Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Pärnumaa

Index Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

139 suhted: Abja, Abja vald (1939), Alūksne, Are vald (1939), Asehalduskord, Audru kihelkond, Audru mõis, Audru vald (1939), Distrikt, Eesti, Eesti NSV, Eesti NSV haldusjaotus, Eesti uusaeg, Grobiņa, Gulbene, Haapsalu, Halinga vald (1939), Halliste, Halliste kihelkond, Häädemeeste kihelkond, Häädemeeste vald (1939), Härgmäe, Helme kihelkond, Jacob Johann Hastfer, Johann Christoph Brotze, Kaisma vald (1939), Karksi kihelkond, Karksi ordulinnus, Karksi-Nuia, Karl XI, Käru, Kihnu, Kihnu vald (1939), Kirumpää piiskopilinnus, Koiva jõgi, Koivaliina kihelkond, Koknese, Kolga-Jaani kihelkond, Koluvere piiskopilinnus, Koonga mõis, Laiksaare vald, Laiuse ordulinnus, Lään, Läänemaa, Läänemereprovintsid, Läänemeri, Lelle, Lelle vald, Lihula linnus, Liivi laht, ..., Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Linnusepiirkond, Maakond, Mazsalaca, Mihkli kihelkond, Moskva tsaaririik, Narva Hermanni linnus, Navesti jõgi, Orajõe vald, Padise klooster, Paikuse vald (1939), Paistu kihelkond, Pärnu, Pärnu jõgi, Pärnu kihelkond, Pärnu krahvkond, Pärnu kreis, Pärnu laht, Pärnu maakond, Pärnu oblast, Pärnu ordulinnus, Pärnu vojevoodkond, Pärnu-Jaagupi kihelkond, Pärnumaa (laev), Põhjasõda, Põltsamaa kihelkond, Pilistvere kihelkond, Poola aeg, Rajangu vald, Rapla maakond, Riigimõis, Rootsi, Rootsi-Poola sõda (1617–1618), Ruhja, Rzeczpospolita, Saar, Saarde kihelkond, Saarde vald (1939), Saare-Lääne piiskopkond, Sakala, Salatsi, Sauga vald (1939), Seliste vald, Soontaga vald, Sorgu, Suure-Jaani kihelkond, Tahkuranna vald (1939), Tali vald (1939), Tartu piiramine (1558), Tartu piiskopilinnus, Tartu piiskopkond, Tartumaa, Tarvastu kihelkond, Tarvastu ordulinnus, Tõstamaa kihelkond, Tõstamaa mõis, Tõstamaa vald (1939), Tihemetsa vald, Toolse ordulinnus, Tori kihelkond, Tori mõis, Tori vald (1939), Valga, Vasknarva ordulinnus, Vändra kihelkond, Vändra vald (1939), Võnnu kreis, Võrtsjärv, Vene-Liivi sõda, Viljandi, Viljandi kreis, Viljandimaa, 11. august, 1558, 1582, 1589, 16. sajand Eestis, 1627, 1694, 17. sajand Eestis, 1710, 1773, 1783, 1888, 1950. Laienda indeks (89 rohkem) »

Abja

Abja on kohanimi Eestis Viljandimaal.

Uus!!: Pärnumaa ja Abja · Näe rohkem »

Abja vald (1939)

Abja vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Abja vald (1939) · Näe rohkem »

Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

Uus!!: Pärnumaa ja Alūksne · Näe rohkem »

Are vald (1939)

Are vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Are vald (1939) · Näe rohkem »

Asehalduskord

Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.

Uus!!: Pärnumaa ja Asehalduskord · Näe rohkem »

Audru kihelkond

Audru kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Audern) on ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.

Uus!!: Pärnumaa ja Audru kihelkond · Näe rohkem »

Audru mõis

Audru mõis (Audern) on endine rüütlimõis, mille süda asub tänapäeval Audru alevikus Pärnu linnas Pärnumaal.

Uus!!: Pärnumaa ja Audru mõis · Näe rohkem »

Audru vald (1939)

Audru vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Audru vald (1939) · Näe rohkem »

Distrikt

Distrikt (ladina sõnast districtus) on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Pärnumaa ja Distrikt · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Pärnumaa ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti NSV

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendid: Eesti NSV ja ENSV; vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika) oli NSV Liidu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.

Uus!!: Pärnumaa ja Eesti NSV · Näe rohkem »

Eesti NSV haldusjaotus

Eesti NSV haldusjaotus loetleb Eesti NSV tegevusaja jooksul aastail 1940–1991 toimunud haldus- ja administratiivpiirkondade muudatusi ning annab nende muudatuste põhjuste lühikirjelduse.

Uus!!: Pärnumaa ja Eesti NSV haldusjaotus · Näe rohkem »

Eesti uusaeg

Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem.

Uus!!: Pärnumaa ja Eesti uusaeg · Näe rohkem »

Grobiņa

Grobiņa on linn (aastast 1695) Läti edelaosas, Grobiņa piirkonna keskus.

Uus!!: Pärnumaa ja Grobiņa · Näe rohkem »

Gulbene

Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro Kuľbina, saksa Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.

Uus!!: Pärnumaa ja Gulbene · Näe rohkem »

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Eestis Läänemere ääres Haapsalu lahe lõunakaldal, Lääne maakonna halduskeskus.

Uus!!: Pärnumaa ja Haapsalu · Näe rohkem »

Halinga vald (1939)

Halinga vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Halinga vald (1939) · Näe rohkem »

Halliste

Halliste on alevik Viljandi maakonnas Mulgi vallas.

Uus!!: Pärnumaa ja Halliste · Näe rohkem »

Halliste kihelkond

Halliste kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Hallist, mulgi keeles Aliste) on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.

Uus!!: Pärnumaa ja Halliste kihelkond · Näe rohkem »

Häädemeeste kihelkond

Häädemeeste kihelkond oli kihelkond Pärnumaal, Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.

Uus!!: Pärnumaa ja Häädemeeste kihelkond · Näe rohkem »

Häädemeeste vald (1939)

Häädemeeste vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Häädemeeste vald (1939) · Näe rohkem »

Härgmäe

Härgmäe (läti: Ērģeme) on küla Lätis Valka piirkonnas, Härgmäe valla halduskeskus.

Uus!!: Pärnumaa ja Härgmäe · Näe rohkem »

Helme kihelkond

Helme kihelkond on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisi Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Pärnumaa ja Helme kihelkond · Näe rohkem »

Jacob Johann Hastfer

Jacob Johann Hastfer Krahv Jacob Johann Hastfer (ka Hastfehr) (11. detsember 1647 Tallinn – 24. detsember 1695 Riia) oli baltisaksa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane, feldmarssal (1690).

Uus!!: Pärnumaa ja Jacob Johann Hastfer · Näe rohkem »

Johann Christoph Brotze

Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.

Uus!!: Pärnumaa ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »

Kaisma vald (1939)

Kaisma vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Kaisma vald (1939) · Näe rohkem »

Karksi kihelkond

Karksi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Karkus in Kreis Pernau) on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.

Uus!!: Pärnumaa ja Karksi kihelkond · Näe rohkem »

Karksi ordulinnus

Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.

Uus!!: Pärnumaa ja Karksi ordulinnus · Näe rohkem »

Karksi-Nuia

Karksi paisjärv Karksi kirik. Karksi ordulinnuse varemed. Karksi-Nuia on linn Mulgi vallas Viljandi maakonnas.

Uus!!: Pärnumaa ja Karksi-Nuia · Näe rohkem »

Karl XI

Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.

Uus!!: Pärnumaa ja Karl XI · Näe rohkem »

Käru

Käru on ühe või mitme rattaga vankrike, mida veetakse järel või lükatakse ees.

Uus!!: Pärnumaa ja Käru · Näe rohkem »

Kihnu

Kihnu on saar Liivi lahes.

Uus!!: Pärnumaa ja Kihnu · Näe rohkem »

Kihnu vald (1939)

Kihnu vald oli vald Kihnu saarel, Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Kihnu vald (1939) · Näe rohkem »

Kirumpää piiskopilinnus

Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.

Uus!!: Pärnumaa ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »

Koiva jõgi

Koiva jõe valgla Koiva on jõgi Lätis.

Uus!!: Pärnumaa ja Koiva jõgi · Näe rohkem »

Koivaliina kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798) Koivaliina kihelkond ehk Gaujiena kihelkond (Adsel Kirchspiel, läti keeles Gaujienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: Pärnumaa ja Koivaliina kihelkond · Näe rohkem »

Koknese

Koknese on asula Lätis Vidzemes, Koknese piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Pärnumaa ja Koknese · Näe rohkem »

Kolga-Jaani kihelkond

Pärnu kreis, Liivimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Viljandi kreis, Liivimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Kolga-Jaani kihelkond (saksa Kirchspiel Klein-St. Johannis) oli kihelkond Viljandimaal, Tartu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Pärnumaa ja Kolga-Jaani kihelkond · Näe rohkem »

Koluvere piiskopilinnus

Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.

Uus!!: Pärnumaa ja Koluvere piiskopilinnus · Näe rohkem »

Koonga mõis

Koonga mõis (Kokenkau) oli riigimõis Pärnumaal Mihkli kihelkonnas.

Uus!!: Pärnumaa ja Koonga mõis · Näe rohkem »

Laiksaare vald

Laiksaare vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Laiksaare vald · Näe rohkem »

Laiuse ordulinnus

Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Laiuse ordulinnus (saksa keeles Schloß Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.

Uus!!: Pärnumaa ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Uus!!: Pärnumaa ja Lään · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (lad. Maritima, Rotalia, saksa Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Pärnumaa ja Läänemaa · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: Pärnumaa ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Pärnumaa ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lelle

Lelle (varem ka Hiiekõnnu) on alevik Rapla maakonnas Kehtna vallas.

Uus!!: Pärnumaa ja Lelle · Näe rohkem »

Lelle vald

Lelle vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Lelle vald · Näe rohkem »

Lihula linnus

Samuel Waxelbergi joonised 1683 aastast Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augusti 1220. aasta lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus oli ajaloolisel Läänemaal, nüüdisaegses Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Lihula linnas asuvale paekõrgendiku neemikule (Lihula Lossimäele) rajatud linnus.

Uus!!: Pärnumaa ja Lihula linnus · Näe rohkem »

Liivi laht

Liivi lahe asukoht. Liivi laht (ka Riia laht, läti Rīgas jūras līcis, liivi Rīgõ lop) on Läänemere osa.

Uus!!: Pärnumaa ja Liivi laht · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Pärnumaa ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Pärnumaa ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa kindralkuberner

Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.

Uus!!: Pärnumaa ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene Лифляндская губерния, läti Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Pärnumaa ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Pärnumaa ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Linnusepiirkond

Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.

Uus!!: Pärnumaa ja Linnusepiirkond · Näe rohkem »

Maakond

Maakond on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Pärnumaa ja Maakond · Näe rohkem »

Mazsalaca

pisi Mazsalaca (eesti Väike-Salatsi, saksa Salisburg, liivi Piški Salats) on linn Lätis, Mazsalaca piirkonna keskus.

Uus!!: Pärnumaa ja Mazsalaca · Näe rohkem »

Mihkli kihelkond

Mihkli kihelkond (Kirchspiel St. Michaelis) oli kihelkond Lääne-Eestis, ajaloolistes Läänemaal ja Pärnumaal — Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.

Uus!!: Pärnumaa ja Mihkli kihelkond · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Pärnumaa ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Narva Hermanni linnus

Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse juurest vaadatuna Hermanni linnus koos Venemaale viiva sillaga Eesti Vabariigi 229-millimeetrine kindlusemortiir (toodud Honori bastioni patareist) Narva kindluse hoovis Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.

Uus!!: Pärnumaa ja Narva Hermanni linnus · Näe rohkem »

Navesti jõgi

Navesti jõgi (vana nimega Pala või Paala jõgi) on jõgi Eesti edelaosas.

Uus!!: Pärnumaa ja Navesti jõgi · Näe rohkem »

Orajõe vald

Orajõe vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Orajõe vald · Näe rohkem »

Padise klooster

Padise kloostri varemed. Padise klooster oli tsistertslaste klooster Padisel, mille 14. sajandil rajasid Dünamündest pärit mungad.

Uus!!: Pärnumaa ja Padise klooster · Näe rohkem »

Paikuse vald (1939)

Paikuse vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Paikuse vald (1939) · Näe rohkem »

Paistu kihelkond

Paistu kihelkond on ajalooline kihelkond Mulgimaal, Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Pärnumaa ja Paistu kihelkond · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on linn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres, Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede alamjooksul.

Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu jõgi

Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km).

Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »

Pärnu kihelkond

Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (saksa Pernau-St. Elisabeth) oli ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.

Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu kihelkond · Näe rohkem »

Pärnu krahvkond

Pärnu krahvkond (rootsi keeles Grevskapet Pernau) oli Pärnumaal asunud läänivaldus 17. sajandil.

Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu krahvkond · Näe rohkem »

Pärnu kreis

Pärnu kreis (saksa keeles Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu kreis · Näe rohkem »

Pärnu laht

Pärnu laht Pärnu laht on laht Edela-Eestis Liivi lahe kirdeosas.

Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu laht · Näe rohkem »

Pärnu maakond

Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.

Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu maakond · Näe rohkem »

Pärnu oblast

Pärnu oblast oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1952–1953.

Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu oblast · Näe rohkem »

Pärnu ordulinnus

Punane torn (vangitorn). Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal.

Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu ordulinnus · Näe rohkem »

Pärnu vojevoodkond

Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.

Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu vojevoodkond · Näe rohkem »

Pärnu-Jaagupi kihelkond

Pärnu-Jaagupi kihelkond (sks Kirchspiel St. Jakobi) oli kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu-Jaagupi kihelkond · Näe rohkem »

Pärnumaa (laev)

Pärnumaa oli 3-mastiline.

Uus!!: Pärnumaa ja Pärnumaa (laev) · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Pärnumaa ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põltsamaa kihelkond

Pärnu kreis, Liivimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Viljandi kreis, Liivimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Põltsamaa kihelkond (saksa Kirchspiel Oberpahlen) on kihelkond Viljandimaal.

Uus!!: Pärnumaa ja Põltsamaa kihelkond · Näe rohkem »

Pilistvere kihelkond

Pärnu kreis, Liivimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Viljandi kreis, Liivimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Pilistvere kihelkond (saksa Kirchspiel Pillistfer) oli kihelkond Kesk-Eestis Viljandimaal, Tartu, Pärnu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Pärnumaa ja Pilistvere kihelkond · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa kubermangu territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Uus!!: Pärnumaa ja Poola aeg · Näe rohkem »

Rajangu vald

Rajangu vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Rajangu vald · Näe rohkem »

Rapla maakond

Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Pärnumaa ja Rapla maakond · Näe rohkem »

Riigimõis

Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.

Uus!!: Pärnumaa ja Riigimõis · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Pärnumaa ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1617–1618)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1617–1618.

Uus!!: Pärnumaa ja Rootsi-Poola sõda (1617–1618) · Näe rohkem »

Ruhja

Ruhja (läti Rūjiena, saksa Rujen) on linn Põhja-Lätis, Ruhja piirkonna keskus.

Uus!!: Pärnumaa ja Ruhja · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Pärnumaa ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Uus!!: Pärnumaa ja Saar · Näe rohkem »

Saarde kihelkond

Saarde kihelkond oli kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.

Uus!!: Pärnumaa ja Saarde kihelkond · Näe rohkem »

Saarde vald (1939)

Saarde vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Saarde vald (1939) · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Uus!!: Pärnumaa ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Uus!!: Pärnumaa ja Sakala · Näe rohkem »

Salatsi

Salatsi (läti Salacgrīva, liivi Salats) on linn Lätis, Salatsi piirkonna keskus, mis asub Liivi lahe rannikul Salatsi jõe suudmes.

Uus!!: Pärnumaa ja Salatsi · Näe rohkem »

Sauga vald (1939)

Sauga vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Sauga vald (1939) · Näe rohkem »

Seliste vald

Seliste vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Seliste vald · Näe rohkem »

Soontaga vald

Soontaga vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Soontaga vald · Näe rohkem »

Sorgu

Sorgu saar Sorgu on viie hektari suurune asustuseta saar Pärnu lahe ja Kihnu väina piiril, Manilaiu lähedal.

Uus!!: Pärnumaa ja Sorgu · Näe rohkem »

Suure-Jaani kihelkond

Suure-Jaani kihelkond (saksa Kirchspiel Groß-St. Johannis in Kreis Fellin, St. Johannis Kirchspiel im Fellinschen) oli kihelkond Viljandimaal, Pärnu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Pärnumaa ja Suure-Jaani kihelkond · Näe rohkem »

Tahkuranna vald (1939)

Tahkuranna vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Tahkuranna vald (1939) · Näe rohkem »

Tali vald (1939)

Tali vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Tali vald (1939) · Näe rohkem »

Tartu piiramine (1558)

Pihkva vürstiriigi valdused. Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.

Uus!!: Pärnumaa ja Tartu piiramine (1558) · Näe rohkem »

Tartu piiskopilinnus

Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.

Uus!!: Pärnumaa ja Tartu piiskopilinnus · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Pärnumaa ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tartumaa

Tartumaa (Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Uus!!: Pärnumaa ja Tartumaa · Näe rohkem »

Tarvastu kihelkond

Tarvastu kirik Tarvastu kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Tarwast) on ajalooline kihelkond Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Pärnumaa ja Tarvastu kihelkond · Näe rohkem »

Tarvastu ordulinnus

Tarvastu kabel Tarvastu ordulinnus asub Sooviku külas Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal.

Uus!!: Pärnumaa ja Tarvastu ordulinnus · Näe rohkem »

Tõstamaa kihelkond

Tõstamaa kihelkond on ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.

Uus!!: Pärnumaa ja Tõstamaa kihelkond · Näe rohkem »

Tõstamaa mõis

Tõstamaa mõisa härrastemaja Tõstamaa mõis ja kool Tõstamaa mõisa panoraam Tõstamaa mõis (saksa keeles Testama) oli rüütlimõis Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: Pärnumaa ja Tõstamaa mõis · Näe rohkem »

Tõstamaa vald (1939)

Tõstamaa vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Tõstamaa vald (1939) · Näe rohkem »

Tihemetsa vald

Tihemetsa vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Tihemetsa vald · Näe rohkem »

Toolse ordulinnus

Toolse ordulinnuse varemed Toolse ordulinnus (Tolsburg, algul Vredeborch) on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus, mille ehitusajaks loetakse 1471.

Uus!!: Pärnumaa ja Toolse ordulinnus · Näe rohkem »

Tori kihelkond

Tori kihelkond (sks Kirchspiel Torgel) oli kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Pärnumaa ja Tori kihelkond · Näe rohkem »

Tori mõis

Tori mõis (saksa keeles Torgel) oli riigimõis Tori kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 25.01.2016).

Uus!!: Pärnumaa ja Tori mõis · Näe rohkem »

Tori vald (1939)

Tori vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Tori vald (1939) · Näe rohkem »

Valga

Valga raekoda Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Uus!!: Pärnumaa ja Valga · Näe rohkem »

Vasknarva ordulinnus

Vasknarva ordulinnuse varemed Vasknarva ordulinnus oli linnus Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Vasknarva külas.

Uus!!: Pärnumaa ja Vasknarva ordulinnus · Näe rohkem »

Vändra kihelkond

Vändra kihelkond (sks Kirchspiel Fennern) on kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Pärnumaa ja Vändra kihelkond · Näe rohkem »

Vändra vald (1939)

Vändra vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.

Uus!!: Pärnumaa ja Vändra vald (1939) · Näe rohkem »

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Pärnumaa ja Võnnu kreis · Näe rohkem »

Võrtsjärv

Võrtsjärv Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, suuruselt jääb see alla Peipsile, millest osa asub Venemaa piirides.

Uus!!: Pärnumaa ja Võrtsjärv · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Pärnumaa ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis.

Uus!!: Pärnumaa ja Viljandi · Näe rohkem »

Viljandi kreis

Viljandi kreis (saksa keeles Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.

Uus!!: Pärnumaa ja Viljandi kreis · Näe rohkem »

Viljandimaa

Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.

Uus!!: Pärnumaa ja Viljandimaa · Näe rohkem »

11. august

11.

Uus!!: Pärnumaa ja 11. august · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Pärnumaa ja 1558 · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Pärnumaa ja 1582 · Näe rohkem »

1589

1589.

Uus!!: Pärnumaa ja 1589 · Näe rohkem »

16. sajand Eestis

16.

Uus!!: Pärnumaa ja 16. sajand Eestis · Näe rohkem »

1627

1627.

Uus!!: Pärnumaa ja 1627 · Näe rohkem »

1694

1694.

Uus!!: Pärnumaa ja 1694 · Näe rohkem »

17. sajand Eestis

17.

Uus!!: Pärnumaa ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »

1710

1710.

Uus!!: Pärnumaa ja 1710 · Näe rohkem »

1773

1773.

Uus!!: Pärnumaa ja 1773 · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Pärnumaa ja 1783 · Näe rohkem »

1888

1888.

Uus!!: Pärnumaa ja 1888 · Näe rohkem »

1950

1950.

Uus!!: Pärnumaa ja 1950 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »