Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Otepää

Index Otepää

Otepää (varem Nuustaku) on asula Põhja-Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepää valla keskus.

70 suhted: Aedlinn, Alev, Eesti esiajalugu, Eesti keskaeg, Eesti lipp, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Eestlased, Euroopa saunamaraton, FC Otepää, FC Otepää II, Jakob Hurt, Kirikla, Liivimaa kubermang, Otepää alevivolinike loend 1934, Otepää energiasammas, Otepää Gümnaasium, Otepää kalmistu, Otepää küla, Otepää kõrgustik, Otepää kihelkond, Otepää kirik, Otepää kivilabürint, Otepää Kultuurikeskus, Otepää Linnaraamatukogu, Otepää lipp, Otepää looduspark, Otepää maailmakarika etapp, Otepää piiskopilinnus, Otepää postmargid, Otepää rajoon, Otepää rattamaraton, Otepää Talispordimuuseum, Otepää Teataja, Otepää Teater, Otepää trükikoda, Otepää Vabadussõja mälestussammas, Otepää vald, Otepää vapp, Pühajärv, Pühajärve vald, Rein Raudvere, Talvepealinn, Tartu Eesti Põllumeeste Selts, Tartu kreis, Tartu maraton, Tartu piiskop, Tehvandi spordikeskus, Tehvandi staadion, Ugandi, Uus Eesti, ..., Vasall, 1. aprill, 10. juuni, 13. sajand, 1876, 1884, 1928, 1936, 1941, 1944, 1950, 1959, 1999, 20. sajand, 20. september, 2004, 2011, 2011. aasta juunioride ja kuni 23-aastaste põhja suusaalade maailmameistrivõistlused, 22. juuli, 4. juuni. Laienda indeks (20 rohkem) »

Aedlinn

Ebenezer Howardi kolme tõmbejõu diagramm küsimusega 'Kuhu inimesed minna tahavad?' (Where will the people go?), andes valikuvõimalusteks 'linn' (Town), 'maa' (Country) või 'linnalähedane maa' (Town-Country) Aedlinn on inglase Ebenezer Howardi aastal 1898 Inglismaal visandatud linnaplaneerimise mudel reaktsioonina viletsatele elutingimustele ning tohutult tõusvatele ruutmeetrihindadele kasvavates suurlinnades.

Uus!!: Otepää ja Aedlinn · Näe rohkem »

Alev

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.

Uus!!: Otepää ja Alev · Näe rohkem »

Eesti esiajalugu

Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Uus!!: Otepää ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Uus!!: Otepää ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »

Eesti lipp

20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105×165 cm. Eesti lipp on Eesti rahvus- ja riigilipp.

Uus!!: Otepää ja Eesti lipp · Näe rohkem »

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Eesti Spordimuuseumi püsinäituse olümpiamedalikollektsioon Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on muuseum Tartu vanalinnas aadressil Rüütli 15.

Uus!!: Otepää ja Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Kaardil on näitatud, kui suur on eestlaste osakaal Eesti maakondades. Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Otepää ja Eestlased · Näe rohkem »

Euroopa saunamaraton

Euroopa saunamaraton on Eestis Otepääl igal aastal toimuv võistlus.

Uus!!: Otepää ja Euroopa saunamaraton · Näe rohkem »

FC Otepää

FC Otepää on Eesti jalgpalliklubi, mis asutati aastal 2004.

Uus!!: Otepää ja FC Otepää · Näe rohkem »

FC Otepää II

FC Otepää II on Eesti jalgpalliklubi FC Otepää duubelmeeskond, mis mängib IV liigas.

Uus!!: Otepää ja FC Otepää II · Näe rohkem »

Jakob Hurt

Jakob Hurt Jakob Hurt, 1866 Jakob Hurda büst Otepää kiriklas Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.

Uus!!: Otepää ja Jakob Hurt · Näe rohkem »

Kirikla

Kunagises Otto Wilhelm Masingu pastoraadis Viru-Nigulas tegutseb tänapäeval Viru-Nigula koduloomuuseum. Kirikla ehk pastoraat on kirikuõpetaja ehk pastori elu- ja ametihoone (eluruumide ja kiriku kantseleiga).

Uus!!: Otepää ja Kirikla · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene Лифляндская губерния, läti Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Otepää ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Otepää alevivolinike loend 1934

14.

Uus!!: Otepää ja Otepää alevivolinike loend 1934 · Näe rohkem »

Otepää energiasammas

Otepää Energiasammas on skulptuur Otepääl Apteekrimäe kõrval Mäe tänaval.

Uus!!: Otepää ja Otepää energiasammas · Näe rohkem »

Otepää Gümnaasium

Nuustaku Progümnaasiumi hoone, praegune muusikakool, muuseum ja kunstikodu 2013. aastal Otepää Gümnaasium on üldhariduskool Otepääl.

Uus!!: Otepää ja Otepää Gümnaasium · Näe rohkem »

Otepää kalmistu

Otepää (uus) kalmistu on kalmistu Otepää kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Otepää linnas Otepää vallas Valga maakonnas.

Uus!!: Otepää ja Otepää kalmistu · Näe rohkem »

Otepää küla

Otepää on küla Valga maakonnas Otepää vallas.

Uus!!: Otepää ja Otepää küla · Näe rohkem »

Otepää kõrgustik

Maastik Lutike lähedal. Otepää kõrgustik asub Lõuna-Eestis Otepää linna, Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel.

Uus!!: Otepää ja Otepää kõrgustik · Näe rohkem »

Otepää kihelkond

Otepää kihelkond (kirikukihelkond, tolleaegses saksa keeles Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä) oli kihelkond, mis asus ajaloolisel Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Otepää ja Otepää kihelkond · Näe rohkem »

Otepää kirik

Vaade edelast Otepää Maarja kirik on kirik Valga maakonnas Otepää vallas Otepääl.

Uus!!: Otepää ja Otepää kirik · Näe rohkem »

Otepää kivilabürint

Otepää kivilabürint on Otepääl Võru maantee ääres asuv väidetav väepaik.

Uus!!: Otepää ja Otepää kivilabürint · Näe rohkem »

Otepää Kultuurikeskus

Otepää Kultuurikeskus on kultuurikeskus Otepääl.

Uus!!: Otepää ja Otepää Kultuurikeskus · Näe rohkem »

Otepää Linnaraamatukogu

Otepää Linnaraamatukogu on Otepää valla rahvaraamatukogu, mis asub Otepääl aadressil Lipuväljak 13.

Uus!!: Otepää ja Otepää Linnaraamatukogu · Näe rohkem »

Otepää lipp

Otepää lipp Otepää lipp on Eesti haldusüksuse Otepää valla lipp.

Uus!!: Otepää ja Otepää lipp · Näe rohkem »

Otepää looduspark

Harimäe tornist kirdesse. Otepää looduspark. Valgjärve tamm Otepää Valgjärve ääres. Pilkuse järv Otepää looduspark on kaitseala, mis jääb Otepää ja Elva valla territooriumile.

Uus!!: Otepää ja Otepää looduspark · Näe rohkem »

Otepää maailmakarika etapp

Tehvandi suusastaadion, kus toimub maailmakarikasarja Otepää etapp Otepää maailmakarikaetapp ehk Otepää MK kuulub Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni ehk FISi murdmaasuusatamise maailma karikasarja, mis on toimunud aastast 1999 Tehvandi suusastaadionil.

Uus!!: Otepää ja Otepää maailmakarika etapp · Näe rohkem »

Otepää piiskopilinnus

Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.

Uus!!: Otepää ja Otepää piiskopilinnus · Näe rohkem »

Otepää postmargid

Otepää postmargid on Eesti kohalikud postmargid, mis anti välja Otepää linnavalitsuse poolt 22. juulil 1941 pärast seda, kui linn oli nõukogude okupatsiooni alt vabastatud ja Saksa okupatsioon polnud veel lõplikult kanda kinnitanud.

Uus!!: Otepää ja Otepää postmargid · Näe rohkem »

Otepää rajoon

Otepää rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1959.

Uus!!: Otepää ja Otepää rajoon · Näe rohkem »

Otepää rattamaraton

Otepää rattamaraton on 2000.

Uus!!: Otepää ja Otepää rattamaraton · Näe rohkem »

Otepää Talispordimuuseum

Otepää Talispordimuuseum on muuseum Otepääl Tehvandi spordikeskuse staadionihoones.

Uus!!: Otepää ja Otepää Talispordimuuseum · Näe rohkem »

Otepää Teataja

Otepää Teataja on Otepää, Nõuni, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja, mis ilmub 2 korda kuus.

Uus!!: Otepää ja Otepää Teataja · Näe rohkem »

Otepää Teater

Otepää Teater on aastal 1957 asutatud teaterhttp://www.hot.ee/otepaateater/traditsioonid.html (vaadatud 12.02.2013).

Uus!!: Otepää ja Otepää Teater · Näe rohkem »

Otepää trükikoda

Otepää trükikoda oli Valgamaal Otepääl tegutsev trükikoda.

Uus!!: Otepää ja Otepää trükikoda · Näe rohkem »

Otepää Vabadussõja mälestussammas

Otepää Vabadussõja mälestussammas Otepää Vabadussõja mälestussammas on Otepääl asuv Vabadussõjas langenud sõduritele pühendatud monument.

Uus!!: Otepää ja Otepää Vabadussõja mälestussammas · Näe rohkem »

Otepää vald

Otepää vald on vald Kirde-Valgamaal.

Uus!!: Otepää ja Otepää vald · Näe rohkem »

Otepää vapp

Otepää valla vapp Otepää valla vapp on Valga maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Otepää valla vapp.

Uus!!: Otepää ja Otepää vapp · Näe rohkem »

Pühajärv

Pühajärv (ka Otepää Pühajärv) on järv Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepääst 3 km edela pool.

Uus!!: Otepää ja Pühajärv · Näe rohkem »

Pühajärve vald

Pühajärve vald oli vald Valga maakonnas.

Uus!!: Otepää ja Pühajärve vald · Näe rohkem »

Rein Raudvere

Rein Raudvere 2015. aastal Rein Raudvere (sündinud 1955) on Eesti ajakirjanik ja ilmatark.

Uus!!: Otepää ja Rein Raudvere · Näe rohkem »

Talvepealinn

Eesti talvepealinn on aunimetus, mida kannab Otepää aastast 1996 igal talvel 21. detsembrist kuni 20. märtsini.

Uus!!: Otepää ja Talvepealinn · Näe rohkem »

Tartu Eesti Põllumeeste Selts

Tartu Eesti Põllumeeste Selts (lühend TEPS, ka Eesti Põllumeeste Selts Tartus) oli eesti põllumehi ühendav selts; ühtlasi eesti vanim.

Uus!!: Otepää ja Tartu Eesti Põllumeeste Selts · Näe rohkem »

Tartu kreis

Tartu kreis (saksa keeles Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.

Uus!!: Otepää ja Tartu kreis · Näe rohkem »

Tartu maraton

36. Tartu maratoni start. Otepää. Tartu maraton on Eesti tuntuim ja osavõtjaterohkeim suusamaraton.

Uus!!: Otepää ja Tartu maraton · Näe rohkem »

Tartu piiskop

Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.

Uus!!: Otepää ja Tartu piiskop · Näe rohkem »

Tehvandi spordikeskus

Tehvandi staadion Tehvandi staadion 2011. aasta jaanuaris Tehvandi spordikeskus on spordikeskus Otepää vallas Nüpli külas Otepää linna piiril.

Uus!!: Otepää ja Tehvandi spordikeskus · Näe rohkem »

Tehvandi staadion

Tribüünihoone, 2013 Tehvandi staadion on mitmeotstarbeline staadion Otepääl, Tehvandi spordikeskuse osa.

Uus!!: Otepää ja Tehvandi staadion · Näe rohkem »

Ugandi

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Uus!!: Otepää ja Ugandi · Näe rohkem »

Uus Eesti

Uus Eesti oli Tallinnas samanimelise osaühingu poolt väljaantav Eesti päevaleht.

Uus!!: Otepää ja Uus Eesti · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Otepää ja Vasall · Näe rohkem »

1. aprill

1.

Uus!!: Otepää ja 1. aprill · Näe rohkem »

10. juuni

10.

Uus!!: Otepää ja 10. juuni · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Otepää ja 13. sajand · Näe rohkem »

1876

1876.

Uus!!: Otepää ja 1876 · Näe rohkem »

1884

1884.

Uus!!: Otepää ja 1884 · Näe rohkem »

1928

1928.

Uus!!: Otepää ja 1928 · Näe rohkem »

1936

1936.

Uus!!: Otepää ja 1936 · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Otepää ja 1941 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Otepää ja 1944 · Näe rohkem »

1950

1950.

Uus!!: Otepää ja 1950 · Näe rohkem »

1959

1959.

Uus!!: Otepää ja 1959 · Näe rohkem »

1999

1999.

Uus!!: Otepää ja 1999 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased kõrghooned, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923. Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele. Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal Pentagonis USAs Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine kupüür Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Otepää ja 20. sajand · Näe rohkem »

20. september

20.

Uus!!: Otepää ja 20. september · Näe rohkem »

2004

2004.

Uus!!: Otepää ja 2004 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Otepää ja 2011 · Näe rohkem »

2011. aasta juunioride ja kuni 23-aastaste põhja suusaalade maailmameistrivõistlused

Juunioride põhja suusaalade 2011.

Uus!!: Otepää ja 2011. aasta juunioride ja kuni 23-aastaste põhja suusaalade maailmameistrivõistlused · Näe rohkem »

22. juuli

22.

Uus!!: Otepää ja 22. juuli · Näe rohkem »

4. juuni

4.

Uus!!: Otepää ja 4. juuni · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Nuustaku, Otepää linn.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »