Kiiremini kui brauser!
49 suhted: Aju, Ajujaht, Ajumassi ja kehamassi suhe, Ajuripats, Ajuvatsakesed, Eero Vasar, Eesaju, Eesti Maaülikool, Elund, Enn Ernits, Esta-Laine Nahkur, Georg Loogna, Hallaine, Halo Kirjastus, Hüpotalamus, Homöostaas, Homoloogia, Inimese füsioloogia ja anatoomia, Käbikeha, Keskaju, Kesknärvisüsteem, Kiirusagar, Koolibrilased, Kraniaalnärvid, Kuklasagar, Lülijalgsed, Limused, Mart Saarma, Medicina, Meeli Roosalu, Nägemisristmik, Närvisüsteem, Neuron, Oimusagar, Otsaju, Otsmikusagar, Piklikaju, Rombauk, Sünaps, Seljaaju, Suuraju poolkerad, Suurajukoor, Tagaaju, Tartu, Vaheaju, Valgeaine, Väikeaju, 2010, 2013.
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Uus!!: Peaaju ja Aju · Näe rohkem »
Ajujaht
Ajujaht (ka aju) on jahipidamise viis, mille korral ajajad piiravad ulukid mingisse maa-alasse, kust neid saavad kas kütid lasta või kus ulukid ise satuvad püünistesseEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Peaaju ja Ajujaht · Näe rohkem »
Ajumassi ja kehamassi suhe
Ajumassi ja kehamassi suhe on looma peaaju massi ja kehamassi suhe.
Uus!!: Peaaju ja Ajumassi ja kehamassi suhe · Näe rohkem »
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Uus!!: Peaaju ja Ajuripats · Näe rohkem »
Ajuvatsakesed
Ajuvatsakesteks ehk ajuvatsakeste süsteemiks (ladina keeles ventriculus encephali) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paikneva peaaju pilujaid õõsi, mis on täidetud pea- ja seljaajuvedelikuga.
Uus!!: Peaaju ja Ajuvatsakesed · Näe rohkem »
Eero Vasar
Eero Vasar pidamas akadeemilist loengut "Pontes inter aetates et homines" (Sillad aegade ja inimeste vahel) Rahvusülikooli 92. aastapäeva aktusel 1. detsembril 2011 Eero Vasar 2021. aasta Arvamusfestivalil Eero Vasar (sündinud 17. septembril 1954 Tartus) on Eesti arstiteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Peaaju ja Eero Vasar · Näe rohkem »
Eesaju
Eesaju ehk prosentsefalon (ladina prosencephalon) on embrüonaalses arengujärgus kesknärvisüsteemiga loomadel ajuosa.
Uus!!: Peaaju ja Eesaju · Näe rohkem »
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Peaaju ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Uus!!: Peaaju ja Elund · Näe rohkem »
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Uus!!: Peaaju ja Enn Ernits · Näe rohkem »
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Uus!!: Peaaju ja Esta-Laine Nahkur · Näe rohkem »
Georg Loogna
Georg Loogna (aastani 1939 Georg Gross; 20. november 1914 Peterburi – 20. jaanuar 2009) oli eesti arstiteadlane, meditsiinikandidaat.
Uus!!: Peaaju ja Georg Loogna · Näe rohkem »
Hallaine
Hallaineks ehk hallolluseks (ladina keeles substantia grisea) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Peaaju ja Hallaine · Näe rohkem »
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Uus!!: Peaaju ja Halo Kirjastus · Näe rohkem »
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Uus!!: Peaaju ja Hüpotalamus · Näe rohkem »
Homöostaas
Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.
Uus!!: Peaaju ja Homöostaas · Näe rohkem »
Homoloogia
Homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele.
Uus!!: Peaaju ja Homoloogia · Näe rohkem »
Inimese füsioloogia ja anatoomia
"Inimese füsioloogia ja anatoomia" (soome keeles "Ihmisen fysiologia ja anatomia") on Walter Nienstedti, Osmo Hännineni, Antti Arstila ja Stig-Eyrik Björkqvisti koostatud raamat, mis käsitleb inimorganismi normaalset anatoomiat ja füsioloogiat.
Uus!!: Peaaju ja Inimese füsioloogia ja anatoomia · Näe rohkem »
Käbikeha
Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.
Uus!!: Peaaju ja Käbikeha · Näe rohkem »
Keskaju
Keskaju (ladina mesencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajutüve (truncus encephali) väike osa, mis paikneb vaheaju ja ajusilla vahel.
Uus!!: Peaaju ja Keskaju · Näe rohkem »
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Uus!!: Peaaju ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »
Kiirusagar
Kiirusagar ehk parietaalsagar on ajukoore osa, mis paikneb kiiruluu all.
Uus!!: Peaaju ja Kiirusagar · Näe rohkem »
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Uus!!: Peaaju ja Koolibrilased · Näe rohkem »
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Uus!!: Peaaju ja Kraniaalnärvid · Näe rohkem »
Kuklasagar
Kuklasagar ehk oktsipitaalsagar on peaaju tagumises osas, kuklaluu all paiknev ajuosa, mis tegeleb nägemisega.
Uus!!: Peaaju ja Kuklasagar · Näe rohkem »
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Uus!!: Peaaju ja Lülijalgsed · Näe rohkem »
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Uus!!: Peaaju ja Limused · Näe rohkem »
Mart Saarma
Mart Saarma (sündinud 29. juuni 1949 Tartus) on eesti molekulaarbioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990).
Uus!!: Peaaju ja Mart Saarma · Näe rohkem »
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Uus!!: Peaaju ja Medicina · Näe rohkem »
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Uus!!: Peaaju ja Meeli Roosalu · Näe rohkem »
Nägemisristmik
Nägemisristmik ehk nägemisnärviristmik on (ladina keeles chiasma opticum) on ajus türgi sadula ees paiknev nägemisnärvide ja -traktide ühinemiskoht, kust saab alguse nägemiskulgla.
Uus!!: Peaaju ja Nägemisristmik · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Peaaju ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Peaaju ja Neuron · Näe rohkem »
Oimusagar
Oimusagar ehk temporaalsagar on ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega.
Uus!!: Peaaju ja Oimusagar · Näe rohkem »
Otsaju
Otsaju ehk telentsefalon (ladina telencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel embrüonaalses arengujärgus ajuosa, mis moodustub prosentsefalonist.
Uus!!: Peaaju ja Otsaju · Näe rohkem »
Otsmikusagar
Otsmikusagar ehk frontaalsagar paikneb selgroogsetel loomadel peaajus, suuraju poolkerade eesmises osas, tsentraalvaost (sulcus centralis) eespool ja tegeleb stiimulitele reageerimisega.
Uus!!: Peaaju ja Otsmikusagar · Näe rohkem »
Piklikaju
Piklikaju ja ajusild Piklikaju (5) Piklikaju (animatsioon) Piklikaju ehk müelentsefalon (varem piklik aju; ladina keeles medulla oblongata ('piklik üdi'), myelencephalon, bulbus medullae spinalis ('seljaajusibul'), bulbus cerebri ('ajusibul')) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa.
Uus!!: Peaaju ja Piklikaju · Näe rohkem »
Rombauk
Rombauguks (ladina fossa rhomboidea) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel ajutüve piirkonnas paiknevat neljanda ajuvatsakese põhja (eesseina), mis on rombikujuline.
Uus!!: Peaaju ja Rombauk · Näe rohkem »
Sünaps
Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule.
Uus!!: Peaaju ja Sünaps · Näe rohkem »
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Uus!!: Peaaju ja Seljaaju · Näe rohkem »
Suuraju poolkerad
Suuraju poolkeradeks (ladina keeles hemispheria cerebri) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paikneva suuraju vasakut ja paremat osa, mille vahel paikneb suuraju-pikilõhe.
Uus!!: Peaaju ja Suuraju poolkerad · Näe rohkem »
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Uus!!: Peaaju ja Suurajukoor · Näe rohkem »
Tagaaju
Tagaaju ehk metentsefalon (ladina metencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paiknev peaaju osa.
Uus!!: Peaaju ja Tagaaju · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Peaaju ja Tartu · Näe rohkem »
Vaheaju
Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.
Uus!!: Peaaju ja Vaheaju · Näe rohkem »
Valgeaine
Valgeaineks ehk valgeolluseks (ladina keeles substantia alba) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Peaaju ja Valgeaine · Näe rohkem »
Väikeaju
Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Uus!!: Peaaju ja Väikeaju · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Peaaju ja 2010 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Peaaju ja 2013 · Näe rohkem »
