Kiiremini kui brauser!
35 suhted: Aatom, Allotroopia, Celsiuse skaala, Dihapnik, Eksotermiline reaktsioon, Elekter, Elektrilahendus, Elektrivool, Energia, Gaas, Hapnik, Inimene, Keemiline aine, Keemiline aktiivsus, Keemiline reaktsioon, Keemistemperatuur, Mikroorganismid, Molekul, Normaaltingimused, Oksüdatsioon, Organism, Osonaator, Osoon (saade), Osooniauk, Osoonikiht, Osoonravi, Päike, Pöörduv reaktsioon, Plahvatus, Soojus, Stratosfäär, Sulamistemperatuur, Temperatuur, Ultraviolettkiirgus, Välk.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Osoon ja Aatom · Näe rohkem »
Allotroopia
Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.
Uus!!: Osoon ja Allotroopia · Näe rohkem »
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Uus!!: Osoon ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »
Dihapnik
Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.
Uus!!: Osoon ja Dihapnik · Näe rohkem »
Eksotermiline reaktsioon
Eksotermiline reaktsioon (keemiline plahvatus Endotermiline reaktsioon "haukuv koer" süsinikdisulfiidi ja lämmastikoksiidi vahel Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.
Uus!!: Osoon ja Eksotermiline reaktsioon · Näe rohkem »
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Uus!!: Osoon ja Elekter · Näe rohkem »
Elektrilahendus
Elektrilahendus on laengukandjate suunatud liikumine läbi gaasikeskkonna, vedeliku või tahkise.
Uus!!: Osoon ja Elektrilahendus · Näe rohkem »
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Uus!!: Osoon ja Elektrivool · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Osoon ja Energia · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Osoon ja Gaas · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Osoon ja Hapnik · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Osoon ja Inimene · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Osoon ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Keemiline aktiivsus
Keemiline aktiivsus näitab keemilise elemendi või ühendi reageerimisaktiivsust reaktsioonides.
Uus!!: Osoon ja Keemiline aktiivsus · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Osoon ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Osoon ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Uus!!: Osoon ja Mikroorganismid · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Osoon ja Molekul · Näe rohkem »
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Uus!!: Osoon ja Normaaltingimused · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Osoon ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Osoon ja Organism · Näe rohkem »
Osonaator
Osonaator (inglise ozonator, ozonizer, ozone generator) on seade, mis valmistab osooni ja millega lastakse osoon õhku või vette.
Uus!!: Osoon ja Osonaator · Näe rohkem »
Osoon (saade)
"Osoon" on alates 1993.
Uus!!: Osoon ja Osoon (saade) · Näe rohkem »
Osooniauk
Osooniauk Antarktika kohal, NASA foto Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud.
Uus!!: Osoon ja Osooniauk · Näe rohkem »
Osoonikiht
Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Uus!!: Osoon ja Osoonikiht · Näe rohkem »
Osoonravi
Osoonravi on mis tahes ravimeetod, mille puhul kasutatakse toimeainena osooni.
Uus!!: Osoon ja Osoonravi · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Osoon ja Päike · Näe rohkem »
Pöörduv reaktsioon
Pöörduv reaktsioon on keemiline reaktsioon, mis toimub samal ajal kahes suunas (otse- ja vastassuunas; edasi ja tagasi).
Uus!!: Osoon ja Pöörduv reaktsioon · Näe rohkem »
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Uus!!: Osoon ja Plahvatus · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Osoon ja Soojus · Näe rohkem »
Stratosfäär
Stratosfäär on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal.
Uus!!: Osoon ja Stratosfäär · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Osoon ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Osoon ja Temperatuur · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Osoon ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Välk
Pilvedevaheline välk Välgulöögist tekkinud plahvatuslik aurusurve tüve ja koore vahel on rebinud maha kase koore Välgulöök kuuseladvas Välk on võimas nähtav elektriline sädelahendus, mis esineb looduses äikesepilves, pilvede vahel, pilve ja maapinna vahel või ka pilvede ja pilvedest kõrgemal asuva õhukihi vahel.
Uus!!: Osoon ja Välk · Näe rohkem »
