Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Põhjala ristisõjad

Index Põhjala ristisõjad

Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.

59 suhted: Ako, Albert (Riia piiskop), Algirdas, Anders Sunesen, Žemaitija, Birger jarl, Eestlased, Gediminas, Heinrich Lõvi, Kašuubid, Katoliiklus, Kęstutis, Kuralased, Kuramaa, Latgalid, Leedulased, Lembitu, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Liivlased, Lundi peapiiskopkond, Maarjamaa, Mõõgavendade ordu, Mindaugas, Misjon, Nameisis, Paavst, Paganlus, Põhja-Euroopa, Põhjamaad, Polaabid, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Preisimaa, Preislased, Rügen, Riia peapiiskopkond, Riia piiskop, Ristisõjad, Rooma-Katoliku Kirik, Rootsi, Rootsi kuningas, Saarlased, Saksa ordu, Saksimaa, Saksimaa hertsogiriik, Soomlased, Taani kuningas, Taani Kuningriik, Tšehhi kuningriik, ..., Valdemar I, Vana-Liivimaa, Vendid, Vesthard, 12. sajand, 1219, 1237, 1260, 15. sajand. Laienda indeks (9 rohkem) »

Ako

Ako oli Holmi liivlaste vanem, keda on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Ako · Näe rohkem »

Albert (Riia piiskop)

Albert von Buxhövden; ka Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede või piiskop Albert (umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »

Algirdas

Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Algirdas · Näe rohkem »

Anders Sunesen

Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Anders Sunesen · Näe rohkem »

Žemaitija

Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Žemaitija · Näe rohkem »

Birger jarl

Birger jarli portree Birger jarl (tegelikult Birger Magnusson), oli Rootsi riigitegelane (jarl), keda mainitakse ajalooallikates esmakordselt 1237.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Birger jarl · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Kaardil on näitatud, kui suur on eestlaste osakaal Eesti maakondades. Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Eestlased · Näe rohkem »

Gediminas

Gediminas (poolapäraselt Giedymin, valgevene Hiedymin või Hiedzimin), sündinud umbes 1275 – detsember 1341, oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1316 kuni oma surmani.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Gediminas · Näe rohkem »

Heinrich Lõvi

Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »

Kašuubid

Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus Kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas, kes räägib kašuubi keelt.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Kašuubid · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Kęstutis

Kęstutis (poola Kiejstut; valgevene Kejstut (Кейстут) või Aleksander; umbes 1296 – 3. või 15. august 1382) oli Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürst 1381–1382 ja Algirdase kaasvalitseja 1345–1377.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Kęstutis · Näe rohkem »

Kuralased

Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Kuralased · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Kuramaa · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed. Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Latgalid · Näe rohkem »

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ning moodustab Leedu põhirahvuse.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Leedulased · Näe rohkem »

Lembitu

Lembitu (ka Lambite, Lambito, Lembito, Lembitus või Lembit; langes Madisepäeva lahingus 21. septembril 1217 Sakalas) oli Leole vanem.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Lembitu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ristisõda

Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi lipp. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, läti līvi, lībieši) on rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Liivlased · Näe rohkem »

Lundi peapiiskopkond

Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Lundi peapiiskopkond · Näe rohkem »

Maarjamaa

Maarjamaa (ladina Terra Mariae ehk Terra Mariana) oli tulevase Vana-Liivimaa alade (hilisema Eesti ja Läti) üldine nimi, mille 1201.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Maarjamaa · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad, ladina keeles Fratres Militiae Christi ehk Ensiferi, Mõõgakandjad; algselt Kristuse sõdalasvennad) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Mindaugas

Mindaugas 16. sajandi gravüüril Leedu Mindaugase mälestusmünt Mindaugas (leedu keeles Mindaugas, valgevene keeles Міндоўг, Mindoŭh; umbes 1200 – 12. september 1263) oli Leedu suurvürst (didysis kunigaikštis, вялікі князь) ja kuningas (karalius, кароль).

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Mindaugas · Näe rohkem »

Misjon

rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830. Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Misjon · Näe rohkem »

Nameisis

Nameisis (kaasaegsetes allikates Nameise, Nameyxe; läti keeles ka Namejs, Nameitis) oli Tērvete semgalite vanem (nimetatud ka kuningaks), 1279.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Nameisis · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Paavst · Näe rohkem »

Paganlus

Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Paganlus · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Põhjamaad

Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Põhjamaad · Näe rohkem »

Polaabid

Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimurühm, kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Polaabid · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preislased

Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Preislased · Näe rohkem »

Rügen

Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (lat. Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Rügen · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Riia piiskop

Riia piiskop on vaimulik tiitel, mida on kandnud eri aegadel eri kirikute vaimulikud.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Riia piiskop · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Rooma-Katoliku Kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (eestikeelne ametlik nimi Rooma-Katoliku Kirik, ladina Sancta Romana Ecclesia 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Rooma-Katoliku Kirik · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Saarlased

Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Saarlased · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksimaa

Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Saksimaa · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Soomlased

Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Soomlased · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Taani Kuningriik

300px Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopa maa Taani ning omavalitsusega piirkonnad Fääri saared Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaa Põhja-Ameerikas.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Taani Kuningriik · Näe rohkem »

Tšehhi kuningriik

Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb praegu tänapäevases Tšehhi vabariigis.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Valdemar I

Valdemar I ehk Waldemar I ja Valdemari (Waldemari) nime all on tuntud mitu valitsejat.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Valdemar I · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vendid

Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Vendid · Näe rohkem »

Vesthard

Vesthard (allikates Viesthardus, Vesthardus, Vestardus, Vesters) oli üks semgalite mõjukamaid vanemaid 13. sajandi alguses.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja Vesthard · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja 12. sajand · Näe rohkem »

1219

1219.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja 1219 · Näe rohkem »

1237

1237.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja 1237 · Näe rohkem »

1260

1260.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja 1260 · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Põhjala ristisõjad ja 15. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Balti ristisõda, Balti ristisõjad, Läänemere ristisõjad, Põhjala ristisõda.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »