Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Pahlen

Index Pahlen

Pahlen, õigemini von der Pahlen (vene keeles фон дер Пален) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

104 suhted: Aaspere mõis, Adolf Pilar von Pilchau, Alavere mõis, Alexander von der Pahlen, Alexis von der Pahlen, Arbavere mõis, Arend Dietrich von der Pahlen, Aruvalla mõis, Aunaku mõis, Üksnurme mõis, Ärina mõis, Balti Hertsogiriik, Balti laevastik, Balti Raudtee Selts, Baltisakslased, Carl Magnus von der Pahlen, Eestimaa, Eestimaa aadlilipkond, Eestimaa Kirjanduse Ühing, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Gustav Christian von der Pahlen, Haag, Habaja mõis, Haljala lade, Hans von der Pahlen, Harjumaa, Hõbeda mõis, Hulja mõis, Isabella Olga von Ungern-Sternberg, Järlepa mõis, Järvamaa, Kadrina kihelkond, Kadrina kirikuaed, Karl XI, Kädva mõis, Kivijärve mõis, Koeru kihelkond, Kolonelleitnant, Krahv, Kuramaa, Liigvalla mõis, Liivimaa, Liivimaa maamarssal, Madliena kihelkond, Mädapea mõis, Mõis, Nõmmise, Neljanda koalitsiooni sõda, Noorte Meeste Kristlik Ühing (rahvusvaheline organisatsioon), ..., Odessa, Ooberst, Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg, Pae mõis, Palmse mõis, Pariis, Parila mõis, Paul I, Paul von der Pahlen, Püha Georgi orden, Põhjasõda, Peloponnesos, Peter Ludwig von der Pahlen, Pihkva kubermang, Pihkva kuberneride loend, Pommeri, Pootsi mõis, Rägavere, Rägavere mõis, Riguldi mõis, Riia, Riia sõjakuberner, Rittmeister, Rootsi, Rootsi aeg, Saaremaa, Salanõunik, Seitsmeaastane sõda, Skåne sõda, Staabikapten, Tallinn, Tallinna toomkirik, Taurupe mõis, Umurga kihelkond, Vabahärra, Vaemla mõis, Vaida mõis, Valmiera, Vanamõisa mõis (Keila), Vao mõis, Vene keel, Venemaa Keisririik, Vilno kubermang, Viru-Jaagupi kihelkond, Virumaa, Voore mõis (Viru-Jaagupi), Wilhelm Siegfried Stavenhagen, Zooloogia, 15. sajand, 1677, 1679, 1693, 1799, 18. oktoober. Laienda indeks (54 rohkem) »

Aaspere mõis

Aaspere mõisa peahoone Peahoone Aaspere mõis (saksa keeles Kattentack või Kattentaken) oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis.

Uus!!: Pahlen ja Aaspere mõis · Näe rohkem »

Adolf Pilar von Pilchau

Adolf Pilar von Pilchau Parun Adolf Konstantin Jakob Pilar von Pilchau (23. mai 1851 Audru – 17. juuni 1925 Pärnu) oli Audru mõisnik ja Liivimaa maamarssal.

Uus!!: Pahlen ja Adolf Pilar von Pilchau · Näe rohkem »

Alavere mõis

Alavere mõis oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Pahlen ja Alavere mõis · Näe rohkem »

Alexander von der Pahlen

Alexander von der Pahlen Vabahärra Alexander Johann Karl Magnus von der Pahlen (29. detsember 1819 Tallinn – 7. august 1895 Palmse), maapoliitik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1862–1868, Balti raudteekompanii president ja Peterburi–Tallinna raudteeliini (Balti raudtee) ehituse organisaator, Tallinna aukodanik, Eestimaa Kirjanduse Ühingu president (1872), ning Palmse, Vaida, Arbavere ja Aruvalla mõisnik.

Uus!!: Pahlen ja Alexander von der Pahlen · Näe rohkem »

Alexis von der Pahlen

Alexis Magnus Hans von der Pahlen (23. mai / 4. juuni 1850 Palmse mõis – 7. august 1925 Stettin) oli baltisaksa päritolu Eesti geoloog ja paleontoloog, vabahärra.

Uus!!: Pahlen ja Alexis von der Pahlen · Näe rohkem »

Arbavere mõis

Arbavere mõisa peahoone (2009) Arbavere mõis oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Pahlen ja Arbavere mõis · Näe rohkem »

Arend Dietrich von der Pahlen

Arend Dietrich II von der Pahlen (1. jaanuar 1707 Tallinn– 24. märts 1753 Tallinn) oli baltisaksa mõisnik.

Uus!!: Pahlen ja Arend Dietrich von der Pahlen · Näe rohkem »

Aruvalla mõis

Aruvalla mõis (saksa keeles Arrowall) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 18.05.2015).

Uus!!: Pahlen ja Aruvalla mõis · Näe rohkem »

Aunaku mõis

Aunaku mõis (saksa keeles Aunaek) oli Kassari mõisa karjamõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Pahlen ja Aunaku mõis · Näe rohkem »

Üksnurme mõis

Üksnurme mõis (saksa keeles Uxnorm) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Uus!!: Pahlen ja Üksnurme mõis · Näe rohkem »

Ärina mõis

Ärina mõis (saksa keeles Errinal) oli Koonu mõisa kõrvalmõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 05.01.2016).

Uus!!: Pahlen ja Ärina mõis · Näe rohkem »

Balti Hertsogiriik

Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.

Uus!!: Pahlen ja Balti Hertsogiriik · Näe rohkem »

Balti laevastik

Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.

Uus!!: Pahlen ja Balti laevastik · Näe rohkem »

Balti Raudtee Selts

Balti Raudtee Selts oli raudtee valdkonnaga tegelev selts, mille moodustasid 1868.

Uus!!: Pahlen ja Balti Raudtee Selts · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Pahlen ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Carl Magnus von der Pahlen

Vabahärra Carl Magnus von der Pahlen George Dawe (1781–1829) maalil Vabahärra Carl Magnus von der Pahlen, vene keeles Матвей Иванович фон дер Пален (19. veebruar (ukj 2. märts) 1779 Tallinn – 20. mai (ukj 1. juuni) 1863 Palmse), oli baltisakslasest Venemaa sõjaväelane, riigitegelane ja mõisaomanik.

Uus!!: Pahlen ja Carl Magnus von der Pahlen · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Pahlen ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa aadlilipkond

Eestimaa aadlilipkond (rootsi keeles Estländska adelsfanan) oli Eestimaal tegutsenud regulaarväeüksus (aadlilipkond).

Uus!!: Pahlen ja Eestimaa aadlilipkond · Näe rohkem »

Eestimaa Kirjanduse Ühing

Eestimaa Kirjanduse Ühing (lühend EKÜ; saksa keeles E(h)stländische Literärische Gesellschaft) oli baltisaksa teadusühing, mis tegutses Tallinnas aastail 1842–1940.

Uus!!: Pahlen ja Eestimaa Kirjanduse Ühing · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna maanõunik

Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.

Uus!!: Pahlen ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna peameeste loend

Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.

Uus!!: Pahlen ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »

Gustav Christian von der Pahlen

Von der Pahlenite vapp Ilumäe kabelis Vabahärra Gustav Christian von der Pahlen (6. mai 1648 Hulja, Kadrina vald – 18. oktoober 1736 Eesti) oli baltisaksa aadlik, Eestimaa maanõunik, Palmse mõisnik.

Uus!!: Pahlen ja Gustav Christian von der Pahlen · Näe rohkem »

Haag

Haag on linn Hollandi lääneosas 6 kilomeetri kaugusel Põhjamerest, riigi valitsuse asupaik ja Lõuna-Hollandi provintsi halduskeskus.

Uus!!: Pahlen ja Haag · Näe rohkem »

Habaja mõis

Habaja mõisa peahoone Habaja mõis (saksa keeles Habbat) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Uus!!: Pahlen ja Habaja mõis · Näe rohkem »

Haljala lade

Haljala lade on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).

Uus!!: Pahlen ja Haljala lade · Näe rohkem »

Hans von der Pahlen

Hans von der Pahlen (28. oktoober 1740 Palmse – 19. mai 1817 Palmse) oli baltisaksa aadlik, Vene keisririigi riiginõunik ja Palmse mõisa mõisnik.

Uus!!: Pahlen ja Hans von der Pahlen · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Uus!!: Pahlen ja Harjumaa · Näe rohkem »

Hõbeda mõis

Hõbeda mõis (saksa keeles Hoebbet, Hof Hoeppede) oli mõis Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Kadrina valla, Hõbeda küla territooriumil.

Uus!!: Pahlen ja Hõbeda mõis · Näe rohkem »

Hulja mõis

Hulja mõis (saksa keeles Huljel) oli rüütlimõis Virumaal Kadrina kihelkonnas.

Uus!!: Pahlen ja Hulja mõis · Näe rohkem »

Isabella Olga von Ungern-Sternberg

Isabella (Isa) Olga von Ungern-Sternberg (sündinud von der Pahlen, 22. september / 4. oktoober 1846 Tallinn – 19. august / 1. september 1915 Tallinn) oli grafoloog.

Uus!!: Pahlen ja Isabella Olga von Ungern-Sternberg · Näe rohkem »

Järlepa mõis

Mõisa peahoone. Järlepa mõis (saksa keeles Jerlep) oli mõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Pahlen ja Järlepa mõis · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Uus!!: Pahlen ja Järvamaa · Näe rohkem »

Kadrina kihelkond

Kadrina kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798) Kadrina kihelkond (lühend Kad; ka Torvastvere kihelkond, saksa keeles Kirchspiel St. Katharinen) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Uus!!: Pahlen ja Kadrina kihelkond · Näe rohkem »

Kadrina kirikuaed

Kirikuaed Kadrina kirikuaia kabel (vaadatud 08.05.2022) Kadrina kirikuaed on Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Kadrina alevikus Kadrina kiriku ümber olev kirikuaed.

Uus!!: Pahlen ja Kadrina kirikuaed · Näe rohkem »

Karl XI

Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.

Uus!!: Pahlen ja Karl XI · Näe rohkem »

Kädva mõis

Kädva mõis (saksa keeles Kedwa) oli 1876.

Uus!!: Pahlen ja Kädva mõis · Näe rohkem »

Kivijärve mõis

Kivijärve mõis (saksa keeles Kibbijerw) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.

Uus!!: Pahlen ja Kivijärve mõis · Näe rohkem »

Koeru kihelkond

Koeru kirik Koeru kihelkond (ka Maarja-Magdaleena kihelkond, saksa keeles St. Marien-Magdalenen, lühend Koe) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Uus!!: Pahlen ja Koeru kihelkond · Näe rohkem »

Kolonelleitnant

Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.

Uus!!: Pahlen ja Kolonelleitnant · Näe rohkem »

Krahv

Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Pahlen ja Krahv · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Pahlen ja Kuramaa · Näe rohkem »

Liigvalla mõis

Kunagise Liigvalla mõisa peahoone Liigvalla mõis (saksa keeles Löwenwolde, 18. sajandi L. A. Mellini kaardi järgi Lewald) oli mõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Pahlen ja Liigvalla mõis · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Pahlen ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa maamarssal

Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).

Uus!!: Pahlen ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »

Madliena kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Madliena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Sissegal, läti keeles Madlienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Uus!!: Pahlen ja Madliena kihelkond · Näe rohkem »

Mädapea mõis

Mädapea mõis (saksa keeles Mettapäh) oli Rakvere kihelkonnas Virumaal asunud rüütlimõis.

Uus!!: Pahlen ja Mädapea mõis · Näe rohkem »

Mõis

Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.

Uus!!: Pahlen ja Mõis · Näe rohkem »

Nõmmise

Nõmmise on küla Lääne-Viru maakonna Vinni vallas.

Uus!!: Pahlen ja Nõmmise · Näe rohkem »

Neljanda koalitsiooni sõda

Neljas koalitsioon Napoleoni Prantsuse keisririigi vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807.

Uus!!: Pahlen ja Neljanda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »

Noorte Meeste Kristlik Ühing (rahvusvaheline organisatsioon)

Noorte Meeste Kristlik Ühing (lühend NMKÜ; inglise keeles Young Men's Christian Association, YMCA või the Y) on ülemaailmne kristlik organisatsioon, kuhu kuulub üle 58 miljoni liikme 125-st kohalikust (nt Saksamaa, Eesti) ühingust.

Uus!!: Pahlen ja Noorte Meeste Kristlik Ühing (rahvusvaheline organisatsioon) · Näe rohkem »

Odessa

Odessa (ukraina keeles Одеса) on linn Ukrainas, Odessa oblasti keskus.

Uus!!: Pahlen ja Odessa · Näe rohkem »

Ooberst

Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.

Uus!!: Pahlen ja Ooberst · Näe rohkem »

Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg

Parun Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg (kasutas nimekuju Otto Magnus; 18. august 1867 (ukj) Ungru mõis, Kiltsi vald – 3. veebruar 1947 Doberan) oli baltisaksa genealoog ja kirjanik.

Uus!!: Pahlen ja Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg · Näe rohkem »

Pae mõis

Pae mõis (saksa keeles Payel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Pahlen ja Pae mõis · Näe rohkem »

Palmse mõis

Palmse mõisa härrastemaja Palmse mõis (saksa keeles Palms) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valla territooriumile.

Uus!!: Pahlen ja Palmse mõis · Näe rohkem »

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.

Uus!!: Pahlen ja Pariis · Näe rohkem »

Parila mõis

Parila mõis (saksa keeles Pargel) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Pahlen ja Parila mõis · Näe rohkem »

Paul I

Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.

Uus!!: Pahlen ja Paul I · Näe rohkem »

Paul von der Pahlen

Paul Karl Ernst Wilhelm Philipp von der Pahlen portree (George Dawe maal) Paul Karl Ernst Wilhelm Philipp von der Pahlen (25. juuli 1775 Kautzemünde mõis, Bauska kreis – 9. veebruar 1834 Moskva) oli baltisaksa aadlik ja Vene tsaariarmee ohvitser.

Uus!!: Pahlen ja Paul von der Pahlen · Näe rohkem »

Püha Georgi orden

Püha Georgi ordeni I järk tähe ja lindiga Püha Georgi ordeni I järk tähe ja lindilõikega Püha Georgi II järgu orden tähega Püha Georgi ordeni IV järk (1850. aastad) Püha Georgi orden, õieti Püha Suurkannataja ja Võidutooja Georgi Keiserlik Sõjaline orden (vene keeles Императорский Военный орден Святого Великомученника и Победоносца Георгия) on Venemaa Keisririigi sõjaväeline autasu lahingulise vapruse eest.

Uus!!: Pahlen ja Püha Georgi orden · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Pahlen ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Peloponnesos

Peloponnesose poolsaar satelliidilt nähtuna Peloponnesos (Πελοπόννησος; ´Pelopsi saar´; peamiselt keskajal ka Morea 'moorpuu') on poolsaar Kreekas poolsaar Joonia ja Egeuse mere vahel, mida ühendab mandriga Kórinthose maakitsus.

Uus!!: Pahlen ja Peloponnesos · Näe rohkem »

Peter Ludwig von der Pahlen

Krahv Peter Ludwig von der Pahlen Krahv Peter Ludwig von der Pahlen (läti Pēteris Ludvigs fon der Pālens, vene Пален фон дер, Петр Алексеевич; 17. juuli 1745 Palmse mõis – 13. veebruar 1826 Miitavi) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Pahlen ja Peter Ludwig von der Pahlen · Näe rohkem »

Pihkva kubermang

Pihkva kubermang oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus.

Uus!!: Pahlen ja Pihkva kubermang · Näe rohkem »

Pihkva kuberneride loend

Pihkva kuberneride loendis on loetletud Venemaa keisririigi Pihkva kubermangu juhtinud, kubernerid, kindralkubernerid, sõjakubernerid ning kohalikku aadlikke esindanud aadelkonna eestseisjad.

Uus!!: Pahlen ja Pihkva kuberneride loend · Näe rohkem »

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Uus!!: Pahlen ja Pommeri · Näe rohkem »

Pootsi mõis

Mõisa härrastemaja portikus Mõisa allee Pootsi mõis (saksa keeles Podis) oli rüütlimõis Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal, tänapäeval asuvad endise mõisa alad Pärnu linna territooriumil.

Uus!!: Pahlen ja Pootsi mõis · Näe rohkem »

Rägavere

Rägavere on mitme koha nimi.

Uus!!: Pahlen ja Rägavere · Näe rohkem »

Rägavere mõis

Rägavere mõisa peahoone (vaadatud 01.11.2022) Rägavere mõisa valitsejamaja Rägavere mõisa tuuleveski varemed Rägavere mõisa ait Rägavere mõisa park.

Uus!!: Pahlen ja Rägavere mõis · Näe rohkem »

Riguldi mõis

Riguldi mõisa härrastemaja Riguldi mõis (saksa keeles Rickholtz) oli mõis Noarootsi kihelkonnas, nüüdse haldusjaotuse järgi jääb endine mõisasüda Läänemaale Lääne-Nigula valda.

Uus!!: Pahlen ja Riguldi mõis · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Uus!!: Pahlen ja Riia · Näe rohkem »

Riia sõjakuberner

Riia sõjakuberner (vene keeles рижский военный губернатор) oli ametikoht Venemaa Keisririigis Liivimaa kubermangus Riias.

Uus!!: Pahlen ja Riia sõjakuberner · Näe rohkem »

Rittmeister

"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).

Uus!!: Pahlen ja Rittmeister · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Pahlen ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: Pahlen ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: Pahlen ja Saaremaa · Näe rohkem »

Salanõunik

lõkmetega (foto tehtud enne 1913) Salanõunik (vene keeles тайный советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse III klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee kindralleitnandi ja mereväe viitseadmirali auastmega.

Uus!!: Pahlen ja Salanõunik · Näe rohkem »

Seitsmeaastane sõda

Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.

Uus!!: Pahlen ja Seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »

Skåne sõda

Skåne sõda oli aastatel 1675–1679 Taani ja Rootsi vahel toimunud sõda.

Uus!!: Pahlen ja Skåne sõda · Näe rohkem »

Staabikapten

Staabikapten on mitmes riigis kasutusel olnud sõjaväeline auaste.

Uus!!: Pahlen ja Staabikapten · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Pahlen ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna toomkirik

Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.

Uus!!: Pahlen ja Tallinna toomkirik · Näe rohkem »

Taurupe mõis

Taurupe mõis (saksa keeles Taurup, Trauen, Tauren, varem Astrau ja Asterow, läti keeles Taurupes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.

Uus!!: Pahlen ja Taurupe mõis · Näe rohkem »

Umurga kihelkond

Umurga kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ubbenorm, läti keeles Umurgas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Uus!!: Pahlen ja Umurga kihelkond · Näe rohkem »

Vabahärra

Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).

Uus!!: Pahlen ja Vabahärra · Näe rohkem »

Vaemla mõis

Vaemla mõisa park. Mõisa härrastemaja ja enamik kõrvalhooneid on hävinud Vaemla mõis (saksa keeles Waimel) oli rüütlimõis Käina kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Pahlen ja Vaemla mõis · Näe rohkem »

Vaida mõis

Vaida mõis (saksa keeles Wait) oli poolmõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Pahlen ja Vaida mõis · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.

Uus!!: Pahlen ja Valmiera · Näe rohkem »

Vanamõisa mõis (Keila)

Vanamõisa mõis (saksa keeles Wannamois) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas, tänapäeva Vanamõisa küla lähedal Saue vallas Harju maakonnas.

Uus!!: Pahlen ja Vanamõisa mõis (Keila) · Näe rohkem »

Vao mõis

Tornlinnus Vao mõis oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Pahlen ja Vao mõis · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Pahlen ja Vene keel · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Pahlen ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Vilno kubermang

Vilno kubermangu vapp Vilno kubermangu kaart (1897) Vilno kubermang oli Venemaa keisririigi haldusüksus (kubermang).

Uus!!: Pahlen ja Vilno kubermang · Näe rohkem »

Viru-Jaagupi kihelkond

Viru-Jaagupi kirik Viru-Jaagupi kihelkond (lühend VJg, saksa Kirchspiel St. Jacobi) oli kihelkond Viru kreisis Eestimaa kubermangus, Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Uus!!: Pahlen ja Viru-Jaagupi kihelkond · Näe rohkem »

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Pahlen ja Virumaa · Näe rohkem »

Voore mõis (Viru-Jaagupi)

Voore mõis (saksa keeles Forel) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Pahlen ja Voore mõis (Viru-Jaagupi) · Näe rohkem »

Wilhelm Siegfried Stavenhagen

Wilhelm Siegfried Stavenhagen (läti keeles Vilhelms Zigfrīds Štafenhāgens; vkj 27. september / 9. oktoober 1814 Kuldīga, Kuramaa – 8. / 20. jaanuar 1881 Jelgava) oli baltisaksa päritolu skulptor ja joonistaja.

Uus!!: Pahlen ja Wilhelm Siegfried Stavenhagen · Näe rohkem »

Zooloogia

Zooloogia ehk loomateadus on bioloogia haru, mis uurib loomi.

Uus!!: Pahlen ja Zooloogia · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Pahlen ja 15. sajand · Näe rohkem »

1677

1677.

Uus!!: Pahlen ja 1677 · Näe rohkem »

1679

1679.

Uus!!: Pahlen ja 1679 · Näe rohkem »

1693

1693.

Uus!!: Pahlen ja 1693 · Näe rohkem »

1799

1799.

Uus!!: Pahlen ja 1799 · Näe rohkem »

18. oktoober

18.

Uus!!: Pahlen ja 18. oktoober · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Pahlenid, Von der Pahlen.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »