!: Orbiit ja Päikesetuul · Näe rohkem »

Polaarorbiit

Polaarorbbiit Polaarorbiit on orbiit, millel olles kaaslane liigub igal tiirul üle taevakeha (tavaliselt planeedi, nagu näiteks Maa, kuid võimalik et ka mõne muu taevakeha) mõlema pooluse või nende lähedalt.

Uus!!: Orbiit ja Polaarorbiit · Näe rohkem »

Poolus

Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega. Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.

Uus!!: Orbiit ja Poolus · Näe rohkem »

Ringjoon

Ringjoon ja selle keskpunkt. Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r''. Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.

Uus!!: Orbiit ja Ringjoon · Näe rohkem »

Satelliitnavigatsioon

Satelliitnavigatsioon on raadionavigatsioon, mille korral navigatsioonisignaali edastavad raadiomajakad paiknevad ümber Maa tiirlevatel tehiskaaslastel ‒ satelliitidel.

Uus!!: Orbiit ja Satelliitnavigatsioon · Näe rohkem »

Satelliitside

Satelliitside on raadioside, milles raadioaatja ja -vastuvõtja vahel kasutatakse sidesatelliitidel paiknevaid retranslaatoreid ehk transpondereid.

Uus!!: Orbiit ja Satelliitside · Näe rohkem »

Satelliittelevisioon

Maa pöörlemisega sünkroonselt tiirlev tehiskaaslane Satelliittelevisioon, ka sat-TV, on televisiooniprogrammide edastamine sidesatelliitide ehk sidetehiskaaslaste vahendusel.

Uus!!: Orbiit ja Satelliittelevisioon · Näe rohkem »

Stellaardünaamika

Stellaardünaamika on astronoomia haru, mis rakendab tähesüsteemide ruumilise ehituse, nende sees toimuva liikumise (sh süsteemide pöörlemise) ja evolutsiooni kirjeldamisel statistilise mehaanika meetodeid.

Uus!!: Orbiit ja Stellaardünaamika · Näe rohkem »

Taevamehaanika

Taevamehaanika on astronoomia haru, mis uurib kosmiliste objektide liikumist.

Uus!!: Orbiit ja Taevamehaanika · Näe rohkem »

Tehiskaaslane

Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).

Uus!!: Orbiit ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »