Kiiremini kui brauser!
183 suhted: Abort, Ajalugu, Alamsaksa keel, Anton thor Helle, Arvamusfestival, Arvid Stålarm, August Wilhelm Hupel, Axel Julius De la Gardie, Ülemsaksa keel, Bastion, Bernhard von Smerten, Caspar von Oldenbockum, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti iseseisvumine, Eesti lipp, Eestimaa, Eestimaa kindralkuberneride loend, Funktsionalism, Göran Boije, Guillebert de Lannoy, Halt, Hans von Fersen, Harilik pärn, Heinrich Stahl, Historitsism, Ivan Julm, Jaan Maide, Jaan Teemant, Jan Karol Chodkiewicz, Jan Zamoyski, Järva foogt, Järva foogtkond, Järvamaa Muuseum, Jüriöö ülestõus, Johann Renner, Kabel, Kapiitlisaal, Karl IX, Kaspar von Tiesenhausen, Katariina II, Kõrghoone, Kesk-Eesti, Kitsas tänav (Paide), Klas Horn (1517–1566), Konrad von Mandern, Kristina (Holstein-Gottorpi printsess), Ladina keel, Lai tänav (Paide), Leedu suurhetman, Lembitu park (Paide), ..., Lennart Torstenson, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Linn, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Mäo mõis, Mihhail Gorbatšov, Moskva tsaaririik, Nõid, Nõukogude Liit, Olion, Oskar Brasche, Paekivi, Paide, Paide foogtikohus, Paide Jumalaema Uinumise kirik, Paide kirik, Paide komtuurkond, Paide kreis, Paide lahing, Paide Muusika- ja Teatrimaja, Paide ordulinnus, Paide piiramine (1558), Paide piiramine (1560), Paide piiramine (1572–1573), Paide piiramine (1581), Paide piiramine (1602), Paide tehisjärv, Paul Johansen, Pärnu tänav (Paide), Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Peterburi, Pikaküla mõis, Pikk tänav (Paide), Pljussa vaherahu, Poola, Posti tänav (Paide), Raad, Rahvaleht, Rüütli tänav (Paide), Reopalu kalmistu, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Salomo Heinrich Vestring, Simsoni vesiveski, Suur-Aia tänav, Svea õuekohus, Tallinn, Tallinna tänav (Paide), Tallinna–Viljandi rongiliin, Türi–Paide–Tamsalu raudtee, Teine maailmasõda, Vabadussõda, Vainu tänav (Paide), Vasegravüür, Väike-Aia tänav, Vee tänav (Paide), Vladimir Aleksandrovitš, 1265, 1291, 1343, 14. mai, 14. sajand, 1413, 1562, 1564, 1565, 1571, 1581, 16. sajand, 1600, 1601, 1604, 1615, 1632, 1636, 1637, 1669, 1696, 17. sajand, 1703, 1732, 1769, 1773, 1783, 1786, 1789, 1796, 18. sajand, 1820, 1835, 1862, 1886, 1895, 1897, 1898, 19. sajand, 1900, 1902, 1905, 1907, 1908, 1910, 1912, 1918, 1920, 1920. aastad, 1925, 1926, 1927, 1929, 1936, 1937, 1939, 1941, 1967, 1973, 1977, 1982, 1987, 1990, 1991, 1993, 2006, 21. mai, 23. aprill, 24. veebruar, 29. aprill, 30. september, 4. Eesti jalaväepolk, 4. mai, 7. Jalaväerügement. Laienda indeks (133 rohkem) »
Abort
Abordi toetuseks korraldatud meeleavaldus New Yorgis 2022. aasta mais Abort ehk raseduse katkestamine on embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel rasedus katkeb.
Uus!!: Paide ajalugu ja Abort · Näe rohkem »
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Uus!!: Paide ajalugu ja Ajalugu · Näe rohkem »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Uus!!: Paide ajalugu ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »
Anton thor Helle
Anton thor Helle (1683 Tallinn – 24. (vkj. 13) aprill 1748 Jüri) oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees.
Uus!!: Paide ajalugu ja Anton thor Helle · Näe rohkem »
Arvamusfestival
Arvamusfestivali logo Arvamusfestival on augusti keskpaigas Paide Vallimäel toimuv arutelufestival, kus vahetatakse mõtteid Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel.
Uus!!: Paide ajalugu ja Arvamusfestival · Näe rohkem »
Arvid Stålarm
Arvid Eriksson Stålarm (umbes 1549 Lindö – mai 1620 Gripsholmi loss) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Paide ajalugu ja Arvid Stålarm · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Paide ajalugu ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Axel Julius De la Gardie
Krahv Axel Julius De la Gardie (12. veebruar 1637 Stockholm — 28. mai (17. mai) 1710 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, feldmarssal-leitnant (1674), Läckö ja Kuressaare krahv ja Ekholmeni vabahärra; Hiiumaa, Tarvastu, Friberg-i, Kokemäki, Autis-e ja Tullgarni härra.
Uus!!: Paide ajalugu ja Axel Julius De la Gardie · Näe rohkem »
Ülemsaksa keel
Ülemsaksa keele levila kaart Ülemsaksa keel (saksa keeles Oberdeutsch, baieri keeles Obadeitsche ja alemanni keeles Oberdytsche) on, mida kõneldakse ja kirjutatakse põhiliselt lõunapoolsel Saksamaal (Baieri ja Baden-Württembergi liidumaad) ning Austrias ja Šveitsis ning Itaalias Bolzano provintsis, vähesel määral Grand Esti idapiirkonnas Prantsusmaal.
Uus!!: Paide ajalugu ja Ülemsaksa keel · Näe rohkem »
Bastion
Väikse Rannavärava bastion Tallinnas Bastion on eenduv kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarpmüür).
Uus!!: Paide ajalugu ja Bastion · Näe rohkem »
Bernhard von Smerten
Bernhard ehk Bernd von Smerten oli Liivi ordu liige ja viimane Järva foogt.
Uus!!: Paide ajalugu ja Bernhard von Smerten · Näe rohkem »
Caspar von Oldenbockum
Caspar von Oldenbockum (ka Jasper von Altenbockum või Oldenbokkum; umbes 1535 – 30. august 1565) oli Liivi ordu rüütel, Paide ordulinnuse komandant aastatel 1558–1562, Järva foogti kohusetäitja 1560–1562 ja Tallinna komtuuri kohusetäitja 1560–1561.
Uus!!: Paide ajalugu ja Caspar von Oldenbockum · Näe rohkem »
Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.
Uus!!: Paide ajalugu ja Eesti Esimeses maailmasõjas · Näe rohkem »
Eesti iseseisvumine
Eesti iseseisvumine oli poliitilistest ja sõjalistest sündmustest mõjutatud protsess peamiselt alates 1917.
Uus!!: Paide ajalugu ja Eesti iseseisvumine · Näe rohkem »
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Uus!!: Paide ajalugu ja Eesti lipp · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Paide ajalugu ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).
Uus!!: Paide ajalugu ja Eestimaa kindralkuberneride loend · Näe rohkem »
Funktsionalism
Bellavista Klampenborg Denmark. Arne Jacobsen 1934 Bellavista Klampenborg Denmark. Arne Jacobsen 1934 Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund.
Uus!!: Paide ajalugu ja Funktsionalism · Näe rohkem »
Göran Boije
Göran Nilsson Boije (Göran Boye, Georg Boije, Yrjö Boije u. 1540 – 7. detsember 1617) oli soome päritolu Rootsi väepealik.
Uus!!: Paide ajalugu ja Göran Boije · Näe rohkem »
Guillebert de Lannoy
Guillebert de Lannoy Guillebert de Lannoy (1386–1462) oli flaami päritolu Burgundia sõjaväelane ja diplomaatJennifer Speake.
Uus!!: Paide ajalugu ja Guillebert de Lannoy · Näe rohkem »
Halt
Halt (ka Haold) oli Liivi ordu maameister aastail 1290–1293.
Uus!!: Paide ajalugu ja Halt · Näe rohkem »
Hans von Fersen
Vabahärrade Fersenite suguvõsavapp Vabahärra Hans von Fersen (1625 – 23. jaanuar (vkj 13. jaanuar) 1683 Narva) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Paide ajalugu ja Hans von Fersen · Näe rohkem »
Harilik pärn
Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.
Uus!!: Paide ajalugu ja Harilik pärn · Näe rohkem »
Heinrich Stahl
Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (1633–1638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 16/26. juulist 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas.
Uus!!: Paide ajalugu ja Heinrich Stahl · Näe rohkem »
Historitsism
Thomas Cole'i maal "Arhitekti unelmate maailm" (1840) Historitsistlik villa Bitterfeldis Château Frontenac Kanada linnas Québecis valmis aastal 1893 Eleuterio Pagliano kujutab oma 1880. aasta uusrokokoolikul maalil 18. sajandi vaatepilti, kus geograafiat õpetatakse gloobuse abil Historitsistlik mööbel Historitsism (tuletub kreekakeelsest sõnast ιστορία istoría, mis tähendab 'ajalugu') on peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud, möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund 19. sajandil ja 20.
Uus!!: Paide ajalugu ja Historitsism · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Paide ajalugu ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Jaan Maide
Jaan Maide VR II/3 (30. mai 1896 Vana-Kariste vald, Viljandimaa – 10. august 1945 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindral, 1944; tänapäeval nimetatakse üksmeelselt kindralmajoriks).
Uus!!: Paide ajalugu ja Jaan Maide · Näe rohkem »
Jaan Teemant
Jaan Teemant (24. september 1872 Läänemaa, Illuste – 24. juuli 1941 (?) Tallinn) oli Eesti advokaat, poliitik ja riigimees.
Uus!!: Paide ajalugu ja Jaan Teemant · Näe rohkem »
Jan Karol Chodkiewicz
Jan Karol Chodkiewicz (leedu Jonas Karolis Chodkevičius (ka Katkevičius), leedu rahvapärimustes Katkus; surnud 24. septembril 1621 Hotini linnuses) oli Poola-Leedu väejuht.
Uus!!: Paide ajalugu ja Jan Karol Chodkiewicz · Näe rohkem »
Jan Zamoyski
Jan Zamoyski Jan Zamoyski (19. märts 1542 Skokówka – 3. juuni 1605 Zamość) oli Poola-Leedu riigimees ja väejuht.
Uus!!: Paide ajalugu ja Jan Zamoyski · Näe rohkem »
Järva foogt
Järva foogt (saksa keeles Vogt von Jerwen) oli Järvamaal valitsenud kõrgeim kohalik ametnik 13.–16. sajandil, 1237.
Uus!!: Paide ajalugu ja Järva foogt · Näe rohkem »
Järva foogtkond
Järva foogtkonna asend Põhja-Eestis Järva foogtkond oli algul Taani, hiljem Mõõgavendade ordu ja seejärel Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Uus!!: Paide ajalugu ja Järva foogtkond · Näe rohkem »
Järvamaa Muuseum
Lembitu pargis Järvamaa Muuseum on muuseum Järva maakonnas Paides.
Uus!!: Paide ajalugu ja Järvamaa Muuseum · Näe rohkem »
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Uus!!: Paide ajalugu ja Jüriöö ülestõus · Näe rohkem »
Johann Renner
Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.
Uus!!: Paide ajalugu ja Johann Renner · Näe rohkem »
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Uus!!: Paide ajalugu ja Kabel · Näe rohkem »
Kapiitlisaal
Kapiitlisaal Canterbury katedraalis Inglismaal Kapiitlisaal ehk kapiitel esinduslik saal kloostris või konvendihoones; tavaliselt on see kahelööviline käärkambri kõrval, kus loeti igal hommikul üks peatükk (kapiitel) piiblist ja toimusid vaimulike nõupidamised.
Uus!!: Paide ajalugu ja Kapiitlisaal · Näe rohkem »
Karl IX
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
Uus!!: Paide ajalugu ja Karl IX · Näe rohkem »
Kaspar von Tiesenhausen
Kaspar von Tiesenhausen (ka Caspar) oli Liivimaa päritolu sõjamees (rittmeister) Rootsi teenistuses.
Uus!!: Paide ajalugu ja Kaspar von Tiesenhausen · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Paide ajalugu ja Katariina II · Näe rohkem »
Kõrghoone
Hüpermodernsed kõrghooned Viinis Kõrghoone on kõrge, rohkete korrustega hoone.
Uus!!: Paide ajalugu ja Kõrghoone · Näe rohkem »
Kesk-Eesti
Kesk-Eesti on Eesti keskosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kesk-Eesti lavamaa.
Uus!!: Paide ajalugu ja Kesk-Eesti · Näe rohkem »
Kitsas tänav (Paide)
Kitsas tänav. Taamal paistab Paide Vallitorn. Kitsa tänava (vasakul) ja Väike-Aia tänava ristmik. Kitsas tänav on tänav Paides.
Uus!!: Paide ajalugu ja Kitsas tänav (Paide) · Näe rohkem »
Klas Horn (1517–1566)
Vabahärra Klas Kristersson Horn af Åminne (ka Clas (Claes, Klaes) Christersson Horn; soome keeles Klaus Kristerinpoika Horn; u 1517 Turu linnus – 9. september 1566 Åby, Halland, Östergötland) oli soome päritolu Rootsi riiginõunik ja ülemadmiral.
Uus!!: Paide ajalugu ja Klas Horn (1517–1566) · Näe rohkem »
Konrad von Mandern
Konrad von Mandern (ka Conradus Manderen; surnud 5. mail 1295) oli Liivi ordu maameister aastatel 1263–1266.
Uus!!: Paide ajalugu ja Konrad von Mandern · Näe rohkem »
Kristina (Holstein-Gottorpi printsess)
Kristina (ka Christine; 13. aprill 1573 Kiel – 8. detsember 1625 Gripsholmi linnus) oli Holstein-Gottorpi printsess ja Rootsi kuninganna.
Uus!!: Paide ajalugu ja Kristina (Holstein-Gottorpi printsess) · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Paide ajalugu ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lai tänav (Paide)
Lai tänav on tänav Paides.
Uus!!: Paide ajalugu ja Lai tänav (Paide) · Näe rohkem »
Leedu suurhetman
Leedu suurhetman (valgevene keeles Вялікі гетман літоўскі, leedu keeles Lietuvos didysis etmonas, poola keeles Hetman wielki litewski) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõrgeim sõjaväejuht ning peale Leedu ja Poola kuningriigiga ühinemist, 1569.
Uus!!: Paide ajalugu ja Leedu suurhetman · Näe rohkem »
Lembitu park (Paide)
Lembitu pargi naabruses asub Paide veetorn-elamu Lembitu park on park Paides Pärnu tänava ääres.
Uus!!: Paide ajalugu ja Lembitu park (Paide) · Näe rohkem »
Lennart Torstenson
Lennart Torstensson Lennart Torstenson (17. august 1603 Forstena – 7. aprill 1651 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja krahv.
Uus!!: Paide ajalugu ja Lennart Torstenson · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Paide ajalugu ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Paide ajalugu ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Paide ajalugu ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Paide ajalugu ja Linn · Näe rohkem »
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918.
Uus!!: Paide ajalugu ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele · Näe rohkem »
Mäo mõis
Härrastemaja Valitsejamaja Mäo mõis (saksa keeles Mexhof) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Paide ajalugu ja Mäo mõis · Näe rohkem »
Mihhail Gorbatšov
Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.
Uus!!: Paide ajalugu ja Mihhail Gorbatšov · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Paide ajalugu ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Nõid
Kristjan Raud. "Nõid ja põrsad". 1914 Nõid vene graafikateosel. 1897 Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil mõjutada maailma ja seda valitsevaid jõude.
Uus!!: Paide ajalugu ja Nõid · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Paide ajalugu ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Olion
Olion on endine kirjastus Eestis.
Uus!!: Paide ajalugu ja Olion · Näe rohkem »
Oskar Brasche
Oskar Wilhelm Brasche Oskar Wilhelm Brasche (11. veebruar 1865 Paide – 31. august 1954 Neuendettelsau) oli baltisaksa päritolu Eesti apteeker, Paide linnapea ja IV Riigiduuma saadik.
Uus!!: Paide ajalugu ja Oskar Brasche · Näe rohkem »
Paekivi
Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Uus!!: Paide ajalugu ja Paekivi · Näe rohkem »
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Uus!!: Paide ajalugu ja Paide · Näe rohkem »
Paide foogtikohus
Paide foogtikohus oli Paide omavalitsus- ja kohtuasutus kuni 1889.
Uus!!: Paide ajalugu ja Paide foogtikohus · Näe rohkem »
Paide Jumalaema Uinumise kirik
Mahapõlenud õigeusu kiriku alusmüür Vallimäel. Puude tagant paistavad Paide ordulinnuse varemed Paide Jumalaema Uinumise kirik ehk Paide Uspenski kirik oli õigeusu kirik Paides Järva maakonnas Paide Vallimäel, Tallinna tänava ja Valli tänava suunalisel Edelabastionil.
Uus!!: Paide ajalugu ja Paide Jumalaema Uinumise kirik · Näe rohkem »
Paide kirik
Paide Püha Risti kirik Paide Püha Risti kirik on kihelkonnakirik Järvamaal Paides.
Uus!!: Paide ajalugu ja Paide kirik · Näe rohkem »
Paide komtuurkond
Paide komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond), mida valitses Paide komtuur.
Uus!!: Paide ajalugu ja Paide komtuurkond · Näe rohkem »
Paide kreis
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд. Paide kreis moodustati 3. juulist 1783, samal aastal sai oma linnaõigused tagasi ka Paide linn. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Вейсенштейнский уезд - Weissensteini maakond. Paide kreis piirnes põhjas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga ja Rakvere kreisiga, lõunas Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja Pärnu kreisiga.
Uus!!: Paide ajalugu ja Paide kreis · Näe rohkem »
Paide lahing
Paide lahing (poola Bitwa pod Białym Kamieniem, rootsi Slaget vid Weissenstein) oli Poola-Rootsi sõja ajal 25. septembril 1604 Paide all peetud lahing.
Uus!!: Paide ajalugu ja Paide lahing · Näe rohkem »
Paide Muusika- ja Teatrimaja
Paide Muusika- ja Teatrimaja (2021) Paide Muusika- ja Teatrimaja (2018. aastani Paide Kultuurikeskus) on kultuuriasutus, mida haldab Paide linn.
Uus!!: Paide ajalugu ja Paide Muusika- ja Teatrimaja · Näe rohkem »
Paide ordulinnus
Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn Droonivideo Paide ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Paide vapil Paide ordulinnus (saksa keeles Weissenstein; alamsaksa keeles Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.
Uus!!: Paide ajalugu ja Paide ordulinnus · Näe rohkem »
Paide piiramine (1558)
Paide piiramine toimus 1558.
Uus!!: Paide ajalugu ja Paide piiramine (1558) · Näe rohkem »
Paide piiramine (1560)
Paide piiramine toimus 1560.
Uus!!: Paide ajalugu ja Paide piiramine (1560) · Näe rohkem »
Paide piiramine (1572–1573)
Paide piiramine leidis aset 1572.
Uus!!: Paide ajalugu ja Paide piiramine (1572–1573) · Näe rohkem »
Paide piiramine (1581)
Paide piiramine leidis aset sügisel 1581 Liivimaa sõja ajal.
Uus!!: Paide ajalugu ja Paide piiramine (1581) · Näe rohkem »
Paide piiramine (1602)
Paide piiramine leidis aset 31. maist kuni 30. septembrini 1602 Poola-Rootsi sõja ajal.
Uus!!: Paide ajalugu ja Paide piiramine (1602) · Näe rohkem »
Paide tehisjärv
Paide tehisjärv (ka Kirila veehoidla, Mündi paisjärv) on Järva maakonnas Paide linnas asuv tehisjärv.
Uus!!: Paide ajalugu ja Paide tehisjärv · Näe rohkem »
Paul Johansen
Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.
Uus!!: Paide ajalugu ja Paul Johansen · Näe rohkem »
Pärnu tänav (Paide)
Pärnu tänav on tänav Paides, linna peatänav.
Uus!!: Paide ajalugu ja Pärnu tänav (Paide) · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Paide ajalugu ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Uus!!: Paide ajalugu ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Paide ajalugu ja Peterburi · Näe rohkem »
Pikaküla mõis
Pärnu tänavalt Laialt tänavalt Pikaküla mõis (saksa keeles Pitkaküll) oli mõis Järvamaal Anna kihelkonnas.
Uus!!: Paide ajalugu ja Pikaküla mõis · Näe rohkem »
Pikk tänav (Paide)
Vaade Pikalt tänavalt Paide kiriku suunas. Pikk tänav on tänav Paides.
Uus!!: Paide ajalugu ja Pikk tänav (Paide) · Näe rohkem »
Pljussa vaherahu
Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.
Uus!!: Paide ajalugu ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Paide ajalugu ja Poola · Näe rohkem »
Posti tänav (Paide)
Vaade Parkali tänava suunast Posti tänavale Posti 12, endine Saksa Tütarlaste Eragümnaasiumi ja Järvamaa Keskraamatukogu hoone Posti tänav on tänav Paides.
Uus!!: Paide ajalugu ja Posti tänav (Paide) · Näe rohkem »
Raad
raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.
Uus!!: Paide ajalugu ja Raad · Näe rohkem »
Rahvaleht
Rahvaleht oli aastatel 1923–1940 ilmunud eestikeelne ajaleht.
Uus!!: Paide ajalugu ja Rahvaleht · Näe rohkem »
Rüütli tänav (Paide)
Rüütli tänav. Vasakul on näha endist Järva Maavalitsuse hoonet Rüütli tänav on tänav Paide kesklinnas.
Uus!!: Paide ajalugu ja Rüütli tänav (Paide) · Näe rohkem »
Reopalu kalmistu
Reopalu kalmistu kabel Reopalu kalmistu on kalmistu Paides, mis rajati 1774.
Uus!!: Paide ajalugu ja Reopalu kalmistu · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.
Uus!!: Paide ajalugu ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Näe rohkem »
Salomo Heinrich Vestring
Salomo Heinrich Vestring (1663 Pärnu – 9. mai (vkj 28. aprill) 1749 Pärnu) oli Liivimaa vaimulik ja kirjamees.
Uus!!: Paide ajalugu ja Salomo Heinrich Vestring · Näe rohkem »
Simsoni vesiveski
Simsoni vesiveski (jaanuar, 2011) Simsoni vesiveski on Järva maakonnas Paides Parkali tänaval asuv vesiveski.
Uus!!: Paide ajalugu ja Simsoni vesiveski · Näe rohkem »
Suur-Aia tänav
Suur-Aia tänav on tänav Paides.
Uus!!: Paide ajalugu ja Suur-Aia tänav · Näe rohkem »
Svea õuekohus
Svea õuekohtu peahoone – Wrangeli palee Stockholmis Riddarholmenis Svea õuekohus on (rootsi keeles Svea hovrätt) Rootsi vanim õuekohus.
Uus!!: Paide ajalugu ja Svea õuekohus · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Paide ajalugu ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna tänav (Paide)
Tallinna tänav on tänav Paides.
Uus!!: Paide ajalugu ja Tallinna tänav (Paide) · Näe rohkem »
Tallinna–Viljandi rongiliin
Tallinna–Viljandi rongiliin on rongiliin Eestis.
Uus!!: Paide ajalugu ja Tallinna–Viljandi rongiliin · Näe rohkem »
Türi–Paide–Tamsalu raudtee
Türi–Paide–Tamsalu raudtee oli 62 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee Türi ja Tamsalu raudteejaama vahel.
Uus!!: Paide ajalugu ja Türi–Paide–Tamsalu raudtee · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Paide ajalugu ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Paide ajalugu ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Vainu tänav (Paide)
Vainu tänav on tänav Paides.
Uus!!: Paide ajalugu ja Vainu tänav (Paide) · Näe rohkem »
Vasegravüür
Detail Albrecht Düreri vasegravüürist "Rüütel, surm ja kurat" Vasegravüür ehk vaselõige on vanim sügavtrükimenetlus, mille puhul joonistus graveeritakse vaskplaati.
Uus!!: Paide ajalugu ja Vasegravüür · Näe rohkem »
Väike-Aia tänav
Väike-Aia tänava (paremal) ja Kitsa tänava ristmik. Väike-Aia tänav on tänav Paides.
Uus!!: Paide ajalugu ja Väike-Aia tänav · Näe rohkem »
Vee tänav (Paide)
Vee tänav on tänav Paides.
Uus!!: Paide ajalugu ja Vee tänav (Paide) · Näe rohkem »
Vladimir Aleksandrovitš
Suurvürst Vladimir Aleksandrovitš Suurvürst Vladimir Aleksandrovitš (Владимир Александрович, 22. aprill (10. aprill vkj) 1847 Peterburi – 17. veebruar (4. veebruar vkj) 1909 Peterburi) oli Venemaa suurvürst, Aleksander II kolmas poeg.
Uus!!: Paide ajalugu ja Vladimir Aleksandrovitš · Näe rohkem »
1265
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1265 · Näe rohkem »
1291
1291.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1291 · Näe rohkem »
1343
1343.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1343 · Näe rohkem »
14. mai
14.
Uus!!: Paide ajalugu ja 14. mai · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Paide ajalugu ja 14. sajand · Näe rohkem »
1413
1413.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1413 · Näe rohkem »
1562
1562.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1562 · Näe rohkem »
1564
1564.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1564 · Näe rohkem »
1565
1565.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1565 · Näe rohkem »
1571
1571.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1571 · Näe rohkem »
1581
1581.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1581 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Paide ajalugu ja 16. sajand · Näe rohkem »
1600
1600.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1600 · Näe rohkem »
1601
1601.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1601 · Näe rohkem »
1604
1604.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1604 · Näe rohkem »
1615
1615.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1615 · Näe rohkem »
1632
1632.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1632 · Näe rohkem »
1636
1636.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1636 · Näe rohkem »
1637
1637.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1637 · Näe rohkem »
1669
1669.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1669 · Näe rohkem »
1696
1696.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1696 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Paide ajalugu ja 17. sajand · Näe rohkem »
1703
1703.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1703 · Näe rohkem »
1732
1732.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1732 · Näe rohkem »
1769
1769.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1769 · Näe rohkem »
1773
1773.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1773 · Näe rohkem »
1783
1783.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1783 · Näe rohkem »
1786
1786.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1786 · Näe rohkem »
1789
1789.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1789 · Näe rohkem »
1796
1796.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1796 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Paide ajalugu ja 18. sajand · Näe rohkem »
1820
1820.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1820 · Näe rohkem »
1835
1835.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1835 · Näe rohkem »
1862
1862.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1862 · Näe rohkem »
1886
1886.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1886 · Näe rohkem »
1895
1895.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1895 · Näe rohkem »
1897
1897.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1897 · Näe rohkem »
1898
1898.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1898 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Paide ajalugu ja 19. sajand · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1900 · Näe rohkem »
1902
1902.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1902 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1905 · Näe rohkem »
1907
1907.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1907 · Näe rohkem »
1908
1908.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1908 · Näe rohkem »
1910
1910.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1910 · Näe rohkem »
1912
1912.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1912 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1918 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1920 · Näe rohkem »
1920. aastad
1920.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1920. aastad · Näe rohkem »
1925
1925.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1925 · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1926 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1927 · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1929 · Näe rohkem »
1936
1936.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1936 · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1937 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1939 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1941 · Näe rohkem »
1967
1967.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1967 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1973 · Näe rohkem »
1977
1977.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1977 · Näe rohkem »
1982
1982.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1982 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1987 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1990 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1991 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Paide ajalugu ja 1993 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Paide ajalugu ja 2006 · Näe rohkem »
21. mai
21.
Uus!!: Paide ajalugu ja 21. mai · Näe rohkem »
23. aprill
23.
Uus!!: Paide ajalugu ja 23. aprill · Näe rohkem »
24. veebruar
24.
Uus!!: Paide ajalugu ja 24. veebruar · Näe rohkem »
29. aprill
29.
Uus!!: Paide ajalugu ja 29. aprill · Näe rohkem »
30. september
30.
Uus!!: Paide ajalugu ja 30. september · Näe rohkem »
4. Eesti jalaväepolk
4.
Uus!!: Paide ajalugu ja 4. Eesti jalaväepolk · Näe rohkem »
4. mai
4.
Uus!!: Paide ajalugu ja 4. mai · Näe rohkem »
7. Jalaväerügement
7.
Uus!!: Paide ajalugu ja 7. Jalaväerügement · Näe rohkem »
