Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Paul Ariste

Index Paul Ariste

Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).

97 suhted: Akadeemia (ajakiri), Akadeemik, Alamsaksa keel, Andres Langemets, Audoktor, Doktorikraad, Eerik Laid, Eesti keel, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti NSV teeneline teadlane, Eesti Rahva Muuseum, Eesti rahvaluule arhiiv, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teaduste Akadeemia medal, Eestlased, Erna Ariste, Esperanto, Etnograafia, EYS Veljesto, Fennougristika, Foneetika, Gustav Adolfi Gümnaasium, Hamburgi Ülikool, Helsingi Ülikool, Huno Rätsep, Indrek Jürjo, Jaan Õispuu, Juliuse kalender, Karl Pajusalu, Keel ja Kirjandus, Keelejuht, Keeleteadus, Kristi Salve, Läti keel, Lenini orden, Liivlased, Litteraria, Madis Arukask, Magistrikraad, Mart Orav, Mustlaskeel, Nõukogude Liit, Olev Remsu, Ott Kurs, Oudekki Figurova, Paul Ariste medal, Perioodika (kirjastus), Polüglott, Puurmani, ..., Rahvaleht, Rahvaluule, Raimu Hanson, Rääbise, Rääbise mõis, Rootsi keel, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Soome keel, Soome-ugri keeled, Soome-ugri rahvad, Szegedi Teadusülikool, Tallinn, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu linna aukodanik, Tartumaa, Tööpunalipu orden, Tõikvere, Torma kihelkond, Uppsala Ülikool, Vadja keel, Vadjalased, Vana-Jaani kalmistu, Võtikvere vald, 1905, 1927, 1944, 1946, 1954, 1959, 1965, 1966, 1969, 1971, 1977, 1980, 1981, 1982, 1985, 1990, 2. veebruar, 2000, 2005, 2006, 2008, 3. veebruar. Laienda indeks (47 rohkem) »

Akadeemia (ajakiri)

Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".

Uus!!: Paul Ariste ja Akadeemia (ajakiri) · Näe rohkem »

Akadeemik

Akadeemikuteks (lühend akad.) nimetatakse ametlikult või mitteametlikult paljude teaduste akadeemiate (sealhulgas erialaakadeemiate, näiteks põllumajandusteaduste akadeemiate) ja kunstide akadeemiate täisliikmeid.

Uus!!: Paul Ariste ja Akadeemik · Näe rohkem »

Alamsaksa keel

Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.

Uus!!: Paul Ariste ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »

Andres Langemets

Andres Langemets Eesti Kirjanike Liidu üldkogul 2011. aastal Andres Langemets (sündinud 9. märtsil 1948 Raplas) on eesti luuletaja, kirjanduskriitik, publitsist ja esseist.

Uus!!: Paul Ariste ja Andres Langemets · Näe rohkem »

Audoktor

Audoktor (doctor honoris causa, dr. h. c.) on tiitel, mida antakse erilise austuse märgiks mingi ülikooli poolt.

Uus!!: Paul Ariste ja Audoktor · Näe rohkem »

Doktorikraad

Doktorikraad on kõrgeim teaduskraad paljudes riikides, sealhulgas Eestis.

Uus!!: Paul Ariste ja Doktorikraad · Näe rohkem »

Eerik Laid

Eerik Laid (kuni 1922 Erich Arthur Ostrov; 17/30. november 1904 Meeri mõis, Tartumaa – 15. september 1961 Västmanland) oli eesti arheoloog ja etnoloog.

Uus!!: Paul Ariste ja Eerik Laid · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Paul Ariste ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesti Kirjanduse Selts

Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond EKS embleem kõvaköitelise raamatu ümbrispaberi seljal Eesti Kirjanduse Selts (lühend EKS) on organisatsioon, mille eesmärk on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale.

Uus!!: Paul Ariste ja Eesti Kirjanduse Selts · Näe rohkem »

Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.

Uus!!: Paul Ariste ja Eesti Kirjandusmuuseum · Näe rohkem »

Eesti NSV teeneline teadlane

Eesti NSV teeneline teadlane oli Eesti NSVs 1941.

Uus!!: Paul Ariste ja Eesti NSV teeneline teadlane · Näe rohkem »

Eesti Rahva Muuseum

2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.

Uus!!: Paul Ariste ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »

Eesti rahvaluule arhiiv

Eesti rahvaluule arhiivi kataloogikapid, suvi 2020 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiiv (lühend ERA) on 1927.

Uus!!: Paul Ariste ja Eesti rahvaluule arhiiv · Näe rohkem »

Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.

Uus!!: Paul Ariste ja Eesti Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Eesti Teaduste Akadeemia medal

Eesti Teaduste Akadeemia medal on Eesti Teaduste Akadeemia kõrgeim autasu.

Uus!!: Paul Ariste ja Eesti Teaduste Akadeemia medal · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Paul Ariste ja Eestlased · Näe rohkem »

Erna Ariste

Erna Alvine Ariste (kuni 1928. aastani Erna Alvine Potsepp, 17. september (vkj)/ 30. september 1904 Vana-Roosa vald, Rõuge kihelkond, Võrumaa – 1. jaanuar 2000 Tallinn) oli eesti etnoloog ja arheoloog.

Uus!!: Paul Ariste ja Erna Ariste · Näe rohkem »

Esperanto

Esperanto ehk esperanto keel on populaarseim rahvusvaheline abikeel (plaankeel).

Uus!!: Paul Ariste ja Esperanto · Näe rohkem »

Etnograafia

Etnograafia on humanitaar- ja sotsiaalteaduslik termin, millel on tulenevalt erinevast ajaloolisest kasutusest eri teadustraditsioonides (Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika) kaks sisu poolest selgelt eristuvat tähendust: rahvateadus (teadusdistsipliin) ja kultuurikirjeldus (metodoloogia).

Uus!!: Paul Ariste ja Etnograafia · Näe rohkem »

EYS Veljesto

Eesti Yliõpilaste Selts Veljesto ehk EYS Veljesto on Eesti üliõpilasorganisatsioon, mis koondab eeskätt humanitaaralade üliõpilasi.

Uus!!: Paul Ariste ja EYS Veljesto · Näe rohkem »

Fennougristika

Fennougristika on keeleteaduse haru, mis tegeleb soome-ugri keelte uurimisega.

Uus!!: Paul Ariste ja Fennougristika · Näe rohkem »

Foneetika

Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.

Uus!!: Paul Ariste ja Foneetika · Näe rohkem »

Gustav Adolfi Gümnaasium

Gustav Adolfi Gümnaasium Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas.

Uus!!: Paul Ariste ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Näe rohkem »

Hamburgi Ülikool

Hamburgi Ülikool on ülikool, mis asub Hamburgis.

Uus!!: Paul Ariste ja Hamburgi Ülikool · Näe rohkem »

Helsingi Ülikool

Helsingi Ülikool (soome keeles Helsingin yliopisto) on Helsingis asuv Soome suurim ülikool.

Uus!!: Paul Ariste ja Helsingi Ülikool · Näe rohkem »

Huno Rätsep

Huno Rätsep kõnet pidamas Rektor Arnold Koop õnnitlemas 60-aastast Huno Rätsepat. Taustal Ants Kallikorm Sõbrad omavahel Sophokleses: Huno Rätsep, Juhan Peegel, Heino Ahven Huno Rätsep (sündinud 28. detsembril 1927 Tartus) on eesti keeleteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1981).

Uus!!: Paul Ariste ja Huno Rätsep · Näe rohkem »

Indrek Jürjo

Indrek Jürjo (14. aprill 1956 Tallinn – 8. september 2009 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arhivaar.

Uus!!: Paul Ariste ja Indrek Jürjo · Näe rohkem »

Jaan Õispuu

Jaan Õispuu (sündinud 16. märtsil 1955 Kuressaares) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Paul Ariste ja Jaan Õispuu · Näe rohkem »

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

Uus!!: Paul Ariste ja Juliuse kalender · Näe rohkem »

Karl Pajusalu

Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Paul Ariste ja Karl Pajusalu · Näe rohkem »

Keel ja Kirjandus

Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.

Uus!!: Paul Ariste ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »

Keelejuht

Keelejuht on keelt või murret usaldusväärselt valdav inimene, kellelt uurija keeleainest kogub.

Uus!!: Paul Ariste ja Keelejuht · Näe rohkem »

Keeleteadus

Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.

Uus!!: Paul Ariste ja Keeleteadus · Näe rohkem »

Kristi Salve

Kristi Salve (sündinud 8. aprillil 1942 Tartus) on eesti folklorist.

Uus!!: Paul Ariste ja Kristi Salve · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Paul Ariste ja Läti keel · Näe rohkem »

Lenini orden

Lenini orden 2. tüüp 1934–1936 Lenini orden 3. tüüp 1936–1943 Lenini orden 4. tüüp 1943–1991 Ordeni lint Lenini orden (vene keeles орден Ленина) oli statuudi järgi Nõukogude Liidu kõrgeim riiklik autasu.

Uus!!: Paul Ariste ja Lenini orden · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Paul Ariste ja Liivlased · Näe rohkem »

Litteraria

"Litteraria" (täispealkirjaga "Litteraria: Eesti kultuuriloo allikmaterjale") on aastast 1985 ilmuv jätkväljaanne, mis avaldab eesti kultuuriloo allikmaterjalehttp://www.folklore.ee/kirjastus/?sari.

Uus!!: Paul Ariste ja Litteraria · Näe rohkem »

Madis Arukask

Madis Arukask 2022. aasta Arvamusfestivalil Madis Arukask (sündinud 20. märtsil 1969 Pärnus) on eesti folklorist ja usundiuurija, Tartu Ülikooli humanitaarvaldkonna kaasprofessor.

Uus!!: Paul Ariste ja Madis Arukask · Näe rohkem »

Magistrikraad

Magistrikraad on akadeemiline kraad, mis omandatakse bakalaureusekraadi olemasolul ühe- kuni kolmeaastase õppekava läbimisel.

Uus!!: Paul Ariste ja Magistrikraad · Näe rohkem »

Mart Orav

Mart Orav kesk Tartut, mai 2022. Mart Orav (sündinud 8. juunil 1958 Tartus) on eesti kirjandusloolane ja toimetaja.

Uus!!: Paul Ariste ja Mart Orav · Näe rohkem »

Mustlaskeel

Mustlaskeele dialektid Mustlaskeel (mustlaskeeles Romani chib) on Indoeuroopa keelkonna indoiraani harusse kuuluv keel, mida räägivad romad.

Uus!!: Paul Ariste ja Mustlaskeel · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Uus!!: Paul Ariste ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Olev Remsu

Olev Remsu sotside valimiskampaania ajal Olev Remsu (sünninimi Olev Remsujev; sündinud 1. novembril 1947 Tartus) on eesti kirjanik, dokumentaalfilmide režissöör ja filmidramaturgia õppejõud.

Uus!!: Paul Ariste ja Olev Remsu · Näe rohkem »

Ott Kurs

Ott Kurs 2011. aastal Ott Valdeko Kurs (sündinud 24. märtsil 1939 Tartus) on eesti geograaf, etnoloog, turkoloog ja fennougrist.

Uus!!: Paul Ariste ja Ott Kurs · Näe rohkem »

Oudekki Figurova

Oudekki Figurova (14. märts 1891 – 9. veebruar 1978Arukask, Madis 2003. – Mäetagused nr 21, lk 222–230. (Kasutatud 5.1.2017).) oli vadja rahvaravitseja (vadja keeles tǟtäjä, 'teadja') ja rahvalaulik.

Uus!!: Paul Ariste ja Oudekki Figurova · Näe rohkem »

Paul Ariste medal

Paul Ariste medal on Eesti Teaduste Akadeemia autasu, mida kuni 2020.

Uus!!: Paul Ariste ja Paul Ariste medal · Näe rohkem »

Perioodika (kirjastus)

Kirjastus Perioodika oli 1940–1941 ja 1944–1996 Tallinnas tegutsenud kirjastus, mis toimis aastani 2004.

Uus!!: Paul Ariste ja Perioodika (kirjastus) · Näe rohkem »

Polüglott

Polüglott on inimene, kes valdab paljusid keeli.

Uus!!: Paul Ariste ja Polüglott · Näe rohkem »

Puurmani

Puurmani on alevik Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.

Uus!!: Paul Ariste ja Puurmani · Näe rohkem »

Rahvaleht

Rahvaleht oli aastatel 1923–1940 ilmunud eestikeelne ajaleht.

Uus!!: Paul Ariste ja Rahvaleht · Näe rohkem »

Rahvaluule

Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.

Uus!!: Paul Ariste ja Rahvaluule · Näe rohkem »

Raimu Hanson

Raimu Hanson (sündinud 25. märtsil 1957 Tartus) on eesti ajakirjanik.

Uus!!: Paul Ariste ja Raimu Hanson · Näe rohkem »

Rääbise

Rääbise on küla Jõgeva maakonna Jõgeva vallas.

Uus!!: Paul Ariste ja Rääbise · Näe rohkem »

Rääbise mõis

Rääbise mõis (saksa keeles Repshof) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, Jõgeva mõisa karjamõis.

Uus!!: Paul Ariste ja Rääbise mõis · Näe rohkem »

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.

Uus!!: Paul Ariste ja Rootsi keel · Näe rohkem »

Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.

Uus!!: Paul Ariste ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »

Soome keel

Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Uus!!: Paul Ariste ja Soome keel · Näe rohkem »

Soome-ugri keeled

samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Uus!!: Paul Ariste ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »

Soome-ugri rahvad

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.

Uus!!: Paul Ariste ja Soome-ugri rahvad · Näe rohkem »

Szegedi Teadusülikool

Szegedi Teadusülikool on 1. jaanuaril 2000 Szegedi József Attila Teadusülikooli, Szent-Györgyi Alberti Meditsiiniülikooli, Szegedi Toiduainetetööstuse Kõrgkooli, Juhász Gyula Pedagoogikakõrgkooli ja Hódmezővásárhelyi Põllumajanduskõrgkooli liitmisel loodud ülikool.

Uus!!: Paul Ariste ja Szegedi Teadusülikool · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Paul Ariste ja Tallinn · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Paul Ariste ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Uus!!: Paul Ariste ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli raamatukogu

Raamatukogu fassaad Tartu Ülikooli raamatukogu 2017. aasta augustiõhtul. Juri Lotmani büst ülikooli raamatukogus (Lev Razumovski, 1981, kips) Tartu Ülikooli raamatukogu (ametlik lühend TÜR, mitte ametlikumalt ka utlib) on üldkasutatav universaalne teadusraamatukogu kõikides Tartu Ülikooli uurimisvaldkondades.

Uus!!: Paul Ariste ja Tartu Ülikooli raamatukogu · Näe rohkem »

Tartu linna aukodanik

Tartu linna aukodanik on Tartu linna aunimetus, mis antakse erilise auavaldusena inimesele, kes on elutööga osutanud Tartule väljapaistvaid teeneid.

Uus!!: Paul Ariste ja Tartu linna aukodanik · Näe rohkem »

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Uus!!: Paul Ariste ja Tartumaa · Näe rohkem »

Tööpunalipu orden

Tööpunalipu orden (vene keeles oрден Трудового Красного Знамени, orden Trudovogo Krasnogo Znameni; algselt орден «Трудовое Красное Знамя») oli Nõukogude Liidus töötajatele tubli ja eeskujuliku töö eest jagatav orden.

Uus!!: Paul Ariste ja Tööpunalipu orden · Näe rohkem »

Tõikvere

Tõikvere on küla Jõgeva maakonna Jõgeva vallas.

Uus!!: Paul Ariste ja Tõikvere · Näe rohkem »

Torma kihelkond

Torma kirik Torma kihelkond (lühend Trm; kohalikus murdes Tõrma, saksa keeles Kirchspiel Torma) on ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Liivimaa kubermangus Tartu kreisis.

Uus!!: Paul Ariste ja Torma kihelkond · Näe rohkem »

Uppsala Ülikool

Uppsala Ülikooli peahoone. Uppsala Ülikool (Uppsala universitet) on riiklik ülikool Uppsalas Rootsis.

Uus!!: Paul Ariste ja Uppsala Ülikool · Näe rohkem »

Vadja keel

Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.

Uus!!: Paul Ariste ja Vadja keel · Näe rohkem »

Vadjalased

Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.

Uus!!: Paul Ariste ja Vadjalased · Näe rohkem »

Vana-Jaani kalmistu

Telleri kabel Tartu Vana-Jaani kalmistul Arraku kabel Vana-Jaani kalmistul Vana-Jaani kalmistu on Tartus Raadi kalmistu kaguosas asuv kalmistu.

Uus!!: Paul Ariste ja Vana-Jaani kalmistu · Näe rohkem »

Võtikvere vald

Võtikvere vald (saksa keeles Wottigfer) oli vald Tartumaal Torma kihelkonnas.

Uus!!: Paul Ariste ja Võtikvere vald · Näe rohkem »

1905

1905.

Uus!!: Paul Ariste ja 1905 · Näe rohkem »

1927

1927.

Uus!!: Paul Ariste ja 1927 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Paul Ariste ja 1944 · Näe rohkem »

1946

1946.

Uus!!: Paul Ariste ja 1946 · Näe rohkem »

1954

1954.

Uus!!: Paul Ariste ja 1954 · Näe rohkem »

1959

1959.

Uus!!: Paul Ariste ja 1959 · Näe rohkem »

1965

1965.

Uus!!: Paul Ariste ja 1965 · Näe rohkem »

1966

1966.

Uus!!: Paul Ariste ja 1966 · Näe rohkem »

1969

1969.

Uus!!: Paul Ariste ja 1969 · Näe rohkem »

1971

1971.

Uus!!: Paul Ariste ja 1971 · Näe rohkem »

1977

1977.

Uus!!: Paul Ariste ja 1977 · Näe rohkem »

1980

1980.

Uus!!: Paul Ariste ja 1980 · Näe rohkem »

1981

1981.

Uus!!: Paul Ariste ja 1981 · Näe rohkem »

1982

1982.

Uus!!: Paul Ariste ja 1982 · Näe rohkem »

1985

1985.

Uus!!: Paul Ariste ja 1985 · Näe rohkem »

1990

1990.

Uus!!: Paul Ariste ja 1990 · Näe rohkem »

2. veebruar

2.

Uus!!: Paul Ariste ja 2. veebruar · Näe rohkem »

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Uus!!: Paul Ariste ja 2000 · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Paul Ariste ja 2005 · Näe rohkem »

2006

2006.

Uus!!: Paul Ariste ja 2006 · Näe rohkem »

2008

2008.

Uus!!: Paul Ariste ja 2008 · Näe rohkem »

3. veebruar

3.

Uus!!: Paul Ariste ja 3. veebruar · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »