Kiiremini kui brauser!
30 suhted: Ainuraksed, Ajukelme, Ajuripats, Bakterid, Eesti Maaülikool, Enn Ernits, Esta-Laine Nahkur, Georg Loogna, Halo Kirjastus, HIV, Kesknärvisüsteem, Lülisambakanal, Medicina, Meditsiinisõnastik, Meningiit, Meningokokk, Peaaju, Puukentsefaliit, Rasvkude, Seened, Selgroogsed, Suuraju, Suuraju poolkerad, Tartu, Tsütomegaloviirus, Väikeaju, Veen, Veenipõimik, Viirused, 2013.
Ainuraksed
kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.
Uus!!: Aju kõvakest ja Ainuraksed · Näe rohkem »
Ajukelme
Ajukelmeks ehk ajukestaks (ladina ains meninx; mitm meninges) nimetatakse paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete aju ümbritsevaid sidekoelisi kestasid, mille vahele jäävad aju-seljaaju vedelikuga (ajuvedelikuga) täidetud pilujad ruumid.
Uus!!: Aju kõvakest ja Ajukelme · Näe rohkem »
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Uus!!: Aju kõvakest ja Ajuripats · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Aju kõvakest ja Bakterid · Näe rohkem »
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Aju kõvakest ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Uus!!: Aju kõvakest ja Enn Ernits · Näe rohkem »
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Uus!!: Aju kõvakest ja Esta-Laine Nahkur · Näe rohkem »
Georg Loogna
Georg Loogna (aastani 1939 Georg Gross; 20. november 1914 Peterburi – 20. jaanuar 2009) oli eesti arstiteadlane, meditsiinikandidaat.
Uus!!: Aju kõvakest ja Georg Loogna · Näe rohkem »
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Uus!!: Aju kõvakest ja Halo Kirjastus · Näe rohkem »
HIV
HIV (lühend ingliskeelsest nimetusest human immunodeficiency virus) ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk inimese immuunsuspuudulikkuse viirus on viiruse liik.
Uus!!: Aju kõvakest ja HIV · Näe rohkem »
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Uus!!: Aju kõvakest ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »
Lülisambakanal
Lülisambakanal (ladina canalis vertebralis) on paljudel kesknärvisüsteemiga selgroogsetel loomadel enamikust lülisambalülide lülimulkudest moodustunud lülisambapikkune kanal.
Uus!!: Aju kõvakest ja Lülisambakanal · Näe rohkem »
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Uus!!: Aju kõvakest ja Medicina · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Aju kõvakest ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Meningiit
Meningiit on ajukelmepõletik, mida võivad tekitada viirused (sh HI-viirus, mumpsiviirus, tsütomegaloviirus, puukentsefaliit), bakterid (nt meningokokk, haemofilus influenzae), seened ja algloomad.
Uus!!: Aju kõvakest ja Meningiit · Näe rohkem »
Meningokokk
Meningokokk (Neisseria meningitidis) on gramnegatiivne kaksikkerabakter, mis tekitab inimestel meningiiti.
Uus!!: Aju kõvakest ja Meningokokk · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Aju kõvakest ja Peaaju · Näe rohkem »
Puukentsefaliit
Puukentsefaliit ehk puukajupõletik on viiruslik nakkushaigus, mis levib puugihammustuste ja lehma- ning kitsepiima kaudu.
Uus!!: Aju kõvakest ja Puukentsefaliit · Näe rohkem »
Rasvkude
Valge rasvkoe mikroskoopiline jäädvustus Rasvkude ehk adipooskude on eriomadustega sidekoe liik, mille põhiliseks rakutüübiks on rasvarakud.
Uus!!: Aju kõvakest ja Rasvkude · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Aju kõvakest ja Seened · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Aju kõvakest ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Suuraju
Suuraju (ladina keeles cerebrum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Uus!!: Aju kõvakest ja Suuraju · Näe rohkem »
Suuraju poolkerad
Suuraju poolkeradeks (ladina keeles hemispheria cerebri) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paikneva suuraju vasakut ja paremat osa, mille vahel paikneb suuraju-pikilõhe.
Uus!!: Aju kõvakest ja Suuraju poolkerad · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Aju kõvakest ja Tartu · Näe rohkem »
Tsütomegaloviirus
Tsütomegaloviirus (CMV) (nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest cyto – 'rakk' ja megalo – 'suur') on viiruste perekond herpesviiruste sugukonnast.
Uus!!: Aju kõvakest ja Tsütomegaloviirus · Näe rohkem »
Väikeaju
Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Uus!!: Aju kõvakest ja Väikeaju · Näe rohkem »
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Uus!!: Aju kõvakest ja Veen · Näe rohkem »
Veenipõimik
Veenipõimik (ladina ains plexus venosus) on paljudel suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel veenide hargnemisest ja põimumisest moodustuv võrgutaoline vaskulaarne struktuur.
Uus!!: Aju kõvakest ja Veenipõimik · Näe rohkem »
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Uus!!: Aju kõvakest ja Viirused · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Aju kõvakest ja 2013 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Dura mater encephali, Peaaju kõvakest, Peaaju-kõvakest.
