Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Pascheni seadus

Index Pascheni seadus

Pascheni kõverad heeliumi, neooni, argooni, vesiniku ja lämmastiku korral. Vasakpoolsel teljel läbilöögipinge ''U'' väärtus sõltuvana alumisel teljel kujutatud rõhu ja elektroodide vahekauguse korrutisest ''pd'' Pascheni seadus on nime saanud Friedrich Pascheni järgi, kes avaldas selle oma töös 1889.

14 suhted: Argoon, Elektriväli, Gaas, Ioon, Kaarlahendus, Läbilöök, Normaalrõhk, Pinge (elekter), Plasma, Rõhk, Townsendi lahendus, Tuletis (matemaatika), Vääveldioksiid, 1889.

Argoon

Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.

Uus!!: Pascheni seadus ja Argoon · Näe rohkem »

Elektriväli

Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.

Uus!!: Pascheni seadus ja Elektriväli · Näe rohkem »

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Pascheni seadus ja Gaas · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Pascheni seadus ja Ioon · Näe rohkem »

Kaarlahendus

Kaarlahendus õhus kahe naela vahel Kaarlahendus on kestev sõltumatu gaaslahendus, millele on iseloomulik suur voolutihedus (105 kuni 1012 A/m2) ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur (5000 kuni 50 000 K).

Uus!!: Pascheni seadus ja Kaarlahendus · Näe rohkem »

Läbilöök

Läbilöök õhus Läbilöök on dielektriku järsk muutumine elektrijuhiks piisavalt tugeva elektrivälja toimel.

Uus!!: Pascheni seadus ja Läbilöök · Näe rohkem »

Normaalrõhk

Normaalrõhuks ehk standardrõhuks nimetatakse õhurõhku 101 325 Pa.

Uus!!: Pascheni seadus ja Normaalrõhk · Näe rohkem »

Pinge (elekter)

Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.

Uus!!: Pascheni seadus ja Pinge (elekter) · Näe rohkem »

Plasma

elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.

Uus!!: Pascheni seadus ja Plasma · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Uus!!: Pascheni seadus ja Rõhk · Näe rohkem »

Townsendi lahendus

Townsendi lahendus (ka pimelahendus, vaiklahendus) on gaasi ionisatsiooni protsess, kus väike hulk vabu elektrone, mida kiirendatakse välise tugeva elektrivälja poolt, põhjustab gaasikeskkonnas elektrivoolu laengukandjate laviinitaolise paljunemise läbi.

Uus!!: Pascheni seadus ja Townsendi lahendus · Näe rohkem »

Tuletis (matemaatika)

Funktsiooni tuletis on matemaatilise analüüsi üks põhimõisteid.

Uus!!: Pascheni seadus ja Tuletis (matemaatika) · Näe rohkem »

Vääveldioksiid

Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.

Uus!!: Pascheni seadus ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »

1889

1889.

Uus!!: Pascheni seadus ja 1889 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »