31 suhted: Allikas, Ambla jõgi, Assamalla karstiluht, Avijõgi, Ebavere maastikukaitseala, Eesti valitsus, Fosforiidisõda, Fosforiit, Hektar, Hella Kink, Ivar Puura, Jägala jõgi, Jõgi, Karst, Keskkonnaamet, Kunda jõgi, Neeruti maastikukaitseala, Pandivere kõrgustik, Pandivere põhjavee alamvesikond, Pandivere veekaitseala, Pärnu jõgi, Põhjavesi, Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi, Rike (geoloogia), Sõmeru jõgi, Selja jõgi, Soodla jõgi, Valgejõgi, Väino Puura, Volli Kalm.
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Allikas · Näe rohkem »
Ambla jõgi
Ambla jõgi (ka Albu jõgi) on Jägala jõe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Ambla jõgi · Näe rohkem »
Assamalla karstiluht
Assamalla karstiluht suurvee ajal maikuus 2010. Assamalla karstiluht asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Assamalla küla lähedal.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Assamalla karstiluht · Näe rohkem »
Avijõgi
Avijõgi (ka Paasvere jõgi, Venevere jõgi) on jõgi, mis saab alguse Muuga külas, läbib Avinurme ja Lohusuu aleviku ning suubub Peipsi järve.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Avijõgi · Näe rohkem »
Ebavere maastikukaitseala
Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Ebavere maastikukaitseala · Näe rohkem »
Eesti valitsus
Stenbocki maja Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Eesti valitsus · Näe rohkem »
Fosforiidisõda
pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Fosforiidisõda · Näe rohkem »
Fosforiit
Fosforiit Ülgase fosforiidi kaevandusest Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Fosforiit · Näe rohkem »
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Hektar · Näe rohkem »
Hella Kink
Hella Kink (26. aprill 1933 Tallinn – 9. juuni 2014 Tallinn) oli eesti geoloog.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Hella Kink · Näe rohkem »
Ivar Puura
Ivar Puura (23. aprill 1961 Rakvere – 20. juuli 2012 Tartu) oli eesti geoloog (paleontoloog).
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Ivar Puura · Näe rohkem »
Jägala jõgi
Jägala jõgi kalarambi ja hüdroelektrijaama tammiga Vetla külas Jägala jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Jägala jõgi · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Jõgi · Näe rohkem »
Karst
Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Karst · Näe rohkem »
Keskkonnaamet
Keskkonnaamet (lühend KeA) on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Keskkonnaamet · Näe rohkem »
Kunda jõgi
Kunda jõgi on jõgi Eestis Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Kunda jõgi · Näe rohkem »
Neeruti maastikukaitseala
Neeruti Eesjärv Neeruti maastikukaitseala paikneb Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Neeruti maastikukaitseala · Näe rohkem »
Pandivere kõrgustik
Vaade Ebavere mäelt Pandivere kõrgustik on Põhja-Eesti kõrgustik ja maastikurajoon.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Pandivere kõrgustik · Näe rohkem »
Pandivere põhjavee alamvesikond
Pandivere põhjavee alamvesikond on veeseadusega määratud Ida-Eesti ja Lääne-Eesti vesikonna alale jääv vesikond.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Pandivere põhjavee alamvesikond · Näe rohkem »
Pandivere veekaitseala
Assamalla karstiluhal on Keskkonnaamet teinud ettepaneku viia väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise piir veekogudest senise 25 meetri asemel 50 meetri kaugusele. Foto: 22. aprill 2012 Pandivere veekaitseala (Pandivere Riiklik Veekaitseala) on 1988.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Pandivere veekaitseala · Näe rohkem »
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Põltsamaa jõgi
Põltsamaa jõgi (ka Paala jõgi, lõiguti Mustjõgi, Vakkjõgi, Vorstijõgi; saksa keeles Pahle) on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Põltsamaa jõgi · Näe rohkem »
Pedja jõgi
Droonivideo Pedja jõe lättest Simunas 2022. aasta juulis Droonivideo Pedja jõest ja Jõgeva alevikust 2022. aasta juunis Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Pedja jõgi · Näe rohkem »
Rike (geoloogia)
Rikked pudedas vulkaanilises kivimis, Volcan de Lemptegy, Keskmassiiv, Prantsusmaa kaltsiidiga, Osmussaare looderand Rike on katkestus kivimkeha pidevuses.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Rike (geoloogia) · Näe rohkem »
Sõmeru jõgi
Sõmeru jõgi on jõgi Eestis Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Sõmeru jõgi · Näe rohkem »
Selja jõgi
Selja jõgi (ka Selgejõgi, Karepa jõgi, Rutja jõgi) on jõgi Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Selja jõgi · Näe rohkem »
Soodla jõgi
Soodla jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Soodla jõgi · Näe rohkem »
Valgejõgi
Valgejõgi on Lahemaa suurim ja pikim jõgi.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Valgejõgi · Näe rohkem »
Väino Puura
Väino Puura esinemas Kuressaare merepäevadel 3. augustil 2012 Väino Puura (sündinud 30. jaanuaril 1951 Võru rajoonis Kurenurme külanõukogus Keemas) on eesti laulja (bariton), rahvusooperi Estonia ooperi- ja operetisolist.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Väino Puura · Näe rohkem »
Volli Kalm
Volli Kalm 2015. aastal Tartu Ülikooli nõukogu aruteluseminaril. Paremal Kersti KaljulaidVolli Kalm 2017. aastal Tartu ülikooli aulas pärast rektoriks tagasivalimist kõnet pidamas Tartu ülikooli aula enne Volli Kalmu ärasaatmistseremooniat Volli Kalm (10. veebruar 1953 Aluste, Vändra rajoon – 23. detsember 2017 Kääriku) oli eesti geoloog, 1.
Uus!!: Pandivere veekaitseala ja Volli Kalm · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Pandivere Riiklik Veekaitseala, Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, Pandivere riiklik veekaitseala.