Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Põhja-Schleswig

Index Põhja-Schleswig

Põhja-Schleswig on kaardil märgitud helepunasega ja Lõuna-Schleswig kollakaspruuniga. Põhja-Schleswig (saksa keeles Nordschleswig, taani keeles varem Nordslesvig, praegu Sønderjylland 'Lõuna-Jüütimaa') on ajaloolise Schleswigi hertsogkonna ja hilisema Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi põhjaosa, mis 1920.

52 suhted: Adige jõgi, Als, Ameerika Ühendriigid, Anneksioon, Austria, Åbenrå, Esimene maailmasõda, Flensburg, Holstein, Jarl, Juuni, Knud Lavard, Konrad Adenauer, Krahv, Läänemeri, Lõuna-Jüütimaa maakond, Lõuna-Schleswig, Lied der Deutschen, Lihavõttekriis, NATO, Oktoober, Preisimaa, Provints, Referendum, Saksa keel, Saksamaa, Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit, Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler, Sakslased, Sønderborg, Schleswig, Schleswig-Holstein, Taani, Taani keel, Taanlased, Väike-Belt, Versailles' rahu, Woodrow Wilson, 1. jaanuar, 10. veebruar, 12. sajand, 14. märts, 1866, 1867, 1900, 1920, 1949, 1951, 1954, 1955, ..., 23. märts, 26. september. Laienda indeks (2 rohkem) »

Adige jõgi

Adige jõgi Veronas Alt-Grauni kellatorn Resia järves vasakul Adige (saksa Etsch, ladiini Adiç, ladina Athesis) on jõgi Itaalias, Lõuna-Tirooli tähtsaim jõgi.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Adige jõgi · Näe rohkem »

Als

pisi Sønderborgi sadam Als on Läänemere saar, mis kuulub Taanile.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Als · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Anneksioon

Hawaii kuningriigi lipu langetamine 12. augustil 1898 Hawaii annekteerimise tseremoonial Anneksioon ehk annekteerimine (ladina keeles annexio, 'liitmine') on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa seadusevastane ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Anneksioon · Näe rohkem »

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Austria · Näe rohkem »

Åbenrå

Raekoda Sankt Nicolai kirke pisi Åbenrå (taani vanas kirjaviisis (enne 1948. aastat) ja kohalik nimekuju Aabenraa, saksa keeles Apenrade) on linn Taanis Lõuna-Taani piirkonnas Põhja-Schleswigi idarannikul Väike-Belti avaneva kitsa Läänemere lahe Åbenrå lahe sopis, Åbenrå valla keskus.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Åbenrå · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I MS), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Flensburg

Flensburg (taani Flensborg, friisi Flansborj) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Lõuna-Schleswigis.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Flensburg · Näe rohkem »

Holstein

Holstein (saksa keeles Holstein, alamsaksa ja taani keeles Holsten, ladina keeles Holsatia) on ajalooline piirkond Saksamaal Schleswig-Holsteini lõunaosas.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Holstein · Näe rohkem »

Jarl

Tiitel jarl oli varakeskajal ametinimetus kõrgülikule, kes juhtis suurt piirkonda või oli kuninga lähim mees (”parem käsi”).

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Jarl · Näe rohkem »

Juuni

Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu, milles on 30 päeva.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Juuni · Näe rohkem »

Knud Lavard

Ringstedi lähedal. Knud (Kanut) Lavard (12. märts 1096 - 7. jaanuar 1131) oli Taani prints, kuningas Erik Hea ja kuninganna Boedil Thurgotsdatteri ainuke seaduslik poeg, mitmete uuenduste tooja.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Knud Lavard · Näe rohkem »

Konrad Adenauer

Konrad Adenauer 1956. aastal Konrad Hermann Joseph Adenauer (5. jaanuar 1876 Köln – 19. aprill 1967 Bad Honnef) oli Saksamaa ja Lääne-Saksamaa poliitik, katoliikliku Tsentrumipartei liige 1906.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Konrad Adenauer · Näe rohkem »

Krahv

Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Krahv · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lõuna-Jüütimaa maakond

Lõuna-Jüütimaa oli aastatel 1970–2006 maakond Taanis Jüütimaal.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Lõuna-Jüütimaa maakond · Näe rohkem »

Lõuna-Schleswig

Lõuna-Schleswig Põhja-Schleswig on kaardil märgitud helepunasega ja Lõuna-Schleswig kollakaspruuniga. Lõuna-Schleswig (saksa keeles Südschleswig, taani keeles Sydslesvig) on ajaloolise Schleswigi hertsogkonna lõunaosa, hilisema Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi osa, mis 1920.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Lõuna-Schleswig · Näe rohkem »

Lied der Deutschen

"Das Lied der Deutschen" ('Sakslaste laul') on Saksamaa riigihümn.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Lied der Deutschen · Näe rohkem »

Lihavõttekriis

Lihavõttekriis oli põhiseaduslik kriis Taanis 1920.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Lihavõttekriis · Näe rohkem »

NATO

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja NATO · Näe rohkem »

Oktoober

Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu, milles on 31 päeva.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Oktoober · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Preisimaa · Näe rohkem »

Provints

Provints on suurem (enamasti 1. järgu) haldusüksus paljudes riikides.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Provints · Näe rohkem »

Referendum

Referendum (ka rahvahääletus, rahvaküsitlus, plebistsiit) on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Referendum · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit

Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit (saksa keeles Christlich Demokratische Union Deutschlands, lühend CDU) on 1945.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit · Näe rohkem »

Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler

Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler on Saksamaa valitsusjuht.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Sakslased · Näe rohkem »

Sønderborg

Sønderborgi sadam. Sønderborg, paremal loss Sønderborg (saksa keeles Sonderburg) on linn Taanis Lõuna-Taani piirkonnas Flensburgi lahe ääres Saksamaa piiri lähedal, Sønderborgi valla keskus.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Sønderborg · Näe rohkem »

Schleswig

Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Schleswig · Näe rohkem »

Schleswig-Holstein

Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Taani · Näe rohkem »

Taani keel

Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Taani keel · Näe rohkem »

Taanlased

Taanlased (endanimetus danskere) on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna-Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Taanlased · Näe rohkem »

Väike-Belt

Väike-Belt (taani Lille Bælt) on Taani väin, mis ühendab Kattegatti Beldi merega ja eraldab Fyni saart Jüüti poolsaarest.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Väike-Belt · Näe rohkem »

Versailles' rahu

Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis ja jõustus 10.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Versailles' rahu · Näe rohkem »

Woodrow Wilson

Woodrow Wilson Woodrow Wilson 100 000-dollarilisel paberrahal Thomas Woodrow Wilson (28. detsember 1856 Staunton, Virginia – 3. veebruar 1924 Washington) oli Ameerika Ühendriikide 28.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja Woodrow Wilson · Näe rohkem »

1. jaanuar

1.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja 1. jaanuar · Näe rohkem »

10. veebruar

10.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja 10. veebruar · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja 12. sajand · Näe rohkem »

14. märts

14.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja 14. märts · Näe rohkem »

1866

1866.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja 1866 · Näe rohkem »

1867

1867.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja 1867 · Näe rohkem »

1900

1900.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja 1900 · Näe rohkem »

1920

1920.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja 1920 · Näe rohkem »

1949

1949.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja 1949 · Näe rohkem »

1951

1951.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja 1951 · Näe rohkem »

1954

1954.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja 1954 · Näe rohkem »

1955

1955.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja 1955 · Näe rohkem »

23. märts

23.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja 23. märts · Näe rohkem »

26. september

26.

Uus!!: Põhja-Schleswig ja 26. september · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »