Kiiremini kui brauser!
49 suhted: Šveits, Bad Kissingen, Bernadotte'i dünastia, Esimene Schleswigi sõda, Frederik VII, Gustav (Vasa prints), Gustav IV Adolf, Itaalia, James Macpherson, Karl XIII, Karl XIV Johan, Karl XV, Katoliiklus, Ludwig van Beethoven, Lundi Ülikool, Marsoroligheterna, München, Napoleon I, Norra, Norra keel, Norra kuningas, Norra kuningate loend, Oscar II, Oslo, Oslo Ülikool, Pariis, Prantsuse teine keisririik, Robert Schumann, Rootsi, Rootsi keel, Rootsi kuningas, Rootsi riigipeade loend, Saksa keel, Saksamaa, Södermanlandi hertsog, Sillsallaten, Stockholm, Suurbritannia, Taani, Tüüfus, Trondheim, Uppsala Ülikool, Venemaa Keisririik, 1799, 1844, 1859, 4. juuli, 8. juuli, 8. märts.
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Oskar I ja Šveits · Näe rohkem »
Bad Kissingen
Bad Kissingen on linn Saksamaal Baieri liidumaal Alam-Frangimaal, Bad Kissingeni kreisi keskus.
Uus!!: Oskar I ja Bad Kissingen · Näe rohkem »
Bernadotte'i dünastia
Karl XIV Johan, Bernadotte´i dünastia rajaja Bernadotte'i dünastia on Rootsi kuningadünastia, mis on valitsenud alates 1818.
Uus!!: Oskar I ja Bernadotte'i dünastia · Näe rohkem »
Esimene Schleswigi sõda
Aunimekiri sõjale Schleswigi toomkirikus Esimene Schleswigi sõda (saksa keeles Schleswig-Holsteinischer Krieg) või Kolmeaastane sõda (taani keeles Treårskrigen) oli esimene raund sõjalisest konfliktist Lõuna-Taanis ja Põhja-Saksamaal Schleswig-Holsteini küsimuses, vaidlustades, kes peab kontrollima Schleswigi ja Holsteini hertsogkonda.
Uus!!: Oskar I ja Esimene Schleswigi sõda · Näe rohkem »
Frederik VII
Frederik VII (Frederik Carl Christian; 6. oktoober 1808 – 15. november 1863) oli Taani kuningas aastail 1848–1863.
Uus!!: Oskar I ja Frederik VII · Näe rohkem »
Gustav (Vasa prints)
Vasa prints Gustav 1820ndail Gustav (9. november 1799 Stockholm, Rootsi – 5. august 1877 Pillnitz, Saksamaa) oli Rootsi kuninga Gustav IV Adolfi ja Badeni Fredrika ainus poeg.
Uus!!: Oskar I ja Gustav (Vasa prints) · Näe rohkem »
Gustav IV Adolf
Gustav IV Adolf (1. november 1778 – 7. veebruar 1837) oli Rootsi kuningas 1792–1809.
Uus!!: Oskar I ja Gustav IV Adolf · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Oskar I ja Itaalia · Näe rohkem »
James Macpherson
James Macpherson kunstnik George Romney maalitud portreel. James Macpherson (gaeli keeles Seumas MacMhuirich või Seumas Mac a' Phearsain; 27. oktoober 1736 – 17. veebruar 1796) oli šoti kirjanik ja poliitik, keda tuntakse peamiselt tema kirjutatud "Ossiani laulude" järgi.
Uus!!: Oskar I ja James Macpherson · Näe rohkem »
Karl XIII
Karl XIII (7. oktoober 1748 – 5. veebruar 1818) oli Rootsi kuningas 1809–1818 ja Norra kuningas Karl II nime all 1814–1818.
Uus!!: Oskar I ja Karl XIII · Näe rohkem »
Karl XIV Johan
Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.
Uus!!: Oskar I ja Karl XIV Johan · Näe rohkem »
Karl XV
Karl XV (Norras Karl IV, sünninimi Karl Ludwig Eugen; 3. mai 1826 – 19. august 1872) oli Bernadotte'i dünastia Rootsi ja Norra kuningas 8. juulist 1859 kuni surmani 1872.
Uus!!: Oskar I ja Karl XV · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Oskar I ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Ludwig van Beethoven
Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn – 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim.
Uus!!: Oskar I ja Ludwig van Beethoven · Näe rohkem »
Lundi Ülikool
Lundi Ülikooli peahoone Lundi Ülikool (rootsi keeles Lunds universitet) on ülikool Lundis Rootsis.
Uus!!: Oskar I ja Lundi Ülikool · Näe rohkem »
Marsoroligheterna
Under Marsoroligheterna i Stockholm 1848. Fritz von Dardel - Nordiska Museet - NMA.0035335 Marsoroligheterna 1848 Söndags-Nisse Marsoroligheterna (Märtsirahutused) oli rida Rootsi pealinnas Stockholmis aset leidnud mässe 1848. aasta revolutsioonide ajal.
Uus!!: Oskar I ja Marsoroligheterna · Näe rohkem »
München
München on linn Saksamaal, Baieri liidumaa pealinn.
Uus!!: Oskar I ja München · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Oskar I ja Napoleon I · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Oskar I ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Oskar I ja Norra keel · Näe rohkem »
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Uus!!: Oskar I ja Norra kuningas · Näe rohkem »
Norra kuningate loend
Norra kuningate loendis on loetletud Norra valitsejad alates 862.
Uus!!: Oskar I ja Norra kuningate loend · Näe rohkem »
Oscar II
Oscar II (ka Oskar II; 21. jaanuar 1829 – 8. detsember 1907) oli 18. septembrist 1872 kuni surmani Rootsi kuningas ja Norra kuningas kuni 7. juunini 1905, mil Stortingi otsuse järgi riik iseseisvaks kuulutati.
Uus!!: Oskar I ja Oscar II · Näe rohkem »
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Uus!!: Oskar I ja Oslo · Näe rohkem »
Oslo Ülikool
Kuningliku Frederiki ülikooli varasem pitser Õigusteaduskonna hoone esine Oslo Ülikool (norra keeles Universitetet i Oslo; ladina keeles Universitas Osloensis) on ülikool Norra pealinnas Oslos.
Uus!!: Oskar I ja Oslo Ülikool · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Oskar I ja Pariis · Näe rohkem »
Prantsuse teine keisririik
Prantsuse teine keisririik (prantsuse keeles Second Empire) oli Napoléon III.
Uus!!: Oskar I ja Prantsuse teine keisririik · Näe rohkem »
Robert Schumann
Robert Schumann (8. juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) – 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)) oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik.
Uus!!: Oskar I ja Robert Schumann · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Oskar I ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Oskar I ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Oskar I ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rootsi riigipeade loend
Rootsi riigipeade loend loetleb teadaolevad Rootsi kuningaid kuni tänapäevani.
Uus!!: Oskar I ja Rootsi riigipeade loend · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Oskar I ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Oskar I ja Saksamaa · Näe rohkem »
Södermanlandi hertsog
Praeguse Södermanlandi hertsogi Alexandri vapp. Södermanlandi hertsog (rootsi keeles hertig av Södermanland) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud Rootsi kuningliku perekonna liikmed.
Uus!!: Oskar I ja Södermanlandi hertsog · Näe rohkem »
Sillsallaten
23pxNorra unioonilipp 1844–1899 23pxRootsi unioonilipp 1844–1905 23pxRootsi ja Norra uniooni plagu ja diplomaatiline lipp. Sillsallaten proportsioonidega 4:5 nagu Rootsi lipul Norra heeringasalat Sillsallaten (rootsi keeles 'heeringasalat', norra keeles Sildesalaten) oli Rootsi lipul ja Norra lipul 1844 kasutusele võetud unioonimärk Rootsi ja Norra uniooni ajal.
Uus!!: Oskar I ja Sillsallaten · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Oskar I ja Stockholm · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Oskar I ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Oskar I ja Taani · Näe rohkem »
Tüüfus
Tüüfuseks ehk soetõveks nimetati mitut nakkushaigust, mis kulgevad kestva kõrge palaviku ja teadvuse hägunemisega.
Uus!!: Oskar I ja Tüüfus · Näe rohkem »
Trondheim
Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus.
Uus!!: Oskar I ja Trondheim · Näe rohkem »
Uppsala Ülikool
Uppsala Ülikooli peahoone. Uppsala Ülikool (Uppsala universitet) on riiklik ülikool Uppsalas Rootsis.
Uus!!: Oskar I ja Uppsala Ülikool · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Oskar I ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
1799
1799.
Uus!!: Oskar I ja 1799 · Näe rohkem »
1844
1844.
Uus!!: Oskar I ja 1844 · Näe rohkem »
1859
1859.
Uus!!: Oskar I ja 1859 · Näe rohkem »
4. juuli
4.
Uus!!: Oskar I ja 4. juuli · Näe rohkem »
8. juuli
8.
Uus!!: Oskar I ja 8. juuli · Näe rohkem »
8. märts
8.
Uus!!: Oskar I ja 8. märts · Näe rohkem »
