Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Kraniaalnärvid

Index Kraniaalnärvid

Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).

47 suhted: Ajutüvi, Anatoomia, Arst, Eemaldajanärv, Eesti Maaülikool, Embrüo, Enn Ernits, Esiku-teonärv, Esta-Laine Nahkur, Evolutsioon, Galenos, Haistmisnärv, Halo Kirjastus, Inimene, Kõhrkalad, Keel (anatoomia), Keele-neelunärv, Keelealune närv, Keelikloomad, Kolmiknärv, Kuulmiselundid, Ladina keel, Lõpused, Lihas, Lisanärv, Meeleelund, Nahk, Nägemisnärv, Näonärv, Närv, Närvikiud, Otsaju, Peaaju, Plokinärv, Rooma riik, Selgroogsed, Seljaaju, Seljaajunärvid, Silm, Silmaliigutajanärv, Sisekõrv, Skelett, Tartu, Uitnärv, 129, 200, 2013.

Ajutüvi

Ajutüvi (ladina truncus encephalicus) on paljude selgroogsete loomade aju osa, mis ümbritseb seljaaju ülaosa.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Ajutüvi · Näe rohkem »

Anatoomia

Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Anatoomia · Näe rohkem »

Arst

Arst (ka doktor; vanemas kõnekeeles tohter) on tänapäeval spetsiifilise akadeemilise haridusega spetsialist (Eestis tervishoiutöötaja), kelle tegevus on suunatud tervise edendamisele ja taastamisele ning haiguste diagnoosimisele ja ravile.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Arst · Näe rohkem »

Eemaldajanärv

Eemaldajanärv ehk VI peaajunärv ehk kuues kraniaalnärv (ladina keeles nervus abducens; nervus abducens) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud peamiselt motoorne närvide paar.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Eemaldajanärv · Näe rohkem »

Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »

Embrüo

Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Embrüo · Näe rohkem »

Enn Ernits

Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Enn Ernits · Näe rohkem »

Esiku-teonärv

Esiku-teonärv ehk tasakaalu-kuulmisnärv ehk VIII peaajunärv ehk kaheksas kraniaalnärv (ladina keeles nervus vestibulocochlearis) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade sisekõrva sensoorne kaksiknärv.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Esiku-teonärv · Näe rohkem »

Esta-Laine Nahkur

Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Esta-Laine Nahkur · Näe rohkem »

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Evolutsioon · Näe rohkem »

Galenos

Galenos Galenos (umbes 129 – umbes 200) oli Vana-Rooma arst ja anatoom.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Galenos · Näe rohkem »

Haistmisnärv

Haistmisnärv ehk I peaajunärv ehk esimene kraniaalnärv ehk olfaktoornärv (ladina keeles ainsuses nervus olfactorius; mitmuses nn. olfactorii) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud sensoorne närvide paar.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Haistmisnärv · Näe rohkem »

Halo Kirjastus

Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Halo Kirjastus · Näe rohkem »

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Inimene · Näe rohkem »

Kõhrkalad

Kõhrkalad (varem ka põiksuused, kondrihtüsed; teaduslik ladinakeelne nimetus Chondrichthyes) on vee-eluliste keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Kõhrkalad · Näe rohkem »

Keel (anatoomia)

Inimese keel Keel, vöötlihased piki- ja ristilõikes. Valgusmikroskoop, Tartu Ülikool. Keel (ladina lingua) on selgroogsete suuõõneelund.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Keel (anatoomia) · Näe rohkem »

Keele-neelunärv

Keele-neelunärv ehk keeleneelunärv ehk IX peaajunärv ehk üheksas kraniaalnärv (ladina keeles nervus glossopharyngeus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade kraniaalnärv.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Keele-neelunärv · Näe rohkem »

Keelealune närv

Keelealunenärv ehk XII peaajunärv ehk kaheteistkümnes kraniaalnärv ehk hüpoglossnärv (ladina keeles nervus hypoglossus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomade kraniaalnärv.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Keelealune närv · Näe rohkem »

Keelikloomad

Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Keelikloomad · Näe rohkem »

Kolmiknärv

Kolmiknärv ehk V peaajunärv ehk viies kraniaalnärv ehk 5.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Kolmiknärv · Näe rohkem »

Kuulmiselundid

Kuulmiselundiks nimetatakse imetajate puhul enamasti kõrvu, mis näiteks inimesel koosnevad väliskõrvast, keskkõrvast ja sisekõrvast.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Kuulmiselundid · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lõpused

Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Lõpused · Näe rohkem »

Lihas

Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Lihas · Näe rohkem »

Lisanärv

Lisanärv ehk XI peaajunärv ehk üheteistkümnes kraniaalnärv (ladina keeles nervus accessorius) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närv.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Lisanärv · Näe rohkem »

Meeleelund

Viis klassikalist meelt ning vastavad meeleelundid Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhulgas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Meeleelund · Näe rohkem »

Nahk

Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Nahk · Näe rohkem »

Nägemisnärv

Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Nägemisnärv · Näe rohkem »

Näonärv

Näonärv ehk VII peaajunärv ehk seitsmes kraniaalnärv ehk fatsiaalnärv (ladina keeles nervus cranialis VII, nervus facialis, nervus intermedio-facialis) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka kuuluv peamiselt motoorne paariline närv.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Näonärv · Näe rohkem »

Närv

Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Närv · Näe rohkem »

Närvikiud

Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) koos seda ümbritseva tupega.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Närvikiud · Näe rohkem »

Otsaju

Otsaju ehk telentsefalon (ladina telencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel embrüonaalses arengujärgus ajuosa, mis moodustub prosentsefalonist.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Otsaju · Näe rohkem »

Peaaju

Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Peaaju · Näe rohkem »

Plokinärv

Plokinärv ehk IV peaajunärv ehk neljas kraniaalnärv (ladina keeles nervus trochlearis) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närvide paar.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Plokinärv · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Rooma riik · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Seljaaju

Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Seljaaju · Näe rohkem »

Seljaajunärvid

Seljaajunärvid ehk spinaalnärvid (ladina keeles ains nervus spinalis, mitm nervi spinales) on keelikloomadel seljaajust väljuvad paarilised närvid, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Seljaajunärvid · Näe rohkem »

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Silm · Näe rohkem »

Silmaliigutajanärv

Silmaliigutajanärv ehk III peaajunärv ehk kolmas kraniaalnärv ehk okulomotoornärv (ladina keeles nervus oculomotorius) on paljudel kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud motoorne närvide paar.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Silmaliigutajanärv · Näe rohkem »

Sisekõrv

Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Sisekõrv · Näe rohkem »

Skelett

Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Skelett · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Tartu · Näe rohkem »

Uitnärv

Uitnärv ehk X peaajunärv ehk kümnes peaajunärv (ladina keeles nervus vagus,nervus vagus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud seganärvide paar.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja Uitnärv · Näe rohkem »

129

129.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja 129 · Näe rohkem »

200

200.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja 200 · Näe rohkem »

2013

2013.

Uus!!: Kraniaalnärvid ja 2013 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kraniaalnärv, Nervi craniales, Nn.craniales, Paarilised koljunärvid, Peaajunärvid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »