Kiiremini kui brauser!
134 suhted: Aatom, Aatomorbitaal, Aktivatsioonienergia, Alifaatsed ühendid, Alkaloidid, Alküülrühm, Amiidid, Amiinid, Aminohapped, Aminorühm, Analüütiline keemia, Aniliin, Anorgaaniline aine, Anorgaaniline keemia, Ants Tuulmets, Aromaatsus, Asendusreaktsioon, Benseen, Biokeemia, Bioloogia, Biomolekul, Bioorgaaniline keemia, Eeter, Elektrofiil, Elektron, Elektronkate, Elu, Elusolend, Ester, Estrid, Etaanhape, Füüsikaline keemia, Füüsikalised omadused, Friedrich August Kekulé, Friedrich Wöhler, Funktsionaalrühm, Grafiit, Hüdroksüülrühm, Heterolüüs, Homolüüs, Indigo, Infrapunaspektroskoopia, Isomeerid, IUPACi nomenklatuur, Jöns Jacob Berzelius, Kaksikside, Karbamiid, Karbiidid, Karboksürühm, Karbonaadid, ..., Kautšuk, Küllastunud ja küllastumata ühendid, Kõrgmolekulaarsed ühendid, Keemia, Keemiline aine, Keemiline kineetika, Keemiline reaktsioon, Keemiline süntees, Keemiline side, Keemiline struktuur, Keemilised kiudained, Keemilised omadused, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Kolesterool, Kolloidkeemia, Konjugeerunud sidemed, Kusi, Lõpmatus, Lihtaine, Lipiidid, Looduslikud värvained, Maagaas, Makromolekul, Metaanhape, Metabolism, Molekul, Molekulaarbioloogia, Molekulaarorbitaalide teooria, Monomeer, Murdumisnäitaja, Nafta, Nikotiin, Nitriilid, Nitrorühm, Nukleiinhapped, Nukleofiil, Orgaaniline reaktsioon, Orgaaniline süntees, Orgaanilised ühendid, Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur, Organism, Pakend, Peptiidid, Plastid, Polüestrid, Polüeteen, Polümeerid, Polüsahhariidid, Polütetrafluoroetüleen, Polüvinüülkloriid, Radikaal, Ravim, Reagent, Redoksreaktsioon, Regent, Robert Woodward, Rootsi, Sahhariidid, Süsi, Süsihape, Süsihappegaas, Süsinik, Süsivesinikud, Segu, Sinihape, Soolad, Stereokeemia, Struktuurivalem, Suhkrud, Sulamistemperatuur, Teemant, Terpeenid, Terpenoidid, Testosteroon, Triviaalnimetus, Tsellofaan, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, UV/Vis-spektroskoopia, Valentssidemete teooria, Valgud, Vingugaas, Vitamiinid, 2009. Laienda indeks (84 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »
Aktivatsioonienergia
Süsteemi energia muutus reaktsiooni käigus katalüsaatoriga (punane) ja ilma (must) Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Aktivatsioonienergia · Näe rohkem »
Alifaatsed ühendid
Atsükliline alifaatne ühend (butaan) Tsükliline alifaatne ühend (tsüklobutaan) Alifaatne ühend on orgaaniline ühend, mis ei sisalda benseenitsüklit ehk benseenituuma.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Alifaatsed ühendid · Näe rohkem »
Alkaloidid
Nikotiin on üks alkaloididest Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Alkaloidid · Näe rohkem »
Alküülrühm
Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Alküülrühm · Näe rohkem »
Amiidid
Amiidid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2).
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Amiidid · Näe rohkem »
Amiinid
Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Amiinid · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Aminohapped · Näe rohkem »
Aminorühm
Aminorühm primaarse amiini struktuuris. Aminorühm (tähistatakse -NH2) on orgaanilistes ühendites leiduv lämmastikku sisaldav funktsionaalrühm.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Aminorühm · Näe rohkem »
Analüütiline keemia
tiitrimise oluline tarvik Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb ainete koostise, struktuuri ja koguse määramisega.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Analüütiline keemia · Näe rohkem »
Aniliin
Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse tooraine.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Aniliin · Näe rohkem »
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Anorgaaniline aine · Näe rohkem »
Anorgaaniline keemia
Anorgaaniline keemia on õpetus anorgaanilistest ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest ja muud.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Anorgaaniline keemia · Näe rohkem »
Ants Tuulmets
Ants Tuulmets (sündinud 7. veebruaril 1936) on eesti keemik.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Ants Tuulmets · Näe rohkem »
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Aromaatsus · Näe rohkem »
Asendusreaktsioon
Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Asendusreaktsioon · Näe rohkem »
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Benseen · Näe rohkem »
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Biokeemia · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Bioloogia · Näe rohkem »
Biomolekul
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Biomolekul · Näe rohkem »
Bioorgaaniline keemia
Bioorgaaniline keemia on orgaanilist keemiat ja biokeemiat ühendav loodusteaduse haru.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Bioorgaaniline keemia · Näe rohkem »
Eeter
Eeter võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Eeter · Näe rohkem »
Elektrofiil
Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Elektrofiil · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Elektronkate · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Elu · Näe rohkem »
Elusolend
Elusolendi all mõeldakse bioloogias mis tahes organismi, sealhulgas näiteks taimi ja seeni.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Elusolend · Näe rohkem »
Ester
Ester (5. sajand eKr; heebrea keeles אסתר) oli naine kristliku Piibli Vanas Testamendis ja juudi Tanahis, Pärsia ja Meedia kuninga Ahasverose (Xerxes I) kuninganna, Estri raamatu kangelanna.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Ester · Näe rohkem »
Estrid
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Estrid · Näe rohkem »
Etaanhape
Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Etaanhape · Näe rohkem »
Füüsikaline keemia
Füüsikaline keemia on keemia haru, mis uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Füüsikaline keemia · Näe rohkem »
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Füüsikalised omadused · Näe rohkem »
Friedrich August Kekulé
Friedrich August Kekulé von Stradonitz (7. september 1829 Darmstadt – 13. juuli 1896 Bonn) oli saksa organokeemik, üks orgaaniliste ühendite struktuuri teooria rajajaid.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Friedrich August Kekulé · Näe rohkem »
Friedrich Wöhler
Friedrich Wöhler Friedrich Wöhler, litograafia. Autor Rudolf Hoffmann, 1856 Friedrich Wöhler (saksa vanemas kirjapildis Friedrich Wœhler; 31. juuli 1800 Eschersheim (praegu Frankfurt Maini ääres) – 23. september 1882 Göttingen) oli saksa keemik.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Friedrich Wöhler · Näe rohkem »
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Funktsionaalrühm · Näe rohkem »
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Grafiit · Näe rohkem »
Hüdroksüülrühm
Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Hüdroksüülrühm · Näe rohkem »
Heterolüüs
Heterolüüs tähendab millegi jagunemist erinevateks osadeks (kr heteros 'teine, muu' + lysis 'lahustumine, jagunemine').
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Heterolüüs · Näe rohkem »
Homolüüs
Cl–Cl sideme '''homolüüs'''(nooled näitavad elektronide liikumist sideme katkemisel) Homolüüs (kr lysis 'lahustumine, jagunemine' + homo 'võrdne, ühesugune') tähendab millegi jagunemist sarnasteks osadeks.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Homolüüs · Näe rohkem »
Indigo
Indigo (vanakreeka keelest ἰνδικόν indikón, 'India', 'Indiast pärinev'; arvatava päritolukoha Ida-India järgi) on taimse päritoluga looduslik sügavsinise tooniga küüpvärvaine.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Indigo · Näe rohkem »
Infrapunaspektroskoopia
Infrapunaspektroskoopia ehk infrapunane spektroskoopia ehk lühemalt IP-spektroskoopia on spektroskoopia liik, milles kasutatakse elektromagnetkiirgust infrapunases lainealas ning valgust, mille lainepikkus on suurem ja sagedus väiksem kui nähtaval valgusel.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Infrapunaspektroskoopia · Näe rohkem »
Isomeerid
Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Isomeerid · Näe rohkem »
IUPACi nomenklatuur
IUPACi nomenklatuur ehk süstemaatiline keemianomenklatuur on keemiliste elementide ja ühendite nimetuste süsteem, mille järgi igale struktuurile vastab kindel reeglipärane nimetus ja igale nimetusele vastab kindel struktuur.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja IUPACi nomenklatuur · Näe rohkem »
Jöns Jacob Berzelius
Jöns Jakob Berzelius Jöns Jacob Berzelius (20. august 1779 Väversunda, Östergötland – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide sümbolite autor ning tseeriumi, seleeni ja tooriumi avastaja.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Jöns Jacob Berzelius · Näe rohkem »
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Kaksikside · Näe rohkem »
Karbamiid
Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Karbamiid · Näe rohkem »
Karbiidid
Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Karbiidid · Näe rohkem »
Karboksürühm
Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Karboksürühm · Näe rohkem »
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Karbonaadid · Näe rohkem »
Kautšuk
Kautšuk on väga elastne looduslik või sünteetiline kõrgmolekulaarne aine.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Kautšuk · Näe rohkem »
Küllastunud ja küllastumata ühendid
Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Küllastunud ja küllastumata ühendid · Näe rohkem »
Kõrgmolekulaarsed ühendid
Keemias ja biokeemias on kõrgmolekulaarsed ühendid suure molekulmassiga, makromolekulaarsed ühendid.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Kõrgmolekulaarsed ühendid · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Keemia · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Keemiline kineetika
Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Keemiline kineetika · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemiline süntees
Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Keemiline süntees · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Keemiline side · Näe rohkem »
Keemiline struktuur
Amitriptüliini molekuli keemilise struktuuri graafiline esitlus, see on skelettvalem Keemiline struktuur tähendab aatomite ruumilist paigutust molekulis.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Keemiline struktuur · Näe rohkem »
Keemilised kiudained
Keemilised kiudained on kiudained, mida looduses valmiskujul ei leidu.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Keemilised kiudained · Näe rohkem »
Keemilised omadused
Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Keemilised omadused · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Kolesterool
Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Kolesterool · Näe rohkem »
Kolloidkeemia
Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-7...10-9 m. Kolloidkeemias on oluline rõhk erinevate faaside piirpinnanähtuste uurimisel, näiteks hõlmab see nende pindpinevus-, absorptsioon-, adsorptsiooninähtusi.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Kolloidkeemia · Näe rohkem »
Konjugeerunud sidemed
Konjugeerunud sidemed, ehk konjugeerunud süsteemid (kõige sagedamini konjugeeritud kaksiksidemed) esinevad orgaanilistes ühendites, kui (süsiniku) aatomite vaheliste kovalentsete sidemete süsteemis esineb valentselektronide delokalisatsioon ("laialimäärimine") üle kogu konjugeerunud süsteemi.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Konjugeerunud sidemed · Näe rohkem »
Kusi
Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Kusi · Näe rohkem »
Lõpmatus
right Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Lõpmatus · Näe rohkem »
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Lihtaine · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Lipiidid · Näe rohkem »
Looduslikud värvained
Looduslikud värvained on elusorganismides sisalduvad looduslikud värvilised orgaanilised ühendid, mida kasutatakse tekstiilile, nahale, puidule, paberile vm materjalile värvuse andmiseks.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Looduslikud värvained · Näe rohkem »
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Maagaas · Näe rohkem »
Makromolekul
Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Makromolekul · Näe rohkem »
Metaanhape
pisi Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Metaanhape · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Metabolism · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Molekulaarbioloogia · Näe rohkem »
Molekulaarorbitaalide teooria
Molekulaarorbitaalide teooria (edaspidi MO teooria) on meetod molekuli elektronstruktuuri kirjeldamiseks, mille kohaselt ei paikne elektronid kindlatel keemilistel sidemetel vaid on delokaliseeritud molekulaarorbitaalidele, mis katavad tervet molekuli.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Molekulaarorbitaalide teooria · Näe rohkem »
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Monomeer · Näe rohkem »
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Murdumisnäitaja · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Nafta · Näe rohkem »
Nikotiin
kopsuvähist ja nikotiinisõltuvusest Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Nikotiin · Näe rohkem »
Nitriilid
Nitriili üldine struktuur: funktsionaalrühm on värvitud siniseks Nitriilid on −C≡N funktsionaalrühma sisaldavad orgaanilised ühendid.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Nitriilid · Näe rohkem »
Nitrorühm
Nitrorühm on orgaanilise ühendi molekuli osa, selles esinev funktsionaalrühm –NO2.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Nitrorühm · Näe rohkem »
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Nukleiinhapped · Näe rohkem »
Nukleofiil
Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Nukleofiil · Näe rohkem »
Orgaaniline reaktsioon
Orgaaniline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles osalevad orgaanilised ühendid, üks või enam.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Orgaaniline reaktsioon · Näe rohkem »
Orgaaniline süntees
Orgaaniline süntees on orgaanilise ühendi (produkti) saamiseks kasutatav orgaaniline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Orgaaniline süntees · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur
Tsükloheksanool IUPACi nimetused küllastumata ühenditele Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur ehk lihtsalt orgaanilise keemia nomenklatuur on ühendite nimetuste süsteem, mille järgi igale struktuurile vastab kindel reeglipärane nimetus ja igale nimetusele vastab kindel struktuur.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Organism · Näe rohkem »
Pakend
Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Pakend · Näe rohkem »
Peptiidid
Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Peptiidid · Näe rohkem »
Plastid
Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Plastid · Näe rohkem »
Polüestrid
Polüestrid on lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerid, mida saadakse mitmealuselisi orgaanilisi happeid ja alkohole polükondenseerides.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Polüestrid · Näe rohkem »
Polüeteen
Polüeteenist kilekott (taaskasutuskoodiga) Polüeteeni struktuurivalem Polüeteeni makromolekuli lõik Polüeteen ehk polüetüleen (lühend PE) on termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Polüeteen · Näe rohkem »
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Polümeerid · Näe rohkem »
Polüsahhariidid
Tselluloosi struktuur Polüsahhariidid ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O).
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Polüsahhariidid · Näe rohkem »
Polütetrafluoroetüleen
Polütetrafluoroetüleen (PTFE, ka polütetrafluoroeteen"Süsivesinike halogeeniühendid", rmt: Mati Karelson, Arne Tõldsepp "Keemia: orgaaniline keemia gümnaasiumile" Tallinn: Koolibri, 2007, lk 94–101) on sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Polütetrafluoroetüleen · Näe rohkem »
Polüvinüülkloriid
PVC struktuurivalem Polüvinüülkloriid (lühend PVC) on lineaarse ehitusega termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Polüvinüülkloriid · Näe rohkem »
Radikaal
Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Radikaal · Näe rohkem »
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Ravim · Näe rohkem »
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Reagent · Näe rohkem »
Redoksreaktsioon
280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Redoksreaktsioon · Näe rohkem »
Regent
Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Regent · Näe rohkem »
Robert Woodward
Robert Woodward 1965. aastal Robert Burns Woodward (10. aprill 1917 Boston, Massachusetts – 8. juuli 1979 Cambridge, Massachusetts) oli Ameerika Ühendriikide keemik orgaanilise keemia vallas.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Robert Woodward · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Rootsi · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Süsi
Puuhalgude põlemisel tekkinud söed Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Süsi · Näe rohkem »
Süsihape
Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Süsihape · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Süsinik · Näe rohkem »
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Süsivesinikud · Näe rohkem »
Segu
Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Segu · Näe rohkem »
Sinihape
Sinihappe molekuli mudel Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Sinihape · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Soolad · Näe rohkem »
Stereokeemia
Stereokeemia on keemia haru, mis tegeleb aatomite ruumilise paigutusega molekulis ja vastavate manipulatsioonidega.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Stereokeemia · Näe rohkem »
Struktuurivalem
Isobutaani struktuurivalem Struktuurivalem on keemiline valem, mis näitab lihtsustatult ja piltlikult molekuli moodustavate aatomite vastastikust asetust, aatomitevaheliste keemiliste sidemete iseloomu ja aatomite osalaenguid.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Struktuurivalem · Näe rohkem »
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Suhkrud · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Teemant · Näe rohkem »
Terpeenid
Terpeenid on looduslike süsivesinike klass üldvalemiga (C5H8)n, mille molekulis sisaldub 2 või enam isopreeni molekulist tulenevat lüli: n.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Terpeenid · Näe rohkem »
Terpenoidid
Isopreen, limoneen, farnesool, retinool Nerolidool Linalooli saamine pineenist Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Terpenoidid · Näe rohkem »
Testosteroon
Testosteroon (ladina keeles testosteronum) on looduslikult nii isaste kui ka emaste loomade organismi meessuguhormoon, veres ringleb ka dihüdrotestosterooni eelhormoonina.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Testosteroon · Näe rohkem »
Triviaalnimetus
Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Triviaalnimetus · Näe rohkem »
Tsellofaan
Trükitud tsellofaanpakend ja läbipaistev tsellofaanpakend Tsellofaan (inglise keeles cellophane sõnadest cellulose 'tselluloos' ja diaphane 'läbipaistev') on tselluloosist saadud läbipaistev pakke- ja kattematerjal.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Tsellofaan · Näe rohkem »
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »
UV/Vis-spektroskoopia
Beckman DU640 UV/Vis-spektromeeter Ultravioletne-nähtav spektroskoopia ehk ultravioletne-nähtav spektrofotomeetria (UV/Vis ehk UV-Vis) on absorptsiooni- või peegeldusspektroskoopia ultravioletses (190–400 nm) ja nähtavas (400–800 nm) spektrialas.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja UV/Vis-spektroskoopia · Näe rohkem »
Valentssidemete teooria
Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Valentssidemete teooria · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Valgud · Näe rohkem »
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Vingugaas · Näe rohkem »
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja Vitamiinid · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Orgaaniline keemia ja 2009 · Näe rohkem »
