42 suhted: Šotimaa, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Euraasia, Floeem, Hirundo, Inglismaa, Jaapan, Kamtšatka poolsaar, Keelikloomad, Kuusik, Lehtmets, Liik (bioloogia), Linnud, Loomad, Mandžuuria, Marjad, Mets-lehelind, Norra, Okasmets, Parasvööde, Põõsarinne, Perekond (bioloogia), Polaarjoon, Putukad, Raba, Sahhalin, Salutihane, Samblikud, Sammaltaimed, Sünonüüm (bioloogia), Seeme, Segamets, Selgrootud, Skandinaavia, Soome, Sugukond (bioloogia), Tihane, Tihaslased, Tundra, Valgus (kirjastus), Värvulised, Võra.
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Uus!!: Põhjatihane ja Šotimaa · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Põhjatihane ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Uus!!: Põhjatihane ja Euraasia · Näe rohkem »
Floeem
Niin ehk floeem on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi saadused (suhkrud).
Uus!!: Põhjatihane ja Floeem · Näe rohkem »
Hirundo
Hirundo (ladina 'pääsuke') on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri.
Uus!!: Põhjatihane ja Hirundo · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Põhjatihane ja Inglismaa · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Põhjatihane ja Jaapan · Näe rohkem »
Kamtšatka poolsaar
Kamtšatka poolsaare asendikaart Kamtšatka poolsaare füüsiline kaart Kamtšatka poolsaar on poolsaar Euraasia mandri kirdeosas Venemaal.
Uus!!: Põhjatihane ja Kamtšatka poolsaar · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Põhjatihane ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kuusik
Kuusik Poolas. Kuusik Põhja-Kõrvemaal Eestis. Kuusik on kuuse enamusega puistu.
Uus!!: Põhjatihane ja Kuusik · Näe rohkem »
Lehtmets
Eestis Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.
Uus!!: Põhjatihane ja Lehtmets · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Põhjatihane ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Põhjatihane ja Linnud · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Põhjatihane ja Loomad · Näe rohkem »
Mandžuuria
Mandžuuria (mandžu keeles Manju, lihtsustatud hiina kirjas 满洲, traditsioonilises hiina kirjas 滿洲, pinyin'is Manzhou (Mǎnzhōu)) on ala Kirde-Aasias, mis hõlmab Kirde-Hiinat.
Uus!!: Põhjatihane ja Mandžuuria · Näe rohkem »
Marjad
Marjad Brockhausi entsüklopeedias (1937). Nende hulka on arvatud ka maasikas, millel on rüüsvili Marjad on toiduaine, mis hõlmab enamiku botaanikas marjadeks nimetatavaid vilju, samuti nendega väliselt sarnased viljad, mis pole botaanilises mõttes marjad, näiteks kadaka, vaarika ja maasika viljad.
Uus!!: Põhjatihane ja Marjad · Näe rohkem »
Mets-lehelind
Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) on linnuliik põõsalindlaste sugukonna lehelinnu perekonnast.
Uus!!: Põhjatihane ja Mets-lehelind · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Põhjatihane ja Norra · Näe rohkem »
Okasmets
Okasmets on okaspuuenamusega mets.
Uus!!: Põhjatihane ja Okasmets · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Põhjatihane ja Parasvööde · Näe rohkem »
Põõsarinne
Põõsarinne on harilikult 1–4 meetri kõrgune põõsaste kogum metsakoosluses.
Uus!!: Põhjatihane ja Põõsarinne · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Põhjatihane ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Polaarjoon
Polaarjoon Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev.
Uus!!: Põhjatihane ja Polaarjoon · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Põhjatihane ja Putukad · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Põhjatihane ja Raba · Näe rohkem »
Sahhalin
Sahhalin (vene keeles Сахалин, jaapani keeles 樺太 (Karafuto), サガレン (Sagaren)) on Venemaale kuuluv saar Vaikses ookeanis.
Uus!!: Põhjatihane ja Sahhalin · Näe rohkem »
Salutihane
Salutihane ehk sootihane (Parus palustris, sünonüüm Poecile palustris) on linnuliik tihaslaste sugukonnast värvuliste seltsist.
Uus!!: Põhjatihane ja Salutihane · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Põhjatihane ja Samblikud · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Põhjatihane ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Sünonüüm (bioloogia)
Sünonüümiks nimetatakse kõiki ühele looma- või taimeliigile pandud kõlblikke nimesid.
Uus!!: Põhjatihane ja Sünonüüm (bioloogia) · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Põhjatihane ja Seeme · Näe rohkem »
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Uus!!: Põhjatihane ja Segamets · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Põhjatihane ja Selgrootud · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Põhjatihane ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Põhjatihane ja Soome · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Põhjatihane ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Tihane
Tihane (Parus) on lindude perekond tihaslaste sugukonnast.
Uus!!: Põhjatihane ja Tihane · Näe rohkem »
Tihaslased
Tihaslased (Paridae) on lindude sugukond värvuliste seltsi laululiste alamseltsist.
Uus!!: Põhjatihane ja Tihaslased · Näe rohkem »
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Uus!!: Põhjatihane ja Tundra · Näe rohkem »
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Uus!!: Põhjatihane ja Valgus (kirjastus) · Näe rohkem »
Värvulised
Värvulised (Passeriformes) on kõige liigirikkam lindude selts.
Uus!!: Põhjatihane ja Värvulised · Näe rohkem »
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Uus!!: Põhjatihane ja Võra · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Parus montanus, Poecile montanus.