Kiiremini kui brauser!
53 suhted: Aasia, Asparilaadsed, Üheidulehelised, Õisik, Carl von Linné, Elliptiline leht, Euroopa, Ihamaru looduskaitseala, Juuli, Juuni, Kahesuguline õis, Kallukse maastikukaitseala, Kandeleht, Kannus (botaanika), Karinõmme looduskaitseala, Katteseemnetaimed, Käokeel, Käpalised, Kõrgleht, Keeri-Karijärve looduskaitseala, Kiisa pae, Kupar, Lääne-Eesti, Leheroots, Lehetupp, Leht, Liik (bioloogia), Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Loopealne, Madalsoo, Nektar, Pajaka maastikukaitseala, Parasvööde, Pähni looduskaitseala, Pühametsa looduskaitseala, Püsikud, Põhja-Aafrika, Perekond (bioloogia), Polaarjoon, Rohttaimed, Ruila looduskaitseala, Salumetsad, Saunaküla maastikukaitseala, Süstjas leht, Siirdesoo, Sugukond (bioloogia), Suurupi looduskaitseala, Taimed, Tuhu looduskaitseala, Vars, ..., Väike-Aasia, Vormsi maastikukaitseala, Vulbi maastikukaitseala. Laienda indeks (3 rohkem) »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Aasia · Näe rohkem »
Asparilaadsed
Asparilaadsed (Asparagales) on õistaimede selts üheiduleheliste klassist.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Asparilaadsed · Näe rohkem »
Üheidulehelised
Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Üheidulehelised · Näe rohkem »
Õisik
Õisik (inflorescentia) on taimevartel olevate õite kogum.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Õisik · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Elliptiline leht
Elliptiline leht on leht, mille laba aheneb tipu ja aluse suunas, kusjuures lehelaba kõige laiem koht on selle keskosas ja lehelaba laius moodustab üle kolmandiku (teistel andmetel üle poole) selle pikkusest.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Elliptiline leht · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Euroopa · Näe rohkem »
Ihamaru looduskaitseala
Ihamaru looduskaitseala on looduskaitseala Põlva maakonnas Põlva ja Kanepi vallas.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Ihamaru looduskaitseala · Näe rohkem »
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Juuli · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Juuni · Näe rohkem »
Kahesuguline õis
Gladioolil on kahelisugulised õied Kahesuguline õis on õis, kus kasvavad nii emakad (emakas) kui tolmukad.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Kahesuguline õis · Näe rohkem »
Kallukse maastikukaitseala
Linda-Neitsi kivi Kallukse mägedes Kallukse maastikukaitseala asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Kallukse maastikukaitseala · Näe rohkem »
Kandeleht
Flamingolille tõlvik koos värvika kandelehega Kandeleht on vahetult õie või õisiku alusel asuv kõrgleht, mis soodustab vilja levimist.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Kandeleht · Näe rohkem »
Kannus (botaanika)
Harilik lõokannus Harilik käoraamat Kannus on õiekrooni või õietupe piklik, enamasti õõnes väljakasve.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Kannus (botaanika) · Näe rohkem »
Karinõmme looduskaitseala
Karinõmme looduskaitseala on looduskaitseala Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Karinõmme looduskaitseala · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Käokeel
Käokeel (Platanthera) on käpaliste sugukonda kuuluv juuremugulatega püsikute perekond.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Käokeel · Näe rohkem »
Käpalised
Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Käpalised · Näe rohkem »
Kõrgleht
Hariliku härgheina eredalt värvunud kõrglehed Kõrgleht on taime ülemises osas, õie või õisiku läheduses asetsev leht, mis on harilikult varrelehtedest väiksem, lihtsama kujuga ning eredalt värvunud.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Kõrgleht · Näe rohkem »
Keeri-Karijärve looduskaitseala
Keeri järve idakallas. Karijärve-äärne puhkekoht. Keeri-Karijärve looduskaitseala asub Elva, Nõo, Puhja ja Tähtvere valla territooriumil.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Keeri-Karijärve looduskaitseala · Näe rohkem »
Kiisa pae
Kiisa pae on väike (4,5 meetri kõrgune ja 30 meetri laiune) liivakivipaljand ehk pae Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Kiisa pae · Näe rohkem »
Kupar
Unimaguna (''Papaver somniferum'') kerajas kupar, millest saadakse ka narkootilist ainet oopiumit Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Kupar · Näe rohkem »
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Lääne-Eesti · Näe rohkem »
Leheroots
Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Leheroots · Näe rohkem »
Lehetupp
Lehetupp ehk tupp (vagina) on rohttaimedel lehelaba või leherootsu alumine osa, mis täielikult või osaliselt ümbritseb vart.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Lehetupp · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Leht · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis · Näe rohkem »
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Loopealne · Näe rohkem »
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Madalsoo · Näe rohkem »
Nektar
viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Nektar · Näe rohkem »
Pajaka maastikukaitseala
Pajaka maastikukaitseala on maastikukaitseala Rapla maakonnas Märjamaa vallas.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Pajaka maastikukaitseala · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Parasvööde · Näe rohkem »
Pähni looduskaitseala
Pähni looduskaitseala asub Võru maakonnas Rõuge vallas.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Pähni looduskaitseala · Näe rohkem »
Pühametsa looduskaitseala
Pühametsa looduskaitseala on looduskaitseala Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Pühametsa looduskaitseala · Näe rohkem »
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Püsikud · Näe rohkem »
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Polaarjoon
Polaarjoon Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Polaarjoon · Näe rohkem »
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Rohttaimed · Näe rohkem »
Ruila looduskaitseala
Looduskaitseala piiridesse jääb ka Ruila järv Ruila looduskaitseala on looduskaitseala Harju maakonnas Saue vallas.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Ruila looduskaitseala · Näe rohkem »
Salumetsad
Sügisene salumets Puhtulaiul. Salumets Kübassaare maastikukaitsealal. Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Salumetsad · Näe rohkem »
Saunaküla maastikukaitseala
Saunaküla maastikukaitseala on maastikukaitseala Rapla maakonnas Kohila vallas.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Saunaküla maastikukaitseala · Näe rohkem »
Süstjas leht
pisi Süstjas leht on leht, mille laba aheneb tipu ja aluse suunas, kusjuures lehelaba kõige laiem koht on selle keskosas ja lehelaba laius moodustab kuni kolmandiku selle pikkusest.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Süstjas leht · Näe rohkem »
Siirdesoo
Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Siirdesoo · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Suurupi looduskaitseala
Suurupi looduskaitseala (mai, 2016) Suurupi looduskaitseala on looduskaitseala Harju maakonnas Harku vallas.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Suurupi looduskaitseala · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Taimed · Näe rohkem »
Tuhu looduskaitseala
Tuhu looduskaitseala on kaitseala Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kiska, Kunila, Tuhu, Oidrema, Paimvere ja Peantse külas.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Tuhu looduskaitseala · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Vars · Näe rohkem »
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Väike-Aasia · Näe rohkem »
Vormsi maastikukaitseala
Austurgrunne neem Vormsi maastikukaitsealal Vormsi maastikukaitseala on kaitseala Läänemaal Vormsi vallas Suuremõisa, Hosby, Rälby, Sviby, Hullo, Borrby, Diby, Söderby, Saxby, Rumpo, Kersleti ja Fällarna külas.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Vormsi maastikukaitseala · Näe rohkem »
Vulbi maastikukaitseala
Vulbi oos Vulbi maastikukaitsealal Vulbi maastikukaitseala asub Järvamaal Järva vallas Vulbi oosil oosi ja sellel kasvavate taimharulduste kaitseks.
Uus!!: Kahelehine käokeel ja Vulbi maastikukaitseala · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kaheleheline käokeel, Orchis bifolia, Platanthera bifolia.
