Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Pauli printsiip

Index Pauli printsiip

Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.

17 suhted: Aatom, Bose-Einsteini statistika, Bosonid, Elektron, Eristamatud osakesed, Fermi-Diraci statistika, Fermionid, Kvantarv, Kvantmehaanika, Kvantolek, Kvantväljateooria, Lainefunktsioon, Poolarv, Spinn, Täisarv, Wolfgang Pauli, 1925.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Pauli printsiip ja Aatom · Näe rohkem »

Bose-Einsteini statistika

Bose-Einsteini statistika on rakendatav täiesti ühesugustest ning põhimõtteliselt eristamatutest täisarvulise spinniga osakestest (bosonitest) koosneva süsteemi puhul.

Uus!!: Pauli printsiip ja Bose-Einsteini statistika · Näe rohkem »

Bosonid

Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.

Uus!!: Pauli printsiip ja Bosonid · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Pauli printsiip ja Elektron · Näe rohkem »

Eristamatud osakesed

Eristamatud osakesed ehk identsed osakesed on kvantmehaanikas osakesed, mis ei ole mingil viisil üksteisest eristatavad teatud omaduste põhjal, mida nende konkreetne olek ei mõjuta.

Uus!!: Pauli printsiip ja Eristamatud osakesed · Näe rohkem »

Fermi-Diraci statistika

Fermi-Diraci statistika on kvantstatistika, mis kirjeldab põhimõtteliselt eristamatutest poolespinnilistest elementaarosakestest koosnevaid süsteeme.

Uus!!: Pauli printsiip ja Fermi-Diraci statistika · Näe rohkem »

Fermionid

Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.

Uus!!: Pauli printsiip ja Fermionid · Näe rohkem »

Kvantarv

Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.

Uus!!: Pauli printsiip ja Kvantarv · Näe rohkem »

Kvantmehaanika

tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.

Uus!!: Pauli printsiip ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »

Kvantolek

Kvantolek on kvantmehaanikas osakeste süsteemi matemaatiline kirjeldus väljendamaks elementaarosakeste omadusi.

Uus!!: Pauli printsiip ja Kvantolek · Näe rohkem »

Kvantväljateooria

Kvantväljateooria, ka väljade kvantteooria, (inglise keeles quantum field theory) on teoreetilises füüsikas teoreetiline raamistik, mis ühendab klassikalise väljateooria, erirelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ning mida kasutatakse subatomaarsete osakeste (osakestefüüsikas) ja kvaasiosakeste (kondenseeritud aine füüsikas) füüsikamudelite väljatöötamiseks.

Uus!!: Pauli printsiip ja Kvantväljateooria · Näe rohkem »

Lainefunktsioon

Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).

Uus!!: Pauli printsiip ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »

Poolarv

Poolarv on arv kujul kus n on täisarv.

Uus!!: Pauli printsiip ja Poolarv · Näe rohkem »

Spinn

Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.

Uus!!: Pauli printsiip ja Spinn · Näe rohkem »

Täisarv

Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena.

Uus!!: Pauli printsiip ja Täisarv · Näe rohkem »

Wolfgang Pauli

pisi Wolfgang Ernst Pauli (25. aprill 1900 Viin – 15. detsember 1958 Zürich) oli Šveitsi füüsikateoreetik ja üks kvantfüüsika pioneere.

Uus!!: Pauli printsiip ja Wolfgang Pauli · Näe rohkem »

1925

1925.

Uus!!: Pauli printsiip ja 1925 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Mikrofüüsika keeluprintsiip, Pauli keeluprintsiip, Tõrjutusprintsiip.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »