77 suhted: Admiral, Atlandi ookean, Õppelaev, Besaanmast, Brigantiin, Eesti, Eesti keel, Eesti Raamat, Ekvaator, Enn Uuetoa, Euroopa, Fokkmast, Harilik tamm, Hiiumaa, Hioma, Hollandi keel, Hoorni neem, Inglise keel, Itaalia keel, Johan Pitka, Junga, Kahvelpuri, Kaljas, Kliiverpoom, Kreeka keel, Krusenstern (laev), Kuunar, Ladina keel, Laevamast, Läti, Lõuna-Ameerika, Leipuri, Lilly, Linda (laevasõiduselts), Linda Morgenrøden, Norra, Pargas, Põhjameri, Peruu, Prantsuse keel, Pukspriit, Purjelaev, Québec, Raapuri, Reeder, Rock City, Rootsi, Süvis, Suursadam, Taaksel, ..., Taani, Tallinn, Tšiili, Täislaev, Tehnikaleksikon, Tekk (laevandus), Tuul, Vaikne ookean, Vana-Egiptus, Väetis, Vili, 18. sajand, 1848, 1854, 1857, 1863, 1866, 1868, 1878, 1892, 1893, 19. november, 19. sajand, 1901, 1904, 1913, 1926. Laienda indeks (27 rohkem) »
Admiral
Admiral (araabia väljendist امير البحر (Amīr-al-baḩr) 'merede emiir', ka 'merede vürst', 'merede valitseja') on paljude riikide mereväe kõrge auaste (nn täisadmiral).
Uus!!: Parklaev ja Admiral · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Parklaev ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Õppelaev
Venemaa õppepurjelaev ''Sedov'', maailma suurim käigus olev traditsiooniline purjelaev ja õppepurjelaev Tai kuningliku mereväe endine õppelaev HTMS Maeklong Kunagine Tallinna merekooli õppelaev Vega Eraomanduses õppelaev Christian Radich Õppelaev on laevanduse või merendusega seotud väljaõppeks ehitatud või kohandatud eriotstarbeline laev või teenistuslaev.
Uus!!: Parklaev ja Õppelaev · Näe rohkem »
Besaanmast
Besaanmast on vähemalt kahemastilise laeva vöörist ahtri suunas loetuna tagumine ja ühtlasi vööripoolsema(te)st madalam laevamast.
Uus!!: Parklaev ja Besaanmast · Näe rohkem »
Brigantiin
Brigantiin Exy Johnson Brigantiin (itaalia keeles brigantino) ehk kuunarprikk on kahemastiline purjelaev, mille fokkmastis on raapurjestus, kliivrid ja taakslid ning grootmastis kahvelpurjestus ja topslid ning taakslid.
Uus!!: Parklaev ja Brigantiin · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Parklaev ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Parklaev ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Uus!!: Parklaev ja Eesti Raamat · Näe rohkem »
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Uus!!: Parklaev ja Ekvaator · Näe rohkem »
Enn Uuetoa
Haua mälestuskivi Kihnu saarel (2009)Foto: Jaan Künnap Enn Uuetoa (3. detsember 1848 Kihnu – 19. november 1913 Blåvandshuk, Taani) oli eesti laevakapten.
Uus!!: Parklaev ja Enn Uuetoa · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Parklaev ja Euroopa · Näe rohkem »
Fokkmast
Fokkmast on vähemalt 2-mastilise laeva vöörist ahtri suunas loetuna eesmine ja ühtlasi järgnevast mastist (tavaliselt grootmast) mitte kõrgem, vaid pigem madalam mast.
Uus!!: Parklaev ja Fokkmast · Näe rohkem »
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Parklaev ja Harilik tamm · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Parklaev ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Hioma
Hioma oli 1848.
Uus!!: Parklaev ja Hioma · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Parklaev ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Hoorni neem
Hoorni neem Vaade Hoorni neemele lõunast Üks tuletorni hoonetest Hoorni neemel Sellel satelliidifotol on Hoorni neem paremal all nurgas. Keskel on L'Hermite'i saared, paremal ülal Wollastoni saared Hoorni neem (hollandi keeles Kaap Hoorn; hispaania keeles Cabo de Hornos; nimetatud Hoorni linna järgi Hollandis) on Tulemaa saarestiku kõige lõunapoolsem neem Tšiili lõunaosas.
Uus!!: Parklaev ja Hoorni neem · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Parklaev ja Inglise keel · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Parklaev ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Johan Pitka
Johan Pitka VR I/1 (sündinud Juhhan Pitka; 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald – 22. november 1944 Kõue vald, Harjumaa) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.
Uus!!: Parklaev ja Johan Pitka · Näe rohkem »
Junga
Junga (ka laevapoiss, tekipoiss) on üldjuhul alaealine laevameeskonna (laevapere) liige, kelle ülesanne laevas on täita vanemate meeskonnaliikmete korraldusi ning saada õpipoisi meetodil praktilisi kogemusi merendusest ja laevandusest.
Uus!!: Parklaev ja Junga · Näe rohkem »
Kahvelpuri
Kahvelpuri mastiga. 1 – mast, 2 – kahvelpoom, 3 – kahvlinokk, 5 – (masti-)poom, 6 – poominokk, 8 – kahvel, 12 – piikvall, 13 – klauvall Kahvelpurjestusega kuunar Kahvelpuri (inglise keeles gaffsail, hollandi keeles gaffelzeil) on nelinurkne pikipuri, mis kinnitub alumise servaga poomi külge, ülemise servaga kahvelpoomi külge ja eesmine serv ehk mastiliik on piki masti.
Uus!!: Parklaev ja Kahvelpuri · Näe rohkem »
Kaljas
Soome kahvelkuunar "Ihana" (2012) Kaljas (hollandi galjoot, rootsi galeas) on kahveltaglasega vähemalt kahemastiline purjelaev (kuunar) ehk kahvelkuunar.
Uus!!: Parklaev ja Kaljas · Näe rohkem »
Kliiverpoom
Pukspriidi ja kliiverpoomi osad. 1 - kliiverpoom, 2 - pukspriit, 3 - (fokk- või groot-) mastitaak vastavale taakslile (fokale), 4, 5, 6, 7, - kliiverpurjede kinnitustaagid. 8 - kliivertaak, 10 - tamstok, 13 - vesitaak Kliiverpoom on purjelaeva vööris paralleelselt pukspriidiga ettepoole ulatuv ülepikendus-tala või -latt kliiverpurjede kandmiseks.
Uus!!: Parklaev ja Kliiverpoom · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Parklaev ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Krusenstern (laev)
Krusenstern (vene keeles Крузенштерн; ametlik latinisatsioon Kruzenshtern) on neljamastiline parklaev, mis kuulub õppelaevana Kaliningradi mereinseneride kõrgkoolile.
Uus!!: Parklaev ja Krusenstern (laev) · Näe rohkem »
Kuunar
Rootsi lipu all seilav kuunar Atene Kuunar on kahe- kuni seitsmemastiline pikipurjestusega purjelaevatüüp, mille fokkmasti (esimene mast vöörist) topp pole ahtripoolsematest kõrgemal.
Uus!!: Parklaev ja Kuunar · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Parklaev ja Ladina keel · Näe rohkem »
Laevamast
Puksiirlaeva Odin signaalmast Sõjalaeva tornikujulised mastid Madrused õppepurjelaeva fokkmasti ronimas Mast ehk laevamast on laeval või muul veesõidukil olev märgatavalt üles välja ulatuv stabiilne funktsionaalne latt, post või torn.
Uus!!: Parklaev ja Laevamast · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Parklaev ja Läti · Näe rohkem »
Lõuna-Ameerika
Lõuna-Ameerika ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Ameerikasse.
Uus!!: Parklaev ja Lõuna-Ameerika · Näe rohkem »
Leipuri
Leipuri, ka leiseil (hollandi keeles lijzeil), raapurje kõrvale juurdevõetav nelinurkne lisapuri.
Uus!!: Parklaev ja Leipuri · Näe rohkem »
Lilly
"Lilly" (endine Rootsi parklaev "Ebba", originaalnimega "Meridian") oli 1866 Sunderlandis ehitatud tammepuust parklaevJohan Pitka "Minu mälestused" I–IV.
Uus!!: Parklaev ja Lilly · Näe rohkem »
Linda (laevasõiduselts)
Linda oli aastail 1879–1893 tegutsenud Eesti laevasõiduselts.
Uus!!: Parklaev ja Linda (laevasõiduselts) · Näe rohkem »
Linda Morgenrøden
Linda Morgenrøden (esialgse nimega Morgenrøden; eestipäraselt Morgenrooden) oli 1878.
Uus!!: Parklaev ja Linda Morgenrøden · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Parklaev ja Norra · Näe rohkem »
Pargas
Pargas (keskladina barga ja vanaprantsuse barge) on suur lameda põhjaga paat.
Uus!!: Parklaev ja Pargas · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Parklaev ja Põhjameri · Näe rohkem »
Peruu
Peruu hümn USA mereväeorkestri esituses Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul.
Uus!!: Parklaev ja Peruu · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Parklaev ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Pukspriit
Pukspriidi ja kliiverpoomi osad. 1 – kliiverpoom; 2 – pukspriit; 3 – (fokk- või groot-) mastitaak vastavale taakslile (fokale); 4, 5, 6, 7 – kliiverpurjede kinnitustaagid; 8 – kliivertaak; 10 – tamstok; 13 – vesitaak Pukspriit on purjelaeva vöörist käilast otse ettepoole ulatuv suure kaldenurgaga ümarpuit või pruss või latt, mis on mõeldud eespurjede (peamiselt kliiverpurjed) kandmiseks või pikeneva kliiverpoomi toetamiseks ja tugevdamiseks.
Uus!!: Parklaev ja Pukspriit · Näe rohkem »
Purjelaev
5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.
Uus!!: Parklaev ja Purjelaev · Näe rohkem »
Québec
Québeci provintsi kaart Québeci provints on 1.
Uus!!: Parklaev ja Québec · Näe rohkem »
Raapuri
Raapuri ehk täispuri ehk ristpuri ehk raaseil (inglise keeles square rig, hollandi keeles razeil) on risti laevakerega asetsev, raa keskosaga masti või tengi esiküljele kinnitatud ja raa külge soritud (kinnitatud) nelinurkne puri.
Uus!!: Parklaev ja Raapuri · Näe rohkem »
Reeder
Reeder ehk laevaomanik on ettevõtja, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse.
Uus!!: Parklaev ja Reeder · Näe rohkem »
Rock City
"Rock City" oli 1868 Quebecis ehitatud 3-mastiline parklaev.
Uus!!: Parklaev ja Rock City · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Parklaev ja Rootsi · Näe rohkem »
Süvis
Süvis on veesõiduki veesistumise sügavus.
Uus!!: Parklaev ja Süvis · Näe rohkem »
Suursadam
Suursadam 2023. aasta oktoobris Suursadam (saksa keeles Tiefenhafen, rootsi keeles Djuphamn, mõlemad vabatõlkes "süvasadam") on sadam Hiiumaa kirdeosas.
Uus!!: Parklaev ja Suursadam · Näe rohkem »
Taaksel
Väiksema purjelaeva eespurjed. Kollasest riidest on fokk-taaksel ehk foka. Suure purjelaeva kolmnurksed pikipurjed: 1-5 - besaantaakslid, 6-10 - groottaakslid, 11,12 - fokk-taakslid, 13,14 - kliivrid, 15 - fliiger Väikese purjejahi foka. Taaksel (ühtlasi ka foka, taakfokk) on purjelaeva eesmise laevamasti ja laevateki vööritipu vahelisele taagile ning rohkem kui ühemastilisel purjelaeval ka kahe masti vahelisele diagonaalsele taagile kinnituv kolmnurkne puri.
Uus!!: Parklaev ja Taaksel · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Parklaev ja Taani · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Parklaev ja Tallinn · Näe rohkem »
Tšiili
Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Uus!!: Parklaev ja Tšiili · Näe rohkem »
Täislaev
url-olek.
Uus!!: Parklaev ja Täislaev · Näe rohkem »
Tehnikaleksikon
"Tehnikaleksikon" on tehnikaalane teatmeteos.
Uus!!: Parklaev ja Tehnikaleksikon · Näe rohkem »
Tekk (laevandus)
Tankeri peatekk Reisilaeva tekk Laevatekk ehk tekk (varasemas keeles dekk) on laevakere peal, keres või ka suuremas tekiehitises asuv horisontaal-tasapinnaline kate või korrus.
Uus!!: Parklaev ja Tekk (laevandus) · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Parklaev ja Tuul · Näe rohkem »
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Uus!!: Parklaev ja Vaikne ookean · Näe rohkem »
Vana-Egiptus
Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.
Uus!!: Parklaev ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Uus!!: Parklaev ja Väetis · Näe rohkem »
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Uus!!: Parklaev ja Vili · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Parklaev ja 18. sajand · Näe rohkem »
1848
1848.
Uus!!: Parklaev ja 1848 · Näe rohkem »
1854
1854.
Uus!!: Parklaev ja 1854 · Näe rohkem »
1857
1857.
Uus!!: Parklaev ja 1857 · Näe rohkem »
1863
1863.
Uus!!: Parklaev ja 1863 · Näe rohkem »
1866
1866.
Uus!!: Parklaev ja 1866 · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Parklaev ja 1868 · Näe rohkem »
1878
1878.
Uus!!: Parklaev ja 1878 · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Parklaev ja 1892 · Näe rohkem »
1893
1893.
Uus!!: Parklaev ja 1893 · Näe rohkem »
19. november
19.
Uus!!: Parklaev ja 19. november · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Parklaev ja 19. sajand · Näe rohkem »
1901
1901.
Uus!!: Parklaev ja 1901 · Näe rohkem »
1904
1904.
Uus!!: Parklaev ja 1904 · Näe rohkem »
1913
1913.
Uus!!: Parklaev ja 1913 · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Parklaev ja 1926 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Bark.