Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Põhja-Ruhja kihelkond

Index Põhja-Ruhja kihelkond

Põhja-Ruhja kihelkond ehk Ziemeļrūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Nord-Rujen, läti keeles Ziemeļrūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

23 suhted: Araksti mõis, Ķoņi mõis, Ööbiku mõis, Dīķeri mõis, Jaunmuiža mõis, Kürble mõis, Kõrvalmõis, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Laatre mõis (Ruhja), Läti keel, Lõuna-Ruhja kihelkond, Liivimaa, Lode mõis (Põhja-Ruhja kihelkond), Põhja-Ruhja kirikumõis, Rüütlimõis, Riigimõis, Ruhja kihelkond, Ruhja kirik, Saksa keel, Ternēja mõis, Volmari kreis, 1889.

Araksti mõis

Araksti mõis (saksa keeles Arras, varem Herimoise, läti keeles Arakstes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Araksti mõis · Näe rohkem »

Ķoņi mõis

Ķoņi mõis (saksa keeles Königshof, varem Nauküll, läti keeles Ķoņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Ķoņi mõis · Näe rohkem »

Ööbiku mõis

Ööbiku mõis ehk Ipiķi mõis (saksa keeles Ippik, läti keeles Ipiķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Ööbiku mõis · Näe rohkem »

Dīķeri mõis

Dīķeri mõis (saksa keeles Puderküll, läti keeles Dīķeru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Dīķeri mõis · Näe rohkem »

Jaunmuiža mõis

Jaunmuiža mõis (saksa keeles Radenhof-Neuhof, varem Neuhof, läti keeles Jaunmuiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Jaunmuiža mõis · Näe rohkem »

Kürble mõis

Kürble mõis ehk Ķirbeņi mõis (saksa keeles Kürbelshof, ka Kirbel, läti keeles Ķirbeņu muiža, ka Ķirbeļu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Laatre kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Kürble mõis · Näe rohkem »

Kõrvalmõis

Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »

Kihelkonnakirik

Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »

Kirikumõis

Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »

Laatre mõis (Ruhja)

Laatre mõis ehk Plātere mõis (saksa keeles Moiseküll, läti keeles Plāteres muiža, ka Lātres muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Laatre mõis (Ruhja) · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Läti keel · Näe rohkem »

Lõuna-Ruhja kihelkond

Lõuna-Ruhja kihelkond ehk Dienvidrūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Süd-Rujen, läti keeles Dienvidrūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Lõuna-Ruhja kihelkond · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Liivimaa · Näe rohkem »

Lode mõis (Põhja-Ruhja kihelkond)

Lode mõis (saksa keeles Metzküll, läti keeles Lodes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Lode mõis (Põhja-Ruhja kihelkond) · Näe rohkem »

Põhja-Ruhja kirikumõis

Põhja-Ruhja kirikumõis ehk Ziemeļrūjiena kirikumõis (saksa keeles Pastorat Nord-Rujen, läti keeles Ziemeļrūjienas mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Põhja-Ruhja kirikumõis · Näe rohkem »

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »

Riigimõis

Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Riigimõis · Näe rohkem »

Ruhja kihelkond

Ruhja kihelkond ehk Rūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rujen, läti keeles Rūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis kuni 1889.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Ruhja kihelkond · Näe rohkem »

Ruhja kirik

Rūjiena kirik ehk Ruhja kirik (Ruhja Püha Bartholomeuse ehk Püha Pärtli kirik) on luteriusu kirik Rūjiena (eestipäraselt Ruhja) linnas.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Ruhja kirik · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »

Ternēja mõis

Ternēja mõis (saksa keeles Rujen-Torney, läti keeles Ternējas muiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Ternēja mõis · Näe rohkem »

Volmari kreis

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja Volmari kreis · Näe rohkem »

1889

1889.

Uus!!: Põhja-Ruhja kihelkond ja 1889 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »