Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Pavel Viskovatov

Index Pavel Viskovatov

Pavel Viskovatov Pavel Aleksandrovitš Viskovatov (24. november 1842 Peterburi – 16. aprill 1905, Peterburi) oli vene keeleteadlane.

19 suhted: Andres Tvauri, Arheoloogia, Arheoloogilised väljakaevamised, Berliin, Bonn, Estonian Journal of Archaeology, Goodid, Gooti teooria, Kalme, Kääbas, Laevkalme, Leipzig, Peterburi, Tarandkalme, Tartu Ülikool, 16. aprill, 1842, 1905, 24. november.

Andres Tvauri

Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja Andres Tvauri · Näe rohkem »

Arheoloogia

Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja Arheoloogia · Näe rohkem »

Arheoloogilised väljakaevamised

Arheoloogilised väljakaevamised on maapinnalt ülemise mullakihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada arheoloogilisteks uuringuteks.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja Arheoloogilised väljakaevamised · Näe rohkem »

Berliin

Vaade üle Großer Tiergarteni pargi Berliini südalinnale Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn, liidumaa (1. järgu haldusüksus) ja suurim linn.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja Berliin · Näe rohkem »

Bonn

Bonn on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaa lõunaosas.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja Bonn · Näe rohkem »

Estonian Journal of Archaeology

Estonian Journal of Archaeology ('Eesti Arheoloogia Ajakiri') on Ajaloo Instituudi, Tartu Ülikooli ja Eesti Teaduste Akadeemia ühisväljaanne, teaduslik arheoloogia ajakiri, mida kirjastab Teaduste Akadeemia Kirjastus.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja Estonian Journal of Archaeology · Näe rohkem »

Goodid

Goodid (gooti keeles:, Gutans, ka thiudos, liudes) on idagermaani hõim.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja Goodid · Näe rohkem »

Gooti teooria

Gooti teooria oli esimene teaduslik Eesti ja Põhja-Läti ala etnilise ajaloo käsitlus, mille kohaselt elas 2.–4.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja Gooti teooria · Näe rohkem »

Kalme

Kalme on kividest, pinnasest või muust taolisest materjalist tehtud maapealne, vahel ka maa sisse ulatuv muistne rajatis (haud), kuhu on maetud surnud.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja Kalme · Näe rohkem »

Kääbas

Kääbas ehk kääbaskalme on kalmevorm, kus surnud on maetud liivast või mullast kuhjatiste alla või sisse.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja Kääbas · Näe rohkem »

Laevkalme

Laevkalme Ojamaal Laevkalme on kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt (kivilaev).

Uus!!: Pavel Viskovatov ja Laevkalme · Näe rohkem »

Leipzig

250px Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja Leipzig · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург, Sankt-Peterburg; aastatel 1914–1924 Petrograd, Петроград; aastatel 1924–1991 Leningrad, Ленинград; kõnekeeles ka Piiter, Питер) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja Peterburi · Näe rohkem »

Tarandkalme

Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud nelinurkset haudehitist, mille müüri sirge külg jääb väljapoole.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja Tarandkalme · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

16. aprill

16.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja 16. aprill · Näe rohkem »

1842

1842.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja 1842 · Näe rohkem »

1905

1905.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja 1905 · Näe rohkem »

24. november

24.

Uus!!: Pavel Viskovatov ja 24. november · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Paul Aleksandrovitš Viskovatov, Pavel Aleksandrovitš Viskovatov.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »