Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Ordulinnus

Index Ordulinnus

Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558 Marienburgi ordulinnus Malborkis Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt.

188 suhted: Aizkraukle, Aizkraukle komtuur, Aizkraukle komtuurkond, Aizkraukle ordulinnus, Aizkraukle rajoon, Aizkraukle vald, Aizpute, Aizpute ordulinnus, Alūksne rajoon, Aloja rajoon, Aloja vald, Aluliina komtuur, Aluliina komtuurkond, Aluliina ordulinnus, Świecie, Atsele ordulinnus, Augstroze, Ādaži ordulinnus, Balga komtuur, Balga linnus, Bauska, Bauska foogt, Bauska foogtkond, Bauska ordulinnus, Bauska rajoon, Brodnica, Carta marina, Cēsis, Cēsise rajoon, Chełmno, Człuchów, Daugavgrīva, Daugavpils, Daugavpilsi rajoon, Dünaburgi komtuur, Dünaburgi komtuurkond, Dünamünde komtuur, Dünamünde komtuurkond, Dünamünde ordulinnus, Dobele, Dobele komtuur, Dobele komtuurkond, Dobele ordulinnus, Dobele rajoon, Družba, Durbe, Eesti keel, Eesti linnuste loend, Eestimaa, Elbląg, ..., Foogt, Gdańsk, Gniew, Golub-Dobrzyń, Grobiņa, Grobiņa foogt, Grobiņa foogtkond, Grobiņa ordulinnus, Grudziądz, Gulbene rajoon, Gvardeisk, Helme ordulinnus, Jēkabpilsi rajoon, Jelgava, Jelgava rajoon, Jurbarkas, Kaliningrad, Kaliningradi oblast, Kandava, Kandava foogt, Kandava foogtkond, Kandava ordulinnus, Kandava vald, Karksi ordulinnus, Käsitööline, Käskjalg, Kingsepp, Klaipėda, Klaipėda maakond, Koivaliina, Koivaliina vald, Komtuur, Kujawy-Pomorze vojevoodkond, Kuldīga, Kuldīga komtuur, Kuldīga komtuurkond, Kuldīga ordulinnus, Kuldīga rajoon, Kursi ordulinnus, Laiuse ordulinnus, Läti, Läti keel, Liepāja rajoon, Lihula linnus, Liivimaa, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameistrite loend, Limbaži rajoon, Linnus, Lociki, Ludza, Ludza rajoon, Lutsi ordulinnus, Maasilinn, Malbork, Mākoņkalnsi vald, Miitavi komtuur, Miitavi komtuurkond, Narva Hermanni linnus, Naujene vald, Neman, Olsztyn, Ostróda, Paide ordulinnus, Pärnu ordulinnus, Pöide ordulinnus, Põltsamaa ordulinnus, Pedja jõgi, Piiskopilinnus, Polessk, Pomorze vojevoodkond, Preisimaa, Puurmani mõis, Rakvere ordulinnus, Rätsep, Rēzekne, Rēzekne foogt, Rēzekne foogtkond, Rēzekne ordulinnus, Rēzekne rajoon, Riia, Riia loss, Riia rajoon, Ruhja, Ruhja komtuur, Ruhja komtuurkond, Ruhja ordulinnus, Saksa keel, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Sēlpils, Sēlpilsi foogt, Sēlpilsi foogtilinnus, Sēlpilsi vald, Sepp, Seredžius, Sigulda, Sigulda komtuur, Sigulda komtuurkond, Sigulda ordulinnus, Stabegi vasallilinnus, Svētkalnsi ordulinnus, Tarvastu ordulinnus, Tauragė maakond, Tšernjahhovsk, Tērvete, Tērvete piirkond, Tczew, Tirza vald, Tirza vasallilinnus, Toolse ordulinnus, Toompea loss, Toruń, Trikāta, Trikāta ordulinnus, Trikāta vald, Tukumsi rajoon, Umurga vald, Vabatalupoeg, Valka rajoon, Valkenberga ordulinnus, Valmiera, Valmiera rajoon, Vana-Väina ordulinnus, Vasknarva ordulinnus, Võnnu ordulinnus, Ventspils, Ventspilsi ordulinnus, Ventspilsi rajoon, Viljandi ordulinnus, Vindavi komtuur, Vindavi komtuurkond, Volmari ordulinnus, Warmia-Masuuria vojevoodkond, Zaube, Zaube ordulinnus, Zaube vald, 1539. Laienda indeks (138 rohkem) »

Aizkraukle

Daugava kaldapealne Aizkraukle (saksa Ascheraden) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Ordulinnus ja Aizkraukle · Näe rohkem »

Aizkraukle komtuur

Aizkraukle komtuur (saksa Komtur von Ascheraden) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Aizkraukle komtuurkonda.

Uus!!: Ordulinnus ja Aizkraukle komtuur · Näe rohkem »

Aizkraukle komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Aizkraukle komtuurkond jäi alale nr 2 Aizkraukle komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Ordulinnus ja Aizkraukle komtuurkond · Näe rohkem »

Aizkraukle ordulinnus

Aizkraukle ordulinnus (läti Aizkraukles pils, saksa Ascheraden) on varemetes ordulinnus Daugava jõe ääres Lätis Aizkraukles.

Uus!!: Ordulinnus ja Aizkraukle ordulinnus · Näe rohkem »

Aizkraukle rajoon

Aizkraukle rajoon oli 1.

Uus!!: Ordulinnus ja Aizkraukle rajoon · Näe rohkem »

Aizkraukle vald

Aizkraukle vald (läti keeles Aizkraukles pagasts) on vald Lätis, Aizkraukle piirkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Aizkraukle vald · Näe rohkem »

Aizpute

Aizpute on linn Lätis Kurzemes, Aizpute piirkonna keskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Aizpute · Näe rohkem »

Aizpute ordulinnus

Linnuse varemed (2001) Aizpute ordulinnus oli Liivi ordu linnus Aizpute linnas Aizpute kihelkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Aizpute ordulinnus · Näe rohkem »

Alūksne rajoon

Alūksne rajoon oli 1.

Uus!!: Ordulinnus ja Alūksne rajoon · Näe rohkem »

Aloja rajoon

Aloja rajoon oli aastatel 1949–1956 Läti NSVs eksisteerinud haldusüksus (rajoon).

Uus!!: Ordulinnus ja Aloja rajoon · Näe rohkem »

Aloja vald

Ungurpilsi allee Aloja vald (läti keeles Alojas pagasts) on vald Lätis Aloja piirkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Aloja vald · Näe rohkem »

Aluliina komtuur

Aluliina ehk Alūksne komtuur (saksa keeles Komtur von Marienburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Aluliina komtuurkonda.

Uus!!: Ordulinnus ja Aluliina komtuur · Näe rohkem »

Aluliina komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Aluliina komtuurkond on nr 7 Aluliina komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Ordulinnus ja Aluliina komtuurkond · Näe rohkem »

Aluliina ordulinnus

Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg – "Maarjalinnus") on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.

Uus!!: Ordulinnus ja Aluliina ordulinnus · Näe rohkem »

Świecie

Świecie raekoda Świecie (poola Świecie; saksa Schwetz) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Świecie · Näe rohkem »

Atsele ordulinnus

Atsele ordulinnus (eesti keeles ka Koivalinna, võru murdes Koivaliina, läti Gaujiena, saksa Adzel, Adsel an der Aa), mis kuulus Liivi ordu Aluliina (Aluksne, Marienburg) komtuuri alluvusse, asub Lätis Hopa piirkonnas (Ape piirkond, Apes novads) Koivalinna vallas (Gaujienas pagasts) Koiva jõe parempoolsel ehk idakaldal ja väikese oja sügava sälkoru lõunaserval ning Koivalinna alevi edelaküljel.

Uus!!: Ordulinnus ja Atsele ordulinnus · Näe rohkem »

Augstroze

Augstroze on Läti kohanimi.

Uus!!: Ordulinnus ja Augstroze · Näe rohkem »

Ādaži ordulinnus

Ādaži ordulinnus oli Liivi ordule kuulunud linnus, mis asus Lätis Riia linna Bukulti asumis.

Uus!!: Ordulinnus ja Ādaži ordulinnus · Näe rohkem »

Balga komtuur

Balga ehk Bałga komtuur (saksa keeles Komtur von Balga) oli Saksa ordu käsknik, kes valitses Balga komtuurkonda Preisimaal.

Uus!!: Ordulinnus ja Balga komtuur · Näe rohkem »

Balga linnus

Balga ordulinnuse varemed Balga (ordu)linnus (saksa keeles Burg Balga) oli Saksa ordu linnus Preisimaal, Balga komtuurkonna keskus; nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Kaliningradi oblastis Mamonovo linnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Balga linnus · Näe rohkem »

Bauska

Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Bauska · Näe rohkem »

Bauska foogt

Bauska foogt (saksa keeles Vogt von Bauske) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Bauska foogtkonda.

Uus!!: Ordulinnus ja Bauska foogt · Näe rohkem »

Bauska foogtkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Bauska foogtkond on nr 15 Bauska foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond).

Uus!!: Ordulinnus ja Bauska foogtkond · Näe rohkem »

Bauska ordulinnus

Bauska loss (2004) Bauska loss (2015) Bauska ordulinnus (läti keeles Bauskas pils, saksa keeles Amt-Bauske; ka Bauska loss (saksa Schloss Bauska)) oli keskajal Liivi ordu linnus.

Uus!!: Ordulinnus ja Bauska ordulinnus · Näe rohkem »

Bauska rajoon

Bauska rajoon oli 1.

Uus!!: Ordulinnus ja Bauska rajoon · Näe rohkem »

Brodnica

Brodnica (poola keeles Brodnica; saksa keeles Strasburg in Westpreußen) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Drwęca jõe ääres.

Uus!!: Ordulinnus ja Brodnica · Näe rohkem »

Carta marina

Olaus Magnuse kaart Carta Marina aastast 1539 Carta marina (täieliku ladinakeelse nimega: Die Carta marina et descriptio septemtrionalium terrarum ac mirabilium rerum in eis contentarum diligentissime eleborata anno dni 1539) on vanim ja tänapäevaste teadmiste järgi enam-vähem korrektne Põhja-Euroopa maakaart.

Uus!!: Ordulinnus ja Carta marina · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Ordulinnus ja Cēsis · Näe rohkem »

Cēsise rajoon

Cēsise rajoon oli 1.

Uus!!: Ordulinnus ja Cēsise rajoon · Näe rohkem »

Chełmno

Chełmno (poola keeles Chełmno; saksa keeles Culm või Kulm) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas, Chełmno maakonna keskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Chełmno · Näe rohkem »

Człuchów

Człuchów on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas, Człuchówi maakonna keskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Człuchów · Näe rohkem »

Daugavgrīva

Daugavgrīva Riia kaardil left Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.

Uus!!: Ordulinnus ja Daugavgrīva · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn, latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg) on linn Lätis Väina jõe ääres.

Uus!!: Ordulinnus ja Daugavpils · Näe rohkem »

Daugavpilsi rajoon

Daugavpilsi rajoon oli 1.

Uus!!: Ordulinnus ja Daugavpilsi rajoon · Näe rohkem »

Dünaburgi komtuur

Dünaburgi ehk Daugavpilsi komtuur (saksa keeles Komtur von Dünaburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünaburgi komtuurkonda.

Uus!!: Ordulinnus ja Dünaburgi komtuur · Näe rohkem »

Dünaburgi komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Dünaburgi komtuurkond on nr 17 Dünaburgi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Ordulinnus ja Dünaburgi komtuurkond · Näe rohkem »

Dünamünde komtuur

Dünamünde ehk Daugavgrīva komtuur (saksa keeles Komtur von Dünamünde) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünamünde komtuurkonda.

Uus!!: Ordulinnus ja Dünamünde komtuur · Näe rohkem »

Dünamünde komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Dünamünde komtuurkond paiknes Riia lähedasel alal Dünamünde komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Ordulinnus ja Dünamünde komtuurkond · Näe rohkem »

Dünamünde ordulinnus

Dünamünde ordulinnus oli Liivi ordu linnus praeguse Läti Riia linna Vecdaugava asumi territooriumil (Airu iela 79a).

Uus!!: Ordulinnus ja Dünamünde ordulinnus · Näe rohkem »

Dobele

Dobele on linn Lätis Zemgales, Bērze jõe kaldal.

Uus!!: Ordulinnus ja Dobele · Näe rohkem »

Dobele komtuur

Dobele komtuur (saksa keeles Komtur von Dobeln) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dobele komtuurkonda.

Uus!!: Ordulinnus ja Dobele komtuur · Näe rohkem »

Dobele komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Dobele komtuurkond on nr 19 Dobele komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Ordulinnus ja Dobele komtuurkond · Näe rohkem »

Dobele ordulinnus

Dobele ordulinnus (saksa keeles Doblen, läti keeles Dobeles pils) oli algselt aastatel 1335–1339 ehitatud Saksa ordu Liivi ordu haru ordulinnus Lätis Bērze jõe ääres.

Uus!!: Ordulinnus ja Dobele ordulinnus · Näe rohkem »

Dobele rajoon

Dobele rajoon oli 1. järgu haldusüksus Lätis.

Uus!!: Ordulinnus ja Dobele rajoon · Näe rohkem »

Družba

Družba (vene sõnast дружба 'sõprus') võib tähendada järgmist.

Uus!!: Ordulinnus ja Družba · Näe rohkem »

Durbe

Durbe luteri kirik Durbe on linn Lätis Kurzemes.

Uus!!: Ordulinnus ja Durbe · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Ordulinnus ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesti linnuste loend

Eesti linnuste loend on loetelu Eesti territooriumil asunud linnustest.

Uus!!: Ordulinnus ja Eesti linnuste loend · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben''). Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud kui Eestimaa hertsogiriigina ning Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Ordulinnus ja Eestimaa · Näe rohkem »

Elbląg

Vanalinna hooned Elbląg (saksa: Elbing) on linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Elbląg · Näe rohkem »

Foogt

Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.

Uus!!: Ordulinnus ja Foogt · Näe rohkem »

Gdańsk

thumb Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.

Uus!!: Ordulinnus ja Gdańsk · Näe rohkem »

Gniew

Gniew (poola Gniew; saksa Mewe) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Gniew · Näe rohkem »

Golub-Dobrzyń

Golub-Dobrzyń on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Drwęca jõe kaldal.

Uus!!: Ordulinnus ja Golub-Dobrzyń · Näe rohkem »

Grobiņa

Grobiņa on linn (aastast 1695) Läti edelaosas, Grobiņa piirkonna keskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Grobiņa · Näe rohkem »

Grobiņa foogt

Grobiņa foogt (saksa keeles Vogt von Grobin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Grobiņa foogtkonda.

Uus!!: Ordulinnus ja Grobiņa foogt · Näe rohkem »

Grobiņa foogtkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.

Uus!!: Ordulinnus ja Grobiņa foogtkond · Näe rohkem »

Grobiņa ordulinnus

Grobiņa ordulinnuse varemed (2008) Grobiņa ordulinnus (läti keeles Grobiņas viduslaiku pils, saksa keeles Grobin) oli keskajal Liivi ordu linnus.

Uus!!: Ordulinnus ja Grobiņa ordulinnus · Näe rohkem »

Grudziądz

Grudziądz (saksa Graudenz) on linn Põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Grudziądz · Näe rohkem »

Gulbene rajoon

Gulbene rajoon oli 1.

Uus!!: Ordulinnus ja Gulbene rajoon · Näe rohkem »

Gvardeisk

Gvardeisk on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Gvardeiski rajooni keskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Gvardeisk · Näe rohkem »

Helme ordulinnus

Helme linnuse sisehoov Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonnas, Tõrva vallas, Helme alevikus.

Uus!!: Ordulinnus ja Helme ordulinnus · Näe rohkem »

Jēkabpilsi rajoon

Jēkabpilsi rajoon oli 1.

Uus!!: Ordulinnus ja Jēkabpilsi rajoon · Näe rohkem »

Jelgava

Linn linnulennult Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.

Uus!!: Ordulinnus ja Jelgava · Näe rohkem »

Jelgava rajoon

Jelgava rajoon oli 1.

Uus!!: Ordulinnus ja Jelgava rajoon · Näe rohkem »

Jurbarkas

Jurbarkas (Jurbork) on linn Leedus, Jurbarkase rajooni halduskeskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Jurbarkas · Näe rohkem »

Kaliningrad

Moskva prospekt Kaliningrad (vene Калининград, leedu Karaliaučius, poola Królewiec) on Venemaa sadamalinn Läänemere lõunakaldal, Kaliningradi oblasti keskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Kaliningrad · Näe rohkem »

Kaliningradi oblast

Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Ordulinnus ja Kaliningradi oblast · Näe rohkem »

Kandava

Kandava (liivi Kāndav) on linn Lätis Kurzemes Abava jõe ääres, Kandava piirkonna keskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Kandava · Näe rohkem »

Kandava foogt

Kandava foogt (saksa keeles Vogt von Kandau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kandava foogtkonda.

Uus!!: Ordulinnus ja Kandava foogt · Näe rohkem »

Kandava foogtkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Kandava (Kandau) foogtkond on nr 20 Kandava foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.

Uus!!: Ordulinnus ja Kandava foogtkond · Näe rohkem »

Kandava ordulinnus

Kandava ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Candau) oli Liivi ordu linnus (ordulinnus), mis asus Kandavas.

Uus!!: Ordulinnus ja Kandava ordulinnus · Näe rohkem »

Kandava vald

Valla maastik Kandava vald (läti keeles Kandavas pagasts) on vald Lätis Kandava piirkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Kandava vald · Näe rohkem »

Karksi ordulinnus

Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.

Uus!!: Ordulinnus ja Karksi ordulinnus · Näe rohkem »

Käsitööline

potikedraga Käsitööline on elukutseline käsitöö tegija, kes müüb oma toodangut või on ühinenud teiste käsitöötegijatega artelli või kooperatiivi.

Uus!!: Ordulinnus ja Käsitööline · Näe rohkem »

Käskjalg

Käskjalg keskaegsel Saksamaal FedEx kullerid (2006) Käskjalg ehk virgats on isik, kes kellegi käske, korraldusi, kirju või muud sellist kellelegi teisele edasi toimetab.

Uus!!: Ordulinnus ja Käskjalg · Näe rohkem »

Kingsepp

Puidust kingaliistud on kingsepa tähtsamaid töövahendeid. Kingsepp on ametimees, kes valmistab ja parandab jalanõusid.

Uus!!: Ordulinnus ja Kingsepp · Näe rohkem »

Klaipėda

Ajalooline joonistus Memelist Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.

Uus!!: Ordulinnus ja Klaipėda · Näe rohkem »

Klaipėda maakond

Klaipėda maakond on üks kümnest maakonnast Leedus.

Uus!!: Ordulinnus ja Klaipėda maakond · Näe rohkem »

Koivaliina

Koivaliina (eesti keeles ka: Koivalinn; läti keeles Gaujiena; kunagine nimi Atzele; saksakeelne nimi Adsel) on asula Lätis Hopa piirkonnas, Koivaliina valla halduskeskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Koivaliina · Näe rohkem »

Koivaliina vald

Koivaliina vald (läti keeles Gaujienas pagasts) on vald Lätis Hopa piirkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Koivaliina vald · Näe rohkem »

Komtuur

Komtuur (saksa sõnast Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.

Uus!!: Ordulinnus ja Komtuur · Näe rohkem »

Kujawy-Pomorze vojevoodkond

Kujawy-Pomorze vojevoodkond on vojevoodkond Poola põhjaosas.

Uus!!: Ordulinnus ja Kujawy-Pomorze vojevoodkond · Näe rohkem »

Kuldīga

Kuldīga (Jesusburg, saksa Goldingen) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.

Uus!!: Ordulinnus ja Kuldīga · Näe rohkem »

Kuldīga komtuur

Kuldīga komtuur (saksa keeles Komtur von Goldingen) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kuldīga komtuurkonda.

Uus!!: Ordulinnus ja Kuldīga komtuur · Näe rohkem »

Kuldīga komtuurkond

Kuldīga komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Ordulinnus ja Kuldīga komtuurkond · Näe rohkem »

Kuldīga ordulinnus

Kuldīga ordulinnus (saksa keeles Jesusburg, Goldingen, läti keeles Kuldīgas viduslaiku pils) oli algselt aastatel 1242–1245 ehitatud Saksa ordu Liivi ordu haru ordulinnus Kuramaal (läti keeles Kurzeme), tänapäeva Kuldīga linnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Kuldīga ordulinnus · Näe rohkem »

Kuldīga rajoon

Kuldīga rajoon oli 1.

Uus!!: Ordulinnus ja Kuldīga rajoon · Näe rohkem »

Kursi ordulinnus

Kursi ordulinnus (saksa k. Talkhof, vene k. Талькоффен) arvatakse olevat ehitatud juba 14. sajandi esimesel poolel.

Uus!!: Ordulinnus ja Kursi ordulinnus · Näe rohkem »

Laiuse ordulinnus

Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Laiuse ordulinnus (saksa keeles Schloß Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.

Uus!!: Ordulinnus ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Ordulinnus ja Läti · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Ordulinnus ja Läti keel · Näe rohkem »

Liepāja rajoon

Liepāja rajoon oli 1.

Uus!!: Ordulinnus ja Liepāja rajoon · Näe rohkem »

Lihula linnus

Samuel Waxelbergi joonised 1683 aastast Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augusti 1220. aasta lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus oli ajaloolisel Läänemaal, nüüdisaegses Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Lihula linnas asuvale paekõrgendiku neemikule (Lihula Lossimäele) rajatud linnus.

Uus!!: Ordulinnus ja Lihula linnus · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Ordulinnus ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameistrite loend

Liivimaa ordu maameistrite (Magister Livoniae) loend.

Uus!!: Ordulinnus ja Liivimaa ordu maameistrite loend · Näe rohkem »

Limbaži rajoon

Limbaži rajoon oli 1.

Uus!!: Ordulinnus ja Limbaži rajoon · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Ordulinnus ja Linnus · Näe rohkem »

Lociki

Lociki on asula Lätis Daugavpilsi piirkonnas Naujene vallas.

Uus!!: Ordulinnus ja Lociki · Näe rohkem »

Ludza

Ludza vaade Ludza ordulinnuse varemed Ludza (ka Lutsi, saksa keeles Ludsen, poola keeles Lucyn) on linn Lätis Latgales, Ludza piirkonna keskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Ludza · Näe rohkem »

Ludza rajoon

Ludza rajoon oli 1.

Uus!!: Ordulinnus ja Ludza rajoon · Näe rohkem »

Lutsi ordulinnus

Vaade pealinnusele läänest, Väikese Lutsi järve poolt Vapp Lutsi ordulinnus (võru murdes Ludsiliin, läti Ludza, saksa Schloß Ludzen, Lutzen, poola Lucyn, vene Люцин, Лугин, Люцынъ) oli Liivimaa ordu idapoolseim piirikaitselinnus vastu Venemaad ja see asus Lätis, Ida-Latgales Ludza piirkonnas (Lutsi piirkonnas) (Ludzas novads), Lutsi linnas Väikese Lutsi järve (Mazais Ludzais ezers) ja Suure Lutsi järve (Lielais Ludzais ezers) vahel Tālavijas iela tänava ääres asuval mäel.

Uus!!: Ordulinnus ja Lutsi ordulinnus · Näe rohkem »

Maasilinn

Maasilinna varemed Maasilinn ehk Maasi linnus (saksa keeles Soneburg) on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi kindluseks) Saaremaal Saaremaa vallas Maasi külas.

Uus!!: Ordulinnus ja Maasilinn · Näe rohkem »

Malbork

Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Malbork · Näe rohkem »

Mākoņkalnsi vald

Mākoņkalnsi vald (läti keeles Mākoņkalna pagasts) on vald Lätis Rēzekne piirkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Mākoņkalnsi vald · Näe rohkem »

Miitavi komtuur

Miitavi ehk Jelgava komtuur (saksa keeles Komtur von Mitau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Miitavi komtuurkonda.

Uus!!: Ordulinnus ja Miitavi komtuur · Näe rohkem »

Miitavi komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Miitavi komtuurkond asus piirkonna nr 1 lõunaosas Miitavi ehk Jelgava komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Ordulinnus ja Miitavi komtuurkond · Näe rohkem »

Narva Hermanni linnus

Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse juurest vaadatuna Hermanni linnus koos Venemaale viiva sillaga Eesti Vabariigi 229-millimeetrine kindlusemortiir (toodud Honori bastioni patareist) Narva kindluse hoovis Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.

Uus!!: Ordulinnus ja Narva Hermanni linnus · Näe rohkem »

Naujene vald

Naujene vald (läti keeles Naujenes pagasts) on vald Lätis Daugavpilsi piirkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Naujene vald · Näe rohkem »

Neman

Neman on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Nemani rajooni keskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Neman · Näe rohkem »

Olsztyn

Ülemine värav vanalinnas Olsztyn on linn Kirde-Poolas Łyna jõel, 200 km kaugusel Varssavist ja 180 km kaugusel Gdańskist.

Uus!!: Ordulinnus ja Olsztyn · Näe rohkem »

Ostróda

Ostróda (saksa Osterode in Ostpreussen) on linn Põhja-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Ostróda · Näe rohkem »

Paide ordulinnus

Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn ehk Paide Vallitorn Paide vapil Paide ordulinnus (saksa Weissenstein; alamsaksa Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.

Uus!!: Ordulinnus ja Paide ordulinnus · Näe rohkem »

Pärnu ordulinnus

Punane torn (vangitorn). Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal.

Uus!!: Ordulinnus ja Pärnu ordulinnus · Näe rohkem »

Pöide ordulinnus

Pöide ordulinnuse müüridele rajatud Pöide kirik Pöide ordulinnus oli Liivimaa ordu rajatud linnus Saaremaal Pöides.

Uus!!: Ordulinnus ja Pöide ordulinnus · Näe rohkem »

Põltsamaa ordulinnus

Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.

Uus!!: Ordulinnus ja Põltsamaa ordulinnus · Näe rohkem »

Pedja jõgi

Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi.

Uus!!: Ordulinnus ja Pedja jõgi · Näe rohkem »

Piiskopilinnus

Piiskopilinnuseid (saksa keeles Bischofsburg; läti keeles Bīskapa pils) rajasid piiskopkonnad.

Uus!!: Ordulinnus ja Piiskopilinnus · Näe rohkem »

Polessk

Polessk on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Polesski rajooni keskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Polessk · Näe rohkem »

Pomorze vojevoodkond

Pomorze vojevoodkond on Poola haldusüksus (vojevoodkond).

Uus!!: Ordulinnus ja Pomorze vojevoodkond · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Ordulinnus ja Preisimaa · Näe rohkem »

Puurmani mõis

Mõisa peahoone Peahoone pargi poolt Puurmani mõis (Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Ordulinnus ja Puurmani mõis · Näe rohkem »

Rakvere ordulinnus

Linnuse varemed Läänemüür koos tornidega Konvendi sisehoov, Rakvere linnuse varemed Rakvere ordulinnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid.

Uus!!: Ordulinnus ja Rakvere ordulinnus · Näe rohkem »

Rätsep

Rätsep on riidest esemete (peamiselt rõivaste) tegija.

Uus!!: Ordulinnus ja Rätsep · Näe rohkem »

Rēzekne

Raekoda Rēzekne linnamägi. Rēzekne (eesti keeles (ajal.) Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.

Uus!!: Ordulinnus ja Rēzekne · Näe rohkem »

Rēzekne foogt

Rēzekne foogt (saksa keeles Vogt von Rositten) oli Liivi ordu käsknik, Rēzekne foogtkonna valitseja.

Uus!!: Ordulinnus ja Rēzekne foogt · Näe rohkem »

Rēzekne foogtkond

Rēzekne foogtkond (ka Räisaku foogtkond) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Ordulinnus ja Rēzekne foogtkond · Näe rohkem »

Rēzekne ordulinnus

Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis, Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads), Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal ja see kuulus Liivimaa ordu Räisaku foogtile.

Uus!!: Ordulinnus ja Rēzekne ordulinnus · Näe rohkem »

Rēzekne rajoon

Rēzekne rajoon oli 1.

Uus!!: Ordulinnus ja Rēzekne rajoon · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Ordulinnus ja Riia · Näe rohkem »

Riia loss

Riia loss on ajalooline hoone Lätis, Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.

Uus!!: Ordulinnus ja Riia loss · Näe rohkem »

Riia rajoon

Riia rajoon oli 1.

Uus!!: Ordulinnus ja Riia rajoon · Näe rohkem »

Ruhja

Ruhja (läti Rūjiena, saksa Rujen) on linn Põhja-Lätis, Ruhja piirkonna keskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Ruhja · Näe rohkem »

Ruhja komtuur

Ruhja komtuur oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Ruhja komtuurkonda.

Uus!!: Ordulinnus ja Ruhja komtuur · Näe rohkem »

Ruhja komtuurkond

Ruhja komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet), mis eksisteeris Liivi sõja alguses, aastatel 1559–1560.

Uus!!: Ordulinnus ja Ruhja komtuurkond · Näe rohkem »

Ruhja ordulinnus

Ruhja ordulinnus (läti Rūjiena, saksa Rujen) oli Liivi ordule kuulunud ja Karksi foogti halduses olnud abi- ja majanduslinnus, mis asub praegu Ruhja linna idapiiril Ruhja jõe keskjooksul jõe paremkaldal.

Uus!!: Ordulinnus ja Ruhja ordulinnus · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Ordulinnus ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Uus!!: Ordulinnus ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa ordu kõrgmeister

Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.

Uus!!: Ordulinnus ja Saksa ordu kõrgmeister · Näe rohkem »

Sēlpils

Sēlpils (ka Jaunsēlpils) on asula Lätis Salatsi piirkonnas Sēlpilsi vallas.

Uus!!: Ordulinnus ja Sēlpils · Näe rohkem »

Sēlpilsi foogt

Sēlpilsi foogt (saksa keeles Vogt von Selburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Sēlpilsi foogtkonda.

Uus!!: Ordulinnus ja Sēlpilsi foogt · Näe rohkem »

Sēlpilsi foogtilinnus

Selpilsi linnus jõe vasakult kaldalt vaadatuna. Vaade pealinnuse osaliselt säilinud kagupoolsele müüriosale. Sēlpilsi foogtilinnus ("Seelilinn", "seelide linnus", eesti keeles ka Seelpils), (läti Sēlpils, saksa Selburg, ladina castrum Selonum, poola Zelbork) oli Liivi ordu seelide alade foogti pealinnus ja asus Kesk-Lätis, ajaloolise Sēlija aladel, Sala piirkonnas (Salas novads), Sēlpilsi vallas (Sēlpils pagasts), Vecsēlpilsi ("vana seelilinna") külas.

Uus!!: Ordulinnus ja Sēlpilsi foogtilinnus · Näe rohkem »

Sēlpilsi vald

Sēlpilsi vald (läti keeles Sēlpils pagasts) on vald Lätis Sala piirkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Sēlpilsi vald · Näe rohkem »

Sepp

Sepp ääsi ääres Sepp töötamas alasil Sepp on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda.

Uus!!: Ordulinnus ja Sepp · Näe rohkem »

Seredžius

Seredžius on alev Leedus Jurbarkase rajoonis, Šeredžiuse valla halduskeskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Seredžius · Näe rohkem »

Sigulda

Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Turaida piiskopilinnuse varemed Sigulda mõisahoone Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Sigulda · Näe rohkem »

Sigulda komtuur

Sigulda komtuur (saksa keeles Komtur von Segewold) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Sigulda komtuurkonda.

Uus!!: Ordulinnus ja Sigulda komtuur · Näe rohkem »

Sigulda komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Sigulda komtuurkond jäi alale nr 2 Sigulda komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Ordulinnus ja Sigulda komtuurkond · Näe rohkem »

Sigulda ordulinnus

Vaade Sigulda ordulinnuse säilinud varemetele 2004. aasta suvel lõunakagust, II eeslinnuse alalt. Paremal pealinnuse kiriku säilinud müürid koos Templiordu Malta ristiga ja vasakul I eeslinnuse peaväravatorn Sigulda ordulinnus (saksa Segewold an der Aa) oli Liivimaa ordu liivlaste asualadel paiknenud suurlinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe vasakkalda ääres asuvas Sigulda linnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »

Stabegi vasallilinnus

Stabegi vasallilinnus (Stābeġi, läti keeles ka Stakenbergi, saksa Eichenangern) asetses Aloja piirkonnas 1 km Alojast kirde pool endise Stackelbergide valduses olnud mõisasüdame asukohas.

Uus!!: Ordulinnus ja Stabegi vasallilinnus · Näe rohkem »

Svētkalnsi ordulinnus

Svētkalnsi ordulinnus (saksa keeles Heiligeberg, Heiligenberg. läti keeles Zviedru kalns) oli ordulinnus Zemgale piirkonnas, tänapäeva Läti ja Leedu piirialal.

Uus!!: Ordulinnus ja Svētkalnsi ordulinnus · Näe rohkem »

Tarvastu ordulinnus

Tarvastu kabel Tarvastu ordulinnus asub Sooviku külas Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal.

Uus!!: Ordulinnus ja Tarvastu ordulinnus · Näe rohkem »

Tauragė maakond

Tauragė maakond on üks kümnest maakonnast Leedus.

Uus!!: Ordulinnus ja Tauragė maakond · Näe rohkem »

Tšernjahhovsk

Tšernjahhovsk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Tšernjahhovski rajooni keskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Tšernjahhovsk · Näe rohkem »

Tērvete

Tērvete (vanasti ka Kalnamuiža) on asula Lätis Tērvete piirkonnas Tērvete vallas.

Uus!!: Ordulinnus ja Tērvete · Näe rohkem »

Tērvete piirkond

Tērvete piirkond (läti Tērvetes novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis Zemgales.

Uus!!: Ordulinnus ja Tērvete piirkond · Näe rohkem »

Tczew

Old Town Square Tczew (saksa keeles Dirschau) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Tczew · Näe rohkem »

Tirza vald

Endine Ieriķi–Gulbene-Abrene raudtee Tirza vald (läti Tirzas pagasts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Tirza vald · Näe rohkem »

Tirza vasallilinnus

Tirza vasallilinnus (eesti Tõrsa või Tirseni, saksa Tirsen) oli Riia Peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Kulna (Gulbene) linnusepiirkonda ja oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Kulna (Gulbene) piirkonnas, Tirza vallas (Tirzas pagasts), Tirza asulas, Tirza (Tõrsa) jõe vasakkalda ja Tirzast Kulnasse mineva maantee vahel, endise mõisa keskuses ning Tirza luteri kirikust 500 m idaloodes.

Uus!!: Ordulinnus ja Tirza vasallilinnus · Näe rohkem »

Toolse ordulinnus

Toolse ordulinnuse varemed Toolse ordulinnus (Tolsburg, algul Vredeborch) on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus, mille ehitusajaks loetakse 1471.

Uus!!: Ordulinnus ja Toolse ordulinnus · Näe rohkem »

Toompea loss

Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament.

Uus!!: Ordulinnus ja Toompea loss · Näe rohkem »

Toruń

Toruńi raekoda Toruń (saksa Thorn) on linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Toruń · Näe rohkem »

Trikāta

Trikāta on asula Lätis Beverīna piirkonnas Abulsi jõe kaldal, Trikāta valla ja kihelkonna keskus.

Uus!!: Ordulinnus ja Trikāta · Näe rohkem »

Trikāta ordulinnus

Linnuse põllukivimüür järvepoolsel mäeküljel. Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) asub Lätis, Beverīna piirkonnas (Beverīnas novads), Trikāta vallas (Trikātas pagasts) ja asulas, Abuli (läti Abuls, saksa Abbul) jõe paremal ehk põhjakaldal kõrgel kaldaneemikul, mis paikneb jõelooke ja Trikāta järve (Trikātas ezers) vahel.

Uus!!: Ordulinnus ja Trikāta ordulinnus · Näe rohkem »

Trikāta vald

Trikāta vald (läti keeles Trikātas pagasts) on vald Lätis Beverīna piirkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Trikāta vald · Näe rohkem »

Tukumsi rajoon

Tukumsi rajoon oli 1.

Uus!!: Ordulinnus ja Tukumsi rajoon · Näe rohkem »

Umurga vald

Üks valla suuremaid jõgesid - Iesala jõgi Umurga vald (läti keeles Umurgas pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Umurga vald · Näe rohkem »

Vabatalupoeg

Vabatalupoeg oli keskaegses Eestis üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest.

Uus!!: Ordulinnus ja Vabatalupoeg · Näe rohkem »

Valka rajoon

Valka rajoon oli 1.

Uus!!: Ordulinnus ja Valka rajoon · Näe rohkem »

Valkenberga ordulinnus

Valkenberga ordulinnus (lätlastel ka Mākoņkalns – "pilvemägi" ja uuemal ajal ka Mākoņpils, saksa Wolkenburg, poola Wolkenberg) asus Lätis, Ida-Latgales, Räisaku piirkonnas (Rēzekne piirkonnas, Rēzeknes novads), Makonkalna vallas (Mākoņkalna pagasts) Rāznas ezersi järve kaldal asuvast Lipuški külast 2,1 km edelas, Makonkalnsi mäel – 247,4 m kõrgusel merepinnast (kõrguselt neljas mägi Latgales) ja see oli üks Vana-Liivimaa varajase ajalooperioodi ordulinnustest.

Uus!!: Ordulinnus ja Valkenberga ordulinnus · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti Volmari, saksa Wolmar) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Ordulinnus ja Valmiera · Näe rohkem »

Valmiera rajoon

Valmiera rajoon oli 2009.

Uus!!: Ordulinnus ja Valmiera rajoon · Näe rohkem »

Vana-Väina ordulinnus

Latgale piirkond Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugava, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis, Latgales, Daugavpilsi piirkonnas, Naujene vallas (Naujenes pagasts), Vecpilsi ("vanalinnuse") külas, Väina (Daugava) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal umbes kümmekonna kilomeetri kaugusel praegusest Daugavpilsist idakirdes, Naujenes pilskalna linnamäel, Juzefova katoliku kirikust 1,5 km lõunas.

Uus!!: Ordulinnus ja Vana-Väina ordulinnus · Näe rohkem »

Vasknarva ordulinnus

Vasknarva ordulinnuse varemed Vasknarva ordulinnus oli linnus Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Vasknarva külas.

Uus!!: Ordulinnus ja Vasknarva ordulinnus · Näe rohkem »

Võnnu ordulinnus

Elutorn ja üks suurtükitornidest Elutorn (ordumeistri elukoht) Elutorn siseõuelt vaadatuna Ordumeistri eluruumi lagi Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti Cēsu pils; saksa Wenden, vene Кесь, poola Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).

Uus!!: Ordulinnus ja Võnnu ordulinnus · Näe rohkem »

Ventspils

Venstpilsi turuplats Ventspils (saksa Windau, eesti Vindavi, liivi Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.

Uus!!: Ordulinnus ja Ventspils · Näe rohkem »

Ventspilsi ordulinnus

thumb Ventspilsi ordulinnus (ka Vindavi ordulinnus; läti Ventspils ordeņa pils; saksa Schloß Windau) on endine Vindavi komtuuride linnus Lätis Ventspilsi piirkonnas Ventspilsis.

Uus!!: Ordulinnus ja Ventspilsi ordulinnus · Näe rohkem »

Ventspilsi rajoon

Ventspilsi rajoon oli 1.

Uus!!: Ordulinnus ja Ventspilsi rajoon · Näe rohkem »

Viljandi ordulinnus

Ernst Ring'i foto Viljandi kaevumäest 1910 aastal Viljandi ordulinnuse rekonstruktsioon (1 lossikabel, 2 ametnike maja, 3 Pikk Hermann, 4 Dansker (käimla), 5 komtuuri eluruumid, hiljem ait, 6 viljaait, 7 vaimulike ruumid ja tall, 8 söögiruumid, 9 ait, 10 tall, 11 teenrite ruumid) Linnuse põhiplaan müüril Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest.

Uus!!: Ordulinnus ja Viljandi ordulinnus · Näe rohkem »

Vindavi komtuur

Vindavi ehk Ventspilsi komtuur (saksa keeles Komtur von Windau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Vindavi komtuurkonda.

Uus!!: Ordulinnus ja Vindavi komtuur · Näe rohkem »

Vindavi komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Vindavi komtuurkond on nr 22 Vindavi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond) Kuramaal.

Uus!!: Ordulinnus ja Vindavi komtuurkond · Näe rohkem »

Volmari ordulinnus

Volmari vana apteek linnusevaremetes, kus nüüd asub Volmari muuseum Linnusevaremed hilisõhtul Volmari ordulinnus (saksa Wolmar, läti Valmiera, ladina Woldemaria) oli Liivi ordule kuulunud suurlinnus, mis asub Lätis Volmari linnas Raatesi oja, (Piiskopi kraav, Rates upite, Ratsupe, Mühlbach, Rathe fluss, Bischof Graben) looke ja linnusest lõuna poolt mööda voolava Koiva jõe vahelisel kõrgel kaldaneemikul.

Uus!!: Ordulinnus ja Volmari ordulinnus · Näe rohkem »

Warmia-Masuuria vojevoodkond

Warmia-Masuuria vojevoodkond on vojevoodkond Poolas.

Uus!!: Ordulinnus ja Warmia-Masuuria vojevoodkond · Näe rohkem »

Zaube

Zaube (saksa keeles Jürgensburg) on asula Lätis Amata piirkonnas Zaube vallas.

Uus!!: Ordulinnus ja Zaube · Näe rohkem »

Zaube ordulinnus

Zaube ordulinnus (eesti Jürriburi, saksa Jürgensburg, läti keeles ka Jaunpils) oli Liivi ordu liivlaste ja lätlaste vahelistel piirialadel asunud majanduslinnus, mis paiknes Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 70 km kaugusel Riiast (30 km Siguldani ja 35 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonnas (Amatas novads), Zaube vallas (Zaubes pagasts), Zaube asulas, Augšezersi ja Lejas ezersi järvede vahelise Bērzupite (Krahwete) oja põhjapoolsel ehk paremkaldal, umbes 400 meetrit Zaube luteri kirikust kagus, endise Jaunpilsi mõisa 3 ha suuruses pargis.

Uus!!: Ordulinnus ja Zaube ordulinnus · Näe rohkem »

Zaube vald

Zaube vald (läti keeles Zaubes pagasts) on vald Lätis Amata piirkonnas.

Uus!!: Ordulinnus ja Zaube vald · Näe rohkem »

1539

1539.

Uus!!: Ordulinnus ja 1539 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »