Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Pagaripärm

Index Pagaripärm

Pagaripärm ehk leiva-pärmkottseen (Saccharomyces cerevisiae) on kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik, mida kasutatakse kääritamisel, küpsetamisel ja veinitööstuses.

84 suhted: AIDS, Aminohapped, Ammoniaak, Ammoonium, Andmebaas, Bensiin, Biomass, Candida albicans, Diploidsus, DNA, Elutsükkel, Ensüüm, Eos, Erütrotsüüt, Etanool, Eukarüoodid, Fosfor, Fruktoos, Galaktoos, Geen, Geenitehnoloogia, Glükoos, Haploidsus, Histoloogia, HIV, Homoloogiline rekombinatsioon, Homoloogiline rida, Jagunemine, Kaltsium, Karbamiid, Käärimine, Kütus, Kosmoselaev, Kottseened, Kreeka keel, Kromosoom, Laagriõlu, Laast, Ladina keel, Laktoos, Lämmastik, Lämmastikalused, Magneesium, Makrofaagid, Maltoos, MAT-lookus, Mükoloogia, Mükoos, Meioos, Metallid, ..., Metioniin, Mikroorganismid, Mitoos, Molekulaarbioloogia, Monosahhariidid, Mudelorganism, Neutrofiil, Nitraadid, Oligosahhariidid, Onkoloogia, Pärmseened, Peptiidid, Proteaasid, Pungumine, Radioloogia, Rakubioloogia, Rakutsükkel, Raud, Sahharoos, Seened, Siirdamine, Suhkruroog, Sulfaadid, T-abistajarakud, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut, Tärklis, Tooraine, Transformatsioon, Tsütotoksilised T-rakud, Tselluloos, Tsink, Valgud, Väävel, Väävelhape. Laienda indeks (34 rohkem) »

AIDS

AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (OIPS) on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus.

Uus!!: Pagaripärm ja AIDS · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Pagaripärm ja Aminohapped · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Pagaripärm ja Ammoniaak · Näe rohkem »

Ammoonium

Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest" Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli.

Uus!!: Pagaripärm ja Ammoonium · Näe rohkem »

Andmebaas

Andmebaas on korrastatud infokogum.

Uus!!: Pagaripärm ja Andmebaas · Näe rohkem »

Bensiin

Bensiin purgis Bensiin (briti inglise keeles petrol, ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C), kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik.

Uus!!: Pagaripärm ja Bensiin · Näe rohkem »

Biomass

Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.

Uus!!: Pagaripärm ja Biomass · Näe rohkem »

Candida albicans

Candida albicans on seeneliik Candida perekonnast.

Uus!!: Pagaripärm ja Candida albicans · Näe rohkem »

Diploidsus

Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.

Uus!!: Pagaripärm ja Diploidsus · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Pagaripärm ja DNA · Näe rohkem »

Elutsükkel

Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.

Uus!!: Pagaripärm ja Elutsükkel · Näe rohkem »

Ensüüm

Arvuti modelleeritud puriin-nukleosiidfosforülaasi (PNP) struktuur Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Pagaripärm ja Ensüüm · Näe rohkem »

Eos

Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid. Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.

Uus!!: Pagaripärm ja Eos · Näe rohkem »

Erütrotsüüt

Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina erythrocytus; lüh RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.

Uus!!: Pagaripärm ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: Pagaripärm ja Etanool · Näe rohkem »

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Uus!!: Pagaripärm ja Eukarüoodid · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Uus!!: Pagaripärm ja Fosfor · Näe rohkem »

Fruktoos

Kristalliline fruktoos. Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6.

Uus!!: Pagaripärm ja Fruktoos · Näe rohkem »

Galaktoos

Galaktoos on monosahhariid, mille keemiline valem on C6H12O6.

Uus!!: Pagaripärm ja Galaktoos · Näe rohkem »

Geen

See diagramm näitab kuidas geen on seotud DNA kaksikheeliksi struktuuriga ning kromosooniga. Kromosoom on X-kujuline sellepärast, et see on jagunemas. Intronid eemaldatakse splaissinguga pärast transkriptsiooni, kus DNA-st saab RNA. Ainult eksonid kodeerivad valku. Sellel pildil on geenil kujutatud umbes 50 alust. Tegelikkuses aga on geenid tuhandeid kordi suuremad. DNA kaksikheeliksi keemiline struktuur. Geen ehk pärilikkustegur (inglise gene) on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu.

Uus!!: Pagaripärm ja Geen · Näe rohkem »

Geenitehnoloogia

Geenitehnoloogia ehk tehnogeneetika ehk insenergeneetika ehk geenitehnika ehk geenimanipulatsioon on geneetika haru, kus kasutatakse organismide genoomi muutmiseks biotehnoloogia vahendeid.

Uus!!: Pagaripärm ja Geenitehnoloogia · Näe rohkem »

Glükoos

Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.

Uus!!: Pagaripärm ja Glükoos · Näe rohkem »

Haploidsus

Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.

Uus!!: Pagaripärm ja Haploidsus · Näe rohkem »

Histoloogia

Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.

Uus!!: Pagaripärm ja Histoloogia · Näe rohkem »

HIV

HIV (lühend inglise fraasist Human immunodeficiency virus) ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk inimese immuunsuspuudulikkuse viirus on viiruse liik.

Uus!!: Pagaripärm ja HIV · Näe rohkem »

Homoloogiline rekombinatsioon

Meioosis võib homoloogiline rekombinatsioon moodustada uusi geenide kombinatsioone kahest erinevast kromosoomist, pildil on kujutatud inimese esimest kromosoomi. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi.

Uus!!: Pagaripärm ja Homoloogiline rekombinatsioon · Näe rohkem »

Homoloogiline rida

Sulamistemperatuuri (sinine) ja keemistemperatuuri (violetne) muutus ''n''-alkaanide homoloogililises reas. Homoloogiline rida on samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida, mille liikmed erinevad naaberliikmest mingi kindla struktuurielemendi võrra.

Uus!!: Pagaripärm ja Homoloogiline rida · Näe rohkem »

Jagunemine

Jagunemine on bioloogias rakkude või nende sisestruktuuride (rakutuuma, mitokondrite jt) jaotumine kaheks (pooldumine) või rohkemaks osaks.

Uus!!: Pagaripärm ja Jagunemine · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Pagaripärm ja Kaltsium · Näe rohkem »

Karbamiid

Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.

Uus!!: Pagaripärm ja Karbamiid · Näe rohkem »

Käärimine

Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.

Uus!!: Pagaripärm ja Käärimine · Näe rohkem »

Kütus

Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).

Uus!!: Pagaripärm ja Kütus · Näe rohkem »

Kosmoselaev

Kosmoselaev on ühekordseks kasutamiseks ehitatud ning manööverdamist ja põkkamist võimaldav, enamasti mehitatud kosmoseaparaat.

Uus!!: Pagaripärm ja Kosmoselaev · Näe rohkem »

Kottseened

Kottseened (Ascomycota) on seente hõimkond.

Uus!!: Pagaripärm ja Kottseened · Näe rohkem »

Kreeka keel

Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Uus!!: Pagaripärm ja Kreeka keel · Näe rohkem »

Kromosoom

Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).

Uus!!: Pagaripärm ja Kromosoom · Näe rohkem »

Laagriõlu

Laagriõlu ehk laagerõlu ehk põhjakääritamisega õlu on õlleliik, mille valmistamisel jäetakse õlu pärast põhjakääritamist laagerduma (sellest tulebki nimetus).

Uus!!: Pagaripärm ja Laagriõlu · Näe rohkem »

Laast

Laast on lõiketöötlemisel eralduv peenestatud materjal.

Uus!!: Pagaripärm ja Laast · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Pagaripärm ja Ladina keel · Näe rohkem »

Laktoos

Laktoosi struktuur Laktoosi kristallid mikroskoobi all. Maxim Bilovitskiy foto Laktoos (lac 'piim' ladina keeles + "-oos", mis on suhkrute tunnus) ehk piimasuhkur on üks suhkrutest.

Uus!!: Pagaripärm ja Laktoos · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Pagaripärm ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lämmastikalused

Tabel 1 DNA ja RNA monomeeride nimetused Lämmastikalus Monomeer Tähis DNA RNA Valem Adeniin Adenosiinfosfaat A X X C5H5N5 Guaniin Guanofosfaat G X X C5H5N5O Tsütosiin Tsütidiinfosfaat C X X C4H5N3O Tümiin Tümiinfosfaat T X C5H6N2O2 Uratsiil Uridiinfosfaat U X C4H4N2O2 Kategooria:Biokeemia Kategooria:Molekulaarbioloogia Kategooria:Lämmastikuühendid.

Uus!!: Pagaripärm ja Lämmastikalused · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Pagaripärm ja Magneesium · Näe rohkem »

Makrofaagid

Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + kr phagein sööma + kr kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade kehas, erinevates kudedes, elunevad suured õgirakud.

Uus!!: Pagaripärm ja Makrofaagid · Näe rohkem »

Maltoos

Maltoos ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulist, mis on ühendatud α(1→4) sidemega.

Uus!!: Pagaripärm ja Maltoos · Näe rohkem »

MAT-lookus

MAT-lookus on DNA lõik pagaripärmi kolmandas kromosoomis, mis sisaldab informatsiooni pärmi paardumistüübi kohta.

Uus!!: Pagaripärm ja MAT-lookus · Näe rohkem »

Mükoloogia

Mükoloogia Mükoloogia ehk seeneteadus on seeni uuriv teadusharu.

Uus!!: Pagaripärm ja Mükoloogia · Näe rohkem »

Mükoos

Mükoos ehk seentõbi ehk seenhaigus ehk seeninfektsioon (ladina keeles mycosis) on üldnimetus seente poolt tekitatud haiguste kohta loomadel (sh inimestel).

Uus!!: Pagaripärm ja Mükoos · Näe rohkem »

Meioos

Meioos (kreeka keeles vähenemine) on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.

Uus!!: Pagaripärm ja Meioos · Näe rohkem »

Metallid

Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.

Uus!!: Pagaripärm ja Metallid · Näe rohkem »

Metioniin

pisi Metioniin (lühend Met või M, valem HO2CCH(NH2)CH2CH2SCH3) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Uus!!: Pagaripärm ja Metioniin · Näe rohkem »

Mikroorganismid

Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.

Uus!!: Pagaripärm ja Mikroorganismid · Näe rohkem »

Mitoos

Mitoos. Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.

Uus!!: Pagaripärm ja Mitoos · Näe rohkem »

Molekulaarbioloogia

Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.

Uus!!: Pagaripärm ja Molekulaarbioloogia · Näe rohkem »

Monosahhariidid

Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud ehk monoosid on orgaaniliste ühendite klass.

Uus!!: Pagaripärm ja Monosahhariidid · Näe rohkem »

Mudelorganism

Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.

Uus!!: Pagaripärm ja Mudelorganism · Näe rohkem »

Neutrofiil

Neutrofiil segmenteerunud tuumaga Neutrofiil (neutrophilus) on paljude imetajate kehas ringlev segmenttuumaga rakk, mis liigitatakse granulotsüütide ehk polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka, olles kõige arvukamalt esindatud leukotsüüt.

Uus!!: Pagaripärm ja Neutrofiil · Näe rohkem »

Nitraadid

Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.

Uus!!: Pagaripärm ja Nitraadid · Näe rohkem »

Oligosahhariidid

Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mille molekul sisaldab suhteliselt väikese arvu (2–10) monosahhariididele (lihtsuhkrutele) vastavaid lülisid.

Uus!!: Pagaripärm ja Oligosahhariidid · Näe rohkem »

Onkoloogia

Onkoloogia ka kasvajaõpetus (kreeka ὄγκος, (onkos) 'kasvaja' ja λογος (logos) 'õpetus, sõna') on arstiteaduse allharu, mis tegeleb kasvajatega.

Uus!!: Pagaripärm ja Onkoloogia · Näe rohkem »

Pärmseened

Pärmseened ehk pärmid on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki.

Uus!!: Pagaripärm ja Pärmseened · Näe rohkem »

Peptiidid

Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.

Uus!!: Pagaripärm ja Peptiidid · Näe rohkem »

Proteaasid

Papaiini kristallstruktuuri lihtsustatud kujutis Proteaasid ehk peptidaasid või proteinaasid on ensüümid, mis lagundavad valke.

Uus!!: Pagaripärm ja Proteaasid · Näe rohkem »

Pungumine

Pungumine on organismide vegetatiivne sigimisviis, kus uus organism (järglane) saab alguse vanemorganismi keha väljasopistusest.

Uus!!: Pagaripärm ja Pungumine · Näe rohkem »

Radioloogia

Radioloogia on teadusharu, mis tegeleb ja uurib ioniseeriva kiirguse kasutamist paljudes teadusvaldkondades, näiteks meditsiinis, bioloogias, põllumajanduses.

Uus!!: Pagaripärm ja Radioloogia · Näe rohkem »

Rakubioloogia

Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuteadus ehk rakuõpetus (κύτος, kytos rakk, "logos" õpetus) on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil.

Uus!!: Pagaripärm ja Rakubioloogia · Näe rohkem »

Rakutsükkel

Rakutsükli skeem. Välimine ring: I – interfaas, M – mitoos; sisemine ring: M – mitoos, G1 – G1-faas, G2 – G2-faas, S – süntees; ringist väljaspool: G0 – puhkefaas. Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.

Uus!!: Pagaripärm ja Rakutsükkel · Näe rohkem »

Raud

Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Pagaripärm ja Raud · Näe rohkem »

Sahharoos

Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.

Uus!!: Pagaripärm ja Sahharoos · Näe rohkem »

Seened

Seened (Fungi, Eumycota) on üks eukarüootsete organismide riikidest.

Uus!!: Pagaripärm ja Seened · Näe rohkem »

Siirdamine

Siirdamine ehk siirdistutamine ehk transplantatsioon on mitmes teadusharus (nt siirdemeditsiin) harilikult loomadel kasutatav invasiivne meetod, mille eesmärgiks on sama või eri liigi isendi elusa koe või elundi (siiriku) ümberistutamine lõikusel ühelt isendilt teisele.

Uus!!: Pagaripärm ja Siirdamine · Näe rohkem »

Suhkruroog

Suhkruroog (botaaniline nimetus harilik suhkruroog; ladinakeelne teaduslik nimetus Saccharum officinarum) on kõrreliste sugukonda suhkruroo perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Pagaripärm ja Suhkruroog · Näe rohkem »

Sulfaadid

Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.

Uus!!: Pagaripärm ja Sulfaadid · Näe rohkem »

T-abistajarakud

T-abistajarakud ehk CD4-rakud ehk CD4-lümfotsüüdid ehk T4-lümfotsüüdid ehk Th rakud ehk TH rakud ehk T-helperrakud on paljude selgroogsete lümfisüsteemi rakud.

Uus!!: Pagaripärm ja T-abistajarakud · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut

Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi hoone Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut (TÜMRI ka MRI) on Tartu Ülikooli instituut.

Uus!!: Pagaripärm ja Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut · Näe rohkem »

Tärklis

Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.

Uus!!: Pagaripärm ja Tärklis · Näe rohkem »

Tooraine

Tooraine ehk toormaterjal ehk toore on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel.

Uus!!: Pagaripärm ja Tooraine · Näe rohkem »

Transformatsioon

Transformatsioon ehk transformeerimine on millegi muundamine, ümberkujundamine, teisendamine.

Uus!!: Pagaripärm ja Transformatsioon · Näe rohkem »

Tsütotoksilised T-rakud

Tsütotoksilised T-rakud ehk CD8+ T-rakud ehk tsütolüütilised T-rakud ehk T-tappurrakud ehk Tc on T-lümfotsüütide alagruppi αβT kuuluvad T-rakud, mis on võimelised põhjustama nakatunud somaatiliste rakkude apoptoosi ehk programmeeritud rakusurma tsütotoksiliste graanulite eritamisel rakku või läbi Fas ligandi raja.

Uus!!: Pagaripärm ja Tsütotoksilised T-rakud · Näe rohkem »

Tselluloos

Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli. Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselloloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus. Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata struktuuriga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb β-D-glükopüranoosi jääkidest.

Uus!!: Pagaripärm ja Tselluloos · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Uus!!: Pagaripärm ja Tsink · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Pagaripärm ja Valgud · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Pagaripärm ja Väävel · Näe rohkem »

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool. Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Uus!!: Pagaripärm ja Väävelhape · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Saccharomyces cerevisiae.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »