Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Põltsamaa

Index Põltsamaa

Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa jõe ääres.

152 suhted: Aardeleid, Absoluutne kõrgus, Adavere, Adavere lade, Ajalugu, Aleksei Bobrinski, Alfred Leius, Anna Haava, Ants Paju, AS Merit Tarkvara, AS Puit-Profiil, August Wilhelm Hupel, Balthasar Russow, Balthasar Russowi Liivimaa kroonika, Baltimaad, Baltisakslased, Bibliofiilia, Eduard Bornhöhe, Eesti, Eesti Aleksandrikool, Eesti keel, Eesti lipp, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Pressimuuseum, Eesti Vabadussõda, Eestlased, EKNK Põltsamaa Jordani kogudus, Elementaarkool, Euroopa, Geograafia, Gregorius IX, Hannes Altrov, Henn-Kaarel Hellat, Hidžra, Ivan Julm, Jaan Aiaots, Jaan Roos, Jacob Heinrich von Lilienfeldt, Jam-Zapolski vaherahu, Janek Tombak, Jõgeva, Jõgeva maakond, Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, Kaarel Aret, Kaave, Kalevipoeg, Kamari, Karl August Hermann, Kastell, Katariina II, ..., Köstrikool, Küüditamine, Kesk-Eesti, Kihelkonnakool, Kokemäki linn, Kolga-Jaani kihelkond, Kuldsuud Põltsamaal, Kuningamägi, Laashoone, Ladina keel, Laiuse, Lühhike öppetus, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa kuningriik, Liivimaa ordu, Liivimaa-Moskva sõda, Linn, Lubjakivi, Lustivere, Luua Metsanduskool, Maasikas, Magistraal, Magnus, Mõhu, Meedia, Meierei, Moreen, Moskva suurvürstiriik, Mustvee, Narva, OÜ Romec Metall, Omavalitsus, Otepää, Paavst, Pajusi, Pärnu kreis, Põhjasõda, Põltsamaa aardeleid, Põltsamaa aia- ja pargikohvikud, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Põltsamaa Emadeklubi, Põltsamaa Felix AS, Põltsamaa hiis, Põltsamaa jõgi, Põltsamaa kalmistu, Põltsamaa kihelkond, Põltsamaa kirik, Põltsamaa Kultuurikeskus, Põltsamaa Kunstikool, Põltsamaa kunstiselts, Põltsamaa linna aukodanik, Põltsamaa linnavolinike loend, Põltsamaa lipp, Põltsamaa mõis, Põltsamaa Muuseum, Põltsamaa ordulinnus, Põltsamaa portselanimanufaktuur, Põltsamaa rajoon, Põltsamaa saksa kalmistu, Põltsamaa vald, Põltsamaa vapp, Põltsamaa.info, Peter Ernst Wilde, Pilistvere kihelkond, Poola aeg, Professor, Raudkivi, Rokokoo, Saksa keel, Saunasaar, Siber, Skrunda, Sollefteå vald, Taani, Taevaminemispüha, Tallinn, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Tartu, Tartu kreis, Teine maailmasõda, Tiit Pääsuke, Tsaar, Uue-Põltsamaa mõis, Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu, Valgustusajastu, Vallikraav, Vanem rauaaeg, Võhma, Vene-Liivi sõda, Venemaa, Venemaa Keisririik, Veski tänav (Põltsamaa), Viljandi, Woldemar Friedrich Krüger, Woldemar Johann von Lauw, 13. sajand Eestis, 1703, 1773, 1926, 2000, 2004. aasta suveolümpiamängud. Laienda indeks (102 rohkem) »

Aardeleid

Aardeleid on peitleid, mis sisaldab väärismetallidest ehteid või münte või hõbeda- või kullakange või muid väärismetallidest esemeid või vääriskive või muid sarnaseid väärtuslikke esemeid.

Uus!!: Põltsamaa ja Aardeleid · Näe rohkem »

Absoluutne kõrgus

Absoluutne kõrgus ehk üldkõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast.

Uus!!: Põltsamaa ja Absoluutne kõrgus · Näe rohkem »

Adavere

Adavere on alevik Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.

Uus!!: Põltsamaa ja Adavere · Näe rohkem »

Adavere lade

Adavere lade (Adavere aleviku järgi Jõgeva maakonnas) on Siluri ladestu Llandovery ladestiku noorim kronostratigraafiline üksus (lade).

Uus!!: Põltsamaa ja Adavere lade · Näe rohkem »

Ajalugu

Mõistega ajalugu tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.

Uus!!: Põltsamaa ja Ajalugu · Näe rohkem »

Aleksei Bobrinski

Aleksei Bobrinski portree lapsena, Carl Ludwig Christineki maal Ermitaažis (1769) Krahv Aleksei Bobrinski (vene: Алексей Григорьевич Бобринский) (22. aprill 1762 Talvepalee – 2. juuli 1813 Bogoroditsk, Tula oblast) oli Venemaa keisrinna Katariina II ja krahv Grigori Orlovi vallaspoeg, kindralmajor, aastast 1796 krahv ja Vana-Põltsamaa mõisa omanik.

Uus!!: Põltsamaa ja Aleksei Bobrinski · Näe rohkem »

Alfred Leius

Alfred Leius (aastani 1938 Alfred Zolk 19. detsember 1897 Krüüdneri – 5. juuni 1967 Tartu) oli eesti skulptor ja pedagoog.

Uus!!: Põltsamaa ja Alfred Leius · Näe rohkem »

Anna Haava

Anna Haava Anna Haava (sünnilt Anna Rosalie Haavakivi (Hawwakiwwi) 15. (3.) oktoober 1864 Kodavere kihelkond, Pala vald, Haavakivi veskitalu – 13. märts 1957 Tartu) oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija.

Uus!!: Põltsamaa ja Anna Haava · Näe rohkem »

Ants Paju

Ants Paju 2006. aastal. Ants Paju esinemas TEDxTallinn konverentsil 2009. aastal. Ants Paju (kuni 1955 Ants Valdman; 10. september 1944 Tamsi küla Pajusi vald – 28. juuni 2011) oli Eesti kergejõustiklane, ajakirjanik ja poliitik.

Uus!!: Põltsamaa ja Ants Paju · Näe rohkem »

AS Merit Tarkvara

AS Merit Tarkvara on Eesti ettevõte, mis tegeleb majandustarkvara arendamise ja müügiga.

Uus!!: Põltsamaa ja AS Merit Tarkvara · Näe rohkem »

AS Puit-Profiil

Aktsiaselts Puit-Profiil on Jõgeva maakonnas Põltsamaal tegutsev ettevõte, mille tegevusvaldkond on liimpuidust akna- ja uksedetailide toorikute tootmine.

Uus!!: Põltsamaa ja AS Puit-Profiil · Näe rohkem »

August Wilhelm Hupel

August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul. August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli Äksi pastor aastail 1760–1764, Põltsamaa pastor aastatel 1764–1804, kodu-uurija ja literaat.

Uus!!: Põltsamaa ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »

Balthasar Russow

Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.

Uus!!: Põltsamaa ja Balthasar Russow · Näe rohkem »

Balthasar Russowi Liivimaa kroonika

Rüssowi ''Chronica der Provinz Lyfflandt''. 1578. aasta väljalaske tiitelleht. Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583.

Uus!!: Põltsamaa ja Balthasar Russowi Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

Baltimaad

Balti riigid Baltimaad ehk Balti riigid on tänapäevases mõttes kolm Läänemere idakaldal asuvat väikeriiki: Eesti, Läti ja Leedu.

Uus!!: Põltsamaa ja Baltimaad · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Põltsamaa ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Bibliofiilia

Bibliofiilia on harrastus, mis seisneb haruldaste või muul põhjusel tähelepanuväärsete raamatute kogumises.

Uus!!: Põltsamaa ja Bibliofiilia · Näe rohkem »

Eduard Bornhöhe

Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg; 17. veebruar (vkj 5. veebruar) 1862 Virumaa – 17. november 1923 Tallinn) oli eesti proosakirjanik.

Uus!!: Põltsamaa ja Eduard Bornhöhe · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Põltsamaa ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Aleksandrikool

Eesti Aleksandrikooli hoone Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus.

Uus!!: Põltsamaa ja Eesti Aleksandrikool · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Põltsamaa ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesti lipp

20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105×165 cm. Eesti lipp on Eesti rahvus- ja riigilipp.

Uus!!: Põltsamaa ja Eesti lipp · Näe rohkem »

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on avalik-õiguslik Eesti muusikakõrgkool Tallinnas.

Uus!!: Põltsamaa ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia · Näe rohkem »

Eesti Pressimuuseum

Eesti Pressimuuseum on väike eramuuseum, mis paikneb Põltsamaa linnuses ja tutvustab Eesti ajakirjanduse ja meedia ajalugu.

Uus!!: Põltsamaa ja Eesti Pressimuuseum · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõda

Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918.

Uus!!: Põltsamaa ja Eesti Vabadussõda · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Kaardil on näitatud, kui suur on eestlaste osakaal Eesti maakondades. Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Põltsamaa ja Eestlased · Näe rohkem »

EKNK Põltsamaa Jordani kogudus

Põltsamaa jõe kaldal EKNK Põltsamaa Jordani Kogudus on Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku kogudus Põltsamaal.

Uus!!: Põltsamaa ja EKNK Põltsamaa Jordani kogudus · Näe rohkem »

Elementaarkool

Elementaarkool (saksa Elementarschule) oli endisajal (Eestis 19. sajandil) saksakeelne kool, kus eelkõige linnakodanike lastele anti algõpetust Autorite kollektiiv, 2014.

Uus!!: Põltsamaa ja Elementaarkool · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa.

Uus!!: Põltsamaa ja Euroopa · Näe rohkem »

Geograafia

Atlast on sageli kasutatud kui geograafia sümbolit. Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.

Uus!!: Põltsamaa ja Geograafia · Näe rohkem »

Gregorius IX

Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.

Uus!!: Põltsamaa ja Gregorius IX · Näe rohkem »

Hannes Altrov

Hannes Altrov (sündinud 2. jaanuaril 1944 Põltsamaal) on eesti klarnetist ja muusikapedagoog.

Uus!!: Põltsamaa ja Hannes Altrov · Näe rohkem »

Henn-Kaarel Hellat

Mall Jõgi ja Henn-Kaarel Hellat Kirjanike Liidu üldkogul Tartus 23. märtsil 2012. Henn-Kaarel Hellat (5. aprill 1932 Viljandi – 13. oktoober 2017)) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja, sõna ulme autor. Henn-Kaarel Hellat oli Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1975. Ta oli Eesti Kongressi liige.

Uus!!: Põltsamaa ja Henn-Kaarel Hellat · Näe rohkem »

Hidžra

Hidžra on islamis mõiste, millega tähistatakse 622.

Uus!!: Põltsamaa ja Hidžra · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Uus!!: Põltsamaa ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Jaan Aiaots

Jaan Aiaots (sündinud 13. jaanuaril 1953 Hagudis) on Eesti põllumajandustegelane ja poliitik.

Uus!!: Põltsamaa ja Jaan Aiaots · Näe rohkem »

Jaan Roos

Jaan Roos (21. jaanuar 1888 Mõrtsi küla, Pajusi vald (Põltsamaa kihelkond) – 5. juuli 1965 Põltsamaa lähedal) oli eesti kirjandusloolane, bibliofiil ja õpetaja.

Uus!!: Põltsamaa ja Jaan Roos · Näe rohkem »

Jacob Heinrich von Lilienfeldt

Jacob Heinrich von Lilienfeldt (01. detsember 1716 - 12. juuli 1785) baltisaksa näitekirjanik, esseist, juhuluuletaja, Uue-Põltsamaa mõisa omanik.

Uus!!: Põltsamaa ja Jacob Heinrich von Lilienfeldt · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Uus!!: Põltsamaa ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »

Janek Tombak

Janek Tombak (sündinud 22. juulil 1976 Põltsamaal) on eesti jalgrattasportlane.

Uus!!: Põltsamaa ja Janek Tombak · Näe rohkem »

Jõgeva

Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas Pedja jõe ääres, maakonna halduskeskus.

Uus!!: Põltsamaa ja Jõgeva · Näe rohkem »

Jõgeva maakond

Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis, mis hõlmab endise Jõgeva rajooni ala.

Uus!!: Põltsamaa ja Jõgeva maakond · Näe rohkem »

Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz

Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz Autportree (enne 1870. aastat) Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz (27. oktoober 1824 Väike-Prangli mõis (Klein-Wrangelshof/Mazbrenguļi), Dikļi kihelkond – 20. oktoober 1902 Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik.

Uus!!: Põltsamaa ja Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz · Näe rohkem »

Kaarel Aret

Kaarel Aret (eesnimi kuni 25. mai 1936 Karl; perekonnanimi kuni 8. oktoober 1937 Väärvold, aga ka Vervolt, Werwolt jms; 4. aprill 1892 Riidaja vald, Helme kihelkond, Viljandimaa – 23. jaanuar 1938 Põltsamaa) oli Venemaa (lipnik) ja Eesti sõjaväelane (kapten), kaitseliitlane, õpetaja ja koduloolane.

Uus!!: Põltsamaa ja Kaarel Aret · Näe rohkem »

Kaave

Kaave on küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.

Uus!!: Põltsamaa ja Kaave · Näe rohkem »

Kalevipoeg

1935. aastal ilmunud "Kalevipoja" kaas "Kalevipoeg" on peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt rahvaluuleaineil loodud Eesti rahvuseepos.

Uus!!: Põltsamaa ja Kalevipoeg · Näe rohkem »

Kamari

Kamari on alevik Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.

Uus!!: Põltsamaa ja Kamari · Näe rohkem »

Karl August Hermann

Karl August Hermann Karl August Hermann (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.

Uus!!: Põltsamaa ja Karl August Hermann · Näe rohkem »

Kastell

Kastell on linnusetüüp, kus peamist kaitseülesannet täidab ristkülikukujuliselt paiknev ringmüür.

Uus!!: Põltsamaa ja Kastell · Näe rohkem »

Katariina II

Venemaa keisrinna Katariina II Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: Põltsamaa ja Katariina II · Näe rohkem »

Köstrikool

Köstrikool (teiste nimetustega kihelkonnakool, talurahvakool) oli 17. sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni kihelkonnakeskustes kiriku juures tegutsenud eestikeelse talurahvakooli kõige vanem tüüp, kus lapsi õpetas kösterkoolmeister.

Uus!!: Põltsamaa ja Köstrikool · Näe rohkem »

Küüditamine

Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees. Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.

Uus!!: Põltsamaa ja Küüditamine · Näe rohkem »

Kesk-Eesti

Kesk-Eesti on Eesti keskosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kesk-Eesti lavamaa.

Uus!!: Põltsamaa ja Kesk-Eesti · Näe rohkem »

Kihelkonnakool

Kraavi kihelkonnakooli hoone 2014. aastal Kihelkonnakool (luteri usu kihelkonnakool, rahvapärase nimetusega köstrikool) oli teise (kõrgema) astme talurahvakool, kuhu võeti õppima vallakooli lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.

Uus!!: Põltsamaa ja Kihelkonnakool · Näe rohkem »

Kokemäki linn

Kokemäki on linnaks nimetatav haldusüksus Soomes Satakunta maakonnas.

Uus!!: Põltsamaa ja Kokemäki linn · Näe rohkem »

Kolga-Jaani kihelkond

Pärnu kreis, Liivimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Viljandi kreis, Liivimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Kolga-Jaani kihelkond (saksa Kirchspiel Klein-St. Johannis) oli kihelkond Viljandimaal, Tartu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Põltsamaa ja Kolga-Jaani kihelkond · Näe rohkem »

Kuldsuud Põltsamaal

Põltsamaa linna lipp Kuldsuud Põltsamaal on iga-aastane üleriigiline gümnaasiumiõpilaste kõnevõistlus ja -laager Põltsamaal.

Uus!!: Põltsamaa ja Kuldsuud Põltsamaal · Näe rohkem »

Kuningamägi

Mälestuskivi Kuningamäel tegutsenud trükikojale Kuningamägi on Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas asuv kõrgendik absoluutkõrgusega 67 meetrit.

Uus!!: Põltsamaa ja Kuningamägi · Näe rohkem »

Laashoone

Laashoone on piirkond Viljandimaal Viljandi vallas Lalsi küla ümbruses.

Uus!!: Põltsamaa ja Laashoone · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Põltsamaa ja Ladina keel · Näe rohkem »

Laiuse

Laiuse on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, Vooremaal Laiuse mäe (144 m) külje all.

Uus!!: Põltsamaa ja Laiuse · Näe rohkem »

Lühhike öppetus

Lühhikese öppetuse tiitelleht Lühhike öppetus (Lühike õpetus) oli esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne.

Uus!!: Põltsamaa ja Lühhike öppetus · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Põltsamaa ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Põltsamaa ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa kuningriik

Liivimaa kuningriik oli Eestis aastatel 1570–1577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik.

Uus!!: Põltsamaa ja Liivimaa kuningriik · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Põltsamaa ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa-Moskva sõda

Liivimaa-Moskva sõda oli relvakonflikt ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Moskva suurvürstiriigi ja Pihkva vürstiriigi vahel aastatel 1501–1503.

Uus!!: Põltsamaa ja Liivimaa-Moskva sõda · Näe rohkem »

Linn

Tallinn on suurim linn Eestis Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

Uus!!: Põltsamaa ja Linn · Näe rohkem »

Lubjakivi

Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.

Uus!!: Põltsamaa ja Lubjakivi · Näe rohkem »

Lustivere

Lustivere mõisa peahoone Lustivere postkontor Lustivere on küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.

Uus!!: Põltsamaa ja Lustivere · Näe rohkem »

Luua Metsanduskool

Kunagise Luua mõisa peahoone Mõisapark Luua arboreetum Luua Metsanduskool on kutsekool Jõgeva maakonnas Luua mõisa kompleksi baasil.

Uus!!: Põltsamaa ja Luua Metsanduskool · Näe rohkem »

Maasikas

Maasikas (Fragaria) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv perekond.

Uus!!: Põltsamaa ja Maasikas · Näe rohkem »

Magistraal

Magistraal on suur keskne liiklustee.

Uus!!: Põltsamaa ja Magistraal · Näe rohkem »

Magnus

Saare-Lääne piiskopina Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Uus!!: Põltsamaa ja Magnus · Näe rohkem »

Mõhu

Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Uus!!: Põltsamaa ja Mõhu · Näe rohkem »

Meedia

Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsioonikandjate ühine nimetus.

Uus!!: Põltsamaa ja Meedia · Näe rohkem »

Meierei

Eestis tegutsesid meiereid paljude mõisate juures. Pildil on kunagine Sangaste mõisa meierei. 1878. aastal asutatud Vana-Kuuste meierei oli Eesti esimene koorelahutajaga meierei Meierei ehk piimatalitus on piimatööstusettevõte, mis varub piima ja valmistab sellest piimatooteid.

Uus!!: Põltsamaa ja Meierei · Näe rohkem »

Moreen

Moreen Norras pärast laviini Moreenküngas Garda järve ääres Moreen on sorteerumata liustikusete.

Uus!!: Põltsamaa ja Moreen · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Uus!!: Põltsamaa ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »

Mustvee

Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas Peipsi järve looderannikul.

Uus!!: Põltsamaa ja Mustvee · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul.

Uus!!: Põltsamaa ja Narva · Näe rohkem »

OÜ Romec Metall

Romec Metall on Jõgeva maakonnas Põltsamaal tegutsev osaühing, mille peamine tegevusala on roostevabast metallist seadmete ja torustike valmistamine ning montaaž.

Uus!!: Põltsamaa ja OÜ Romec Metall · Näe rohkem »

Omavalitsus

Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.

Uus!!: Põltsamaa ja Omavalitsus · Näe rohkem »

Otepää

Otepää (varem Nuustaku) on asula Põhja-Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepää valla keskus.

Uus!!: Põltsamaa ja Otepää · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Põltsamaa ja Paavst · Näe rohkem »

Pajusi

Pajusi on küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.

Uus!!: Põltsamaa ja Pajusi · Näe rohkem »

Pärnu kreis

Pärnu kreis (saksa keeles Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Uus!!: Põltsamaa ja Pärnu kreis · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Põltsamaa ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põltsamaa aardeleid

Põltsamaa aardeleid on aardeleid Jõgeva maakonnast Põltsamaalt.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa aardeleid · Näe rohkem »

Põltsamaa aia- ja pargikohvikud

Põltsamaa aia- ja pargikohvikud on Põltsamaa linnas kodanikualgatusena toimuvad aiakohvikute päevad.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa aia- ja pargikohvikud · Näe rohkem »

Põltsamaa Ühisgümnaasium

Veski tänava koolihoone Lille tänava koolihoone Põltsamaa Ühisgümnaasium on Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas asuv gümnaasium.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa Ühisgümnaasium · Näe rohkem »

Põltsamaa Emadeklubi

Põltsamaa Emadeklubi on Jõgeva maakonnas Põltsamaal tegutsev mittetulundusühing, mis korraldab õpitubasid, koolitusi ja näitusi.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa Emadeklubi · Näe rohkem »

Põltsamaa Felix AS

Põltsamaa Felixi kontorihoone Ettevõtte toodetavad veinid AS Põltsamaa Felix on toiduaineid tootev ettevõte Põltsamaal.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa Felix AS · Näe rohkem »

Põltsamaa hiis

Põltsamaa hiis on hiis Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Põltsamaa Felix AS-i territooriumil.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa hiis · Näe rohkem »

Põltsamaa jõgi

Põltsamaa jõgi (ka Paala jõgi, lõiguti Mustjõgi, Vakkjõgi ja Vorstijõgi; saksa keeles Pahle) on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa jõgi · Näe rohkem »

Põltsamaa kalmistu

Vaade Põltsamaa kalmistu keskmiselt osalt läbi väravate vana osa kabelile.Foto: Raivo Suni, 29.09.2013 Põltsamaa kalmistu vana osa.Foto: Raivo Suni, 12.10.2013 Põltsamaa kalmistu hauad.Foto: Väino Valdmann, 29.09.2012 Põltsamaa kalmistu on kalmistu Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Põltsamaa linnas Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa kalmistu · Näe rohkem »

Põltsamaa kihelkond

Pärnu kreis, Liivimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Viljandi kreis, Liivimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Põltsamaa kihelkond (saksa Kirchspiel Oberpahlen) on kihelkond Viljandimaal.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa kihelkond · Näe rohkem »

Põltsamaa kirik

Põltsamaa Niguliste kirik (ka Põltsamaa Nigula kirik) on kirik Jõgeva maakonnas Põltsamaal.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa kirik · Näe rohkem »

Põltsamaa Kultuurikeskus

Põltsamaa Kultuurikeskus Põltsamaa Kultuurikeskus on Põltsamaa linna kultuuriasutus, mis korraldab kultuuri- ja huvitegevust linna elanikele.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa Kultuurikeskus · Näe rohkem »

Põltsamaa Kunstikool

Linnusehoov, konvendihoone ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Põltsamaa Kunstikool on kunstikool Põltsamaal.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa Kunstikool · Näe rohkem »

Põltsamaa kunstiselts

Põltsamaa Kunstiselts on 8.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa kunstiselts · Näe rohkem »

Põltsamaa linna aukodanik

Põltsamaa linna aukodanik on Põltsamaa linna tunnustusavaldus, mis antakse üksikisikule Põltsamaa linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austuse avaldusena.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa linna aukodanik · Näe rohkem »

Põltsamaa linnavolinike loend

Põltsamaa linnavolinike loend loetleb Põltsamaa linna volikogu liikmeid.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa linnavolinike loend · Näe rohkem »

Põltsamaa lipp

Põltsamaa linna lipp. Põltsamaa lipp on Jõgeva maakonnas asuva Eesti linna Põltsamaa lipp.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa lipp · Näe rohkem »

Põltsamaa mõis

Põltsamaa ehk Vana-Põltsamaa mõis (saksa keeles Schloss Oberpahlen) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa mõis · Näe rohkem »

Põltsamaa Muuseum

Põltsamaa Muuseum paikneb Põltsamaa lossihoovis Põltsamaa Muuseum on muuseum Põltsamaa linnas.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa Muuseum · Näe rohkem »

Põltsamaa ordulinnus

Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa ordulinnus · Näe rohkem »

Põltsamaa portselanimanufaktuur

Põltsamaa portselanimanufaktuur oli Põltsamaa kihelkonnas 18. sajandi lõpus tegutsenud portselantooteid valmistanud manufaktuur.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa portselanimanufaktuur · Näe rohkem »

Põltsamaa rajoon

Põltsamaa rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s. Põltsamaa rajoon loodi 1950.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa rajoon · Näe rohkem »

Põltsamaa saksa kalmistu

Põltsamaa saksa kalmistu on kalmistu Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Põltsamaa linnas Jõgeva maakonnas.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa saksa kalmistu · Näe rohkem »

Põltsamaa vald

Põltsamaa vald on vald Jõgeva maakonnas.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa vald · Näe rohkem »

Põltsamaa vapp

Põltsamaa linna vapp Põltsamaa vapp on Jõgeva maakonnas asuva Eesti linna Põltsamaa vapp.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa vapp · Näe rohkem »

Põltsamaa.info

Põltsamaa.info on Põltsamaa piirkonna uudiseid vahendav portaal.

Uus!!: Põltsamaa ja Põltsamaa.info · Näe rohkem »

Peter Ernst Wilde

Peter Ernst Wilde (1732–1785) oli baltisaksa arst ja literaat, kes tegutses Põltsamaal.

Uus!!: Põltsamaa ja Peter Ernst Wilde · Näe rohkem »

Pilistvere kihelkond

Pärnu kreis, Liivimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Viljandi kreis, Liivimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Pilistvere kihelkond (saksa Kirchspiel Pillistfer) oli kihelkond Kesk-Eestis Viljandimaal, Tartu, Pärnu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Põltsamaa ja Pilistvere kihelkond · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa kubermangu territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Uus!!: Põltsamaa ja Poola aeg · Näe rohkem »

Professor

Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.

Uus!!: Põltsamaa ja Professor · Näe rohkem »

Raudkivi

Maakivisein Maakivimüür Raudkivi ehk maakivi on rahvapärane nimetus Eestis rändkividena leiduvate kristalsete kivimite kohta, mida on kasutatud ehitusmaterjalina.

Uus!!: Põltsamaa ja Raudkivi · Näe rohkem »

Rokokoo

Rokokoo (prantsuse keeles rococo, mis tuleneb sõnadest rocaille ja coquilles) kasvas välja hilisbaroki kunstist.

Uus!!: Põltsamaa ja Rokokoo · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Põltsamaa ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saunasaar

Saunasaar on saar Põltsamaa linnas Põltsamaa jõel.

Uus!!: Põltsamaa ja Saunasaar · Näe rohkem »

Siber

       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.

Uus!!: Põltsamaa ja Siber · Näe rohkem »

Skrunda

pisi Skrunda on linn Lätis Kurzemes, Skrunda piirkonna keskus.

Uus!!: Põltsamaa ja Skrunda · Näe rohkem »

Sollefteå vald

Sollefteå vald on vald Rootsis Västernorrlandi läänis Ångermanälveni ääres.

Uus!!: Põltsamaa ja Sollefteå vald · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Põltsamaa ja Taani · Näe rohkem »

Taevaminemispüha

Taevaminemispüha ehk Issanda taevasseminemise püha ehk suur ristipäev (ka ristipäev, taevaminemispäev) on kristlik püha, mida tähistatakse 40 päeva pärast ülestõusmispühi, kuuenda lihavõttejärgse nädala neljapäeval.

Uus!!: Põltsamaa ja Taevaminemispüha · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Põltsamaa ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee

pisi Kiiruskaamera Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvaheline tähis E263 (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee)) on Eesti pikim maantee pikkusega 287,893 km.

Uus!!: Põltsamaa ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Põltsamaa ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu kreis

Tartu kreis (saksa keeles Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.

Uus!!: Põltsamaa ja Tartu kreis · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II MS) oli 1. septemberist 1939 2. septemberini 1945 kestnud maailmasõda.

Uus!!: Põltsamaa ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Tiit Pääsuke

Tiit Pääsuke (sündinud 22. detsembril 1941 Põltsamaal) on eesti maalikunstnik.

Uus!!: Põltsamaa ja Tiit Pääsuke · Näe rohkem »

Tsaar

Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.

Uus!!: Põltsamaa ja Tsaar · Näe rohkem »

Uue-Põltsamaa mõis

Uue-Põltsamaa mõis on mõis Jõgeva maakonnas, Põltsamaa linnas.

Uus!!: Põltsamaa ja Uue-Põltsamaa mõis · Näe rohkem »

Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu

Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu on kalmistu Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Põltsamaa linnas Jõgeva maakonnas.

Uus!!: Põltsamaa ja Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu · Näe rohkem »

Valgustusajastu

Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.

Uus!!: Põltsamaa ja Valgustusajastu · Näe rohkem »

Vallikraav

Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.

Uus!!: Põltsamaa ja Vallikraav · Näe rohkem »

Vanem rauaaeg

Vanem rauaaeg on rauaaja varaseim peaperiood.

Uus!!: Põltsamaa ja Vanem rauaaeg · Näe rohkem »

Võhma

Võhma on linn Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonna põhjapiiril vastu Järvamaad.

Uus!!: Põltsamaa ja Võhma · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Põltsamaa ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Põltsamaa ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Põltsamaa ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Veski tänav (Põltsamaa)

Veski tänav on tänav Põltsamaal.

Uus!!: Põltsamaa ja Veski tänav (Põltsamaa) · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis.

Uus!!: Põltsamaa ja Viljandi · Näe rohkem »

Woldemar Friedrich Krüger

Woldemar Friedrich Krüger (2. jaanuar 1808 Kaave mõis, Tartumaa – 5. jaanuar 1894 Tartu) oli eesti päritolu baltisaksa maalikunstnik, graafik, pedagoog ja restauraator.

Uus!!: Põltsamaa ja Woldemar Friedrich Krüger · Näe rohkem »

Woldemar Johann von Lauw

Woldemar Johann von Lauw (november 1712 – 26. veebruar 1786 Põltsamaa) oli baltisaksa tööstur.

Uus!!: Põltsamaa ja Woldemar Johann von Lauw · Näe rohkem »

13. sajand Eestis

13.

Uus!!: Põltsamaa ja 13. sajand Eestis · Näe rohkem »

1703

1703.

Uus!!: Põltsamaa ja 1703 · Näe rohkem »

1773

1773.

Uus!!: Põltsamaa ja 1773 · Näe rohkem »

1926

1926.

Uus!!: Põltsamaa ja 1926 · Näe rohkem »

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Uus!!: Põltsamaa ja 2000 · Näe rohkem »

2004. aasta suveolümpiamängud

2004.

Uus!!: Põltsamaa ja 2004. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Oberpahlen, Põltsamaa linn.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »