Kiiremini kui brauser!
63 suhted: Aatom, Aatomorbitaal, Absoluutne nulltemperatuur, Absoluutne temperatuur, Alumiinium, Amper, Anisotroopia, Antiferromagnetism, Avogadro arv, Ülijuhtiv kvantinterferomeeter, Boltzmanni konstant, Curie konstant, Curie punkt, Curie seadus, Diamagnetism, Dipool, Elektrijuhtivus, Elektron, Elektronkonfiguratsioon, Faas (füüsikaline keemia), Ferromagnetism, Ferrovedelik, Gadoliinium, Hapnik, Ioon, Kaltsiumkloriid, Keemiline side, Kelvin, Kuld, Kvantmehaanika, Lainefunktsioon, Lantanoidid, Liitium, Magneesium, Magneetikud, Magneetumus, Magnetiline läbitavus, Magnetiline vastuvõtlikkus, Magnetism, Magnetomeeter, Magnetresonantstomograafia, Magnetväli, Magnetvälja tugevus, Meeter, Molübdeen, Molekul, Molekulaarorbitaal, Naatrium, Neodüüm, Põhiolek, ..., Radikaal, Raud, Samaarium, Soojusliikumine, Soolad, Spinn, Tantaal, Tseesium, Valentselektron, Valgud, Väljatugevus, Vesinik, Volfram. Laienda indeks (13 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Paramagnetism ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Uus!!: Paramagnetism ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »
Absoluutne nulltemperatuur
Absoluutne nulltemperatuur ehk absoluutne nullpunkt ehk absoluutne null on füüsikas madalaim mõeldav temperatuur.
Uus!!: Paramagnetism ja Absoluutne nulltemperatuur · Näe rohkem »
Absoluutne temperatuur
Absoluutne temperatuur ehk termodünaamiline temperatuur (tähis T) on temperatuur, mida loetakse absoluutsest nulltemperatuurist.
Uus!!: Paramagnetism ja Absoluutne temperatuur · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Paramagnetism ja Alumiinium · Näe rohkem »
Amper
Amper (tähis A) on elektrivoolu tugevuse ühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Paramagnetism ja Amper · Näe rohkem »
Anisotroopia
Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise) suunast.
Uus!!: Paramagnetism ja Anisotroopia · Näe rohkem »
Antiferromagnetism
Magnetmomentide joondumine antiferromagnetilises materjalis Antiferromagnetism on magnetismi vorm, mille korral üksteisega külgnevad magnetmomendid kalduvad momentide vahelise vastastikmõju tulemusena joonduma üksteise suhtes paralleelselt, kuid vastassuunaliselt.
Uus!!: Paramagnetism ja Antiferromagnetism · Näe rohkem »
Avogadro arv
Avogadro arv ehk Avogadro konstant (tähis N_\mathrm) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas.
Uus!!: Paramagnetism ja Avogadro arv · Näe rohkem »
Ülijuhtiv kvantinterferomeeter
Ülijuhtiv kvantinterferomeeter (ing. k. SQUID – superconducting quantum interference device) on väga tundlik magnetvoo tuvastamise detektor.
Uus!!: Paramagnetism ja Ülijuhtiv kvantinterferomeeter · Näe rohkem »
Boltzmanni konstant
Boltzmanni konstant (tähis k või k_\text) on füüsikakonstant, mis seob omavahel ühe aineosakese kineetilise energia ja aine temperatuuri.
Uus!!: Paramagnetism ja Boltzmanni konstant · Näe rohkem »
Curie konstant
Curie konstant (Pierre Curie järgi), tähis C, on aine magnetilisi omadusi iseloomustav konstant: kus.
Uus!!: Paramagnetism ja Curie konstant · Näe rohkem »
Curie punkt
Curie punkt ehk Curie temperatuur on füüsikas ja materjaliteaduses temperatuur, millest kõrgemal kaotab püsimagnet oma magnetilised omadused.
Uus!!: Paramagnetism ja Curie punkt · Näe rohkem »
Curie seadus
Curie seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt paramagneetikute (paramagetiliste ainete) magnetiline vastuvõtlikkus \chi_\mathrm on pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga T: Paramagnetilise aine magneetumus (magnetiseerumise aste) on magnetilise vastuvõtlikkusega võrdeline: Seega tuleneb Curie seadusest, et püsiva välise magnetvälja korral on paramagneetiku magneetumus pöördvõrdeline temperatuuriga.
Uus!!: Paramagnetism ja Curie seadus · Näe rohkem »
Diamagnetism
Diamagnetilise materjali magnetdomeenid reageerimas välisele magnetväljale Diamagnetism on materjali omadus tekitada välises magnetväljas sellele vastu töötavat magnetvälja.
Uus!!: Paramagnetism ja Diamagnetism · Näe rohkem »
Dipool
Dipool (kreeka keele sõnadest dis kaks korda + polos telg, poolus) on kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust või kahest magnetpoolusest (põhja- ja lõunapoolusest) koosnev süsteem.
Uus!!: Paramagnetism ja Dipool · Näe rohkem »
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Uus!!: Paramagnetism ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Paramagnetism ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronkonfiguratsioon
Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.
Uus!!: Paramagnetism ja Elektronkonfiguratsioon · Näe rohkem »
Faas (füüsikaline keemia)
Faas ehk aine faas on aine struktuurivorm, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused.
Uus!!: Paramagnetism ja Faas (füüsikaline keemia) · Näe rohkem »
Ferromagnetism
Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.
Uus!!: Paramagnetism ja Ferromagnetism · Näe rohkem »
Ferrovedelik
Ferrovedelik magnetväljas Ferrovedelik (ladinakeelsest sõnast ferrum 'raud') on magnetväljas tugevalt polariseeruv vedelik.
Uus!!: Paramagnetism ja Ferrovedelik · Näe rohkem »
Gadoliinium
Gadoliinium (sümbol Gd) on keemiline element järjekorranumbriga 64, lantanoid ja haruldane muldmetall.
Uus!!: Paramagnetism ja Gadoliinium · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Paramagnetism ja Hapnik · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Paramagnetism ja Ioon · Näe rohkem »
Kaltsiumkloriid
Kaltsiumkloriid on soolade klassi kuuluv kaltsiumi ja kloori ühend, keemilise valemiga CaCl2.
Uus!!: Paramagnetism ja Kaltsiumkloriid · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Paramagnetism ja Keemiline side · Näe rohkem »
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Paramagnetism ja Kelvin · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Paramagnetism ja Kuld · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Paramagnetism ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Uus!!: Paramagnetism ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »
Lantanoidid
Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.
Uus!!: Paramagnetism ja Lantanoidid · Näe rohkem »
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Uus!!: Paramagnetism ja Liitium · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Paramagnetism ja Magneesium · Näe rohkem »
Magneetikud
Magneetikud on ained, mis on võimelised reageerima neile mõjuvale magnetväljale.
Uus!!: Paramagnetism ja Magneetikud · Näe rohkem »
Magneetumus
Magneetumus on vektorsuurus, mis iseloomustab füüsikalise keha magneetumist.
Uus!!: Paramagnetism ja Magneetumus · Näe rohkem »
Magnetiline läbitavus
Magnetiline läbitavus on aine omadus, mis iseloomustab aine magneetumise võimet.
Uus!!: Paramagnetism ja Magnetiline läbitavus · Näe rohkem »
Magnetiline vastuvõtlikkus
Magnetiline vastuvõtlikkus (inglise k magnetic susceptibility) \chi_v on füüsikaline parameeter, mis iseloomustab materjalide magnetilisi omadusi sõltuvalt nende võimest tekitada magnetiseeritust välise magnetvälja olemasolul.
Uus!!: Paramagnetism ja Magnetiline vastuvõtlikkus · Näe rohkem »
Magnetism
Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.
Uus!!: Paramagnetism ja Magnetism · Näe rohkem »
Magnetomeeter
Kompass on lihtne magnetomeeter, mille nõel pöördub paralleelseks magnetvälja suunaga Magnetomeeter või magnetiline andur on magnetvälja ja magneetumise mõõtmise seade.
Uus!!: Paramagnetism ja Magnetomeeter · Näe rohkem »
Magnetresonantstomograafia
Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.
Uus!!: Paramagnetism ja Magnetresonantstomograafia · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Paramagnetism ja Magnetväli · Näe rohkem »
Magnetvälja tugevus
Magnetvälja tugevus ehk magnetväljatugevus on vektorsuurus, mis iseloomustab magnetvälja väärtust välja igas punktis ning igal hetkel.
Uus!!: Paramagnetism ja Magnetvälja tugevus · Näe rohkem »
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.
Uus!!: Paramagnetism ja Meeter · Näe rohkem »
Molübdeen
Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42.
Uus!!: Paramagnetism ja Molübdeen · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Paramagnetism ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulaarorbitaal
Molekulaarorbitaal tekib aatomorbitaalide katkemise tulemusena, mille puhul ühised molekulaarorbitaalid vähendavad süsteemi koguenergiat.
Uus!!: Paramagnetism ja Molekulaarorbitaal · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Paramagnetism ja Naatrium · Näe rohkem »
Neodüüm
Neodüüm (sümbol Nd) on keemiline element järjekorranumbriga 60, haruldane muldmetall.
Uus!!: Paramagnetism ja Neodüüm · Näe rohkem »
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Uus!!: Paramagnetism ja Põhiolek · Näe rohkem »
Radikaal
Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.
Uus!!: Paramagnetism ja Radikaal · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Paramagnetism ja Raud · Näe rohkem »
Samaarium
Samaarium (sümbol Sm) on keemiline element järjekorranumbriga 62, haruldane muldmetall.
Uus!!: Paramagnetism ja Samaarium · Näe rohkem »
Soojusliikumine
Soojusliikumine on aineosakeste korrapäratu liikumine.
Uus!!: Paramagnetism ja Soojusliikumine · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Paramagnetism ja Soolad · Näe rohkem »
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Uus!!: Paramagnetism ja Spinn · Näe rohkem »
Tantaal
Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73.
Uus!!: Paramagnetism ja Tantaal · Näe rohkem »
Tseesium
Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.
Uus!!: Paramagnetism ja Tseesium · Näe rohkem »
Valentselektron
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.
Uus!!: Paramagnetism ja Valentselektron · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Paramagnetism ja Valgud · Näe rohkem »
Väljatugevus
Väljatugevus on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse vektorvälju, nagu seda on elektriväli, magnetväli ja gravitatsiooniväli.
Uus!!: Paramagnetism ja Väljatugevus · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Paramagnetism ja Vesinik · Näe rohkem »
Volfram
Volframitükid Volfram on keemiline element järjekorranumbriga 74.
Uus!!: Paramagnetism ja Volfram · Näe rohkem »
