Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Eesti Entsüklopeediakirjastus, Hari kurk, Harilaiu alumine tulepaak, Harilaiu tuletorn, Heinlaid, Hiiumaa, Jäätee, Kõverlaid, Kesse alumine tulepaak, Kesse ülemine tulepaak, Kesselaid, Kroonlinn, Kumari kanal, Kumari laid, Laevatee, Liivi laht, Mereleksikon, Meremiil, Muhu, Papilaid, Peterburi, Poi, Raugi alumine tulepaak, Raugi ülemine tulepaak, Raugi vasaku külje poi, Riia, Rohuküla–Heltermaa laevatee, Sõjalaev, Sipelgarahu, Tahkuna nina, Väinameri, Venemaa Keisririik, Viire kurk, Viirelaiu tuletorn, Virtsu–Kuivastu laevatee, Vormsi.
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Hari kurk
Hari kurk on laiemas mõttes 11 km laiune väin, mis eraldab Hiiumaad ja Vormsit (veepeegli pindala 115 km²); kitsamas mõttes on Hari kurk Harilaiu ja Vormsi vaheline suhteliselt sügav (kuni 10 m) laevatatav veeala.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Hari kurk · Näe rohkem »
Harilaiu alumine tulepaak
Harilaiu sihi alumine tulepaak on tulepaak Harilaiul.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Harilaiu alumine tulepaak · Näe rohkem »
Harilaiu tuletorn
Harilaiu tuletorn on tuletorn, mis asub Lääne maakonnas Vormsi vallas Harilaiul.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Harilaiu tuletorn · Näe rohkem »
Heinlaid
Heinlaid on 149 hektari suurune laid Hiiumaa ranniku lähedal, Heltermaast 5 kilomeetrit kagus.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Heinlaid · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Jäätee
Jäätee Hiiumaa ja mandri vahel (2003) Jäätee on üle jäätunud veekogu kulgev tee, mis olenevalt jää paksusest võib olla ette nähtud inimeste, erineva raskusega autode või muude liiklusvahendite liikluseks.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Jäätee · Näe rohkem »
Kõverlaid
Kõverlaid on 30 hektari suurune asustamata laid Väinameres Hiiumaa vallas Salinõmme külas.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Kõverlaid · Näe rohkem »
Kesse alumine tulepaak
Kessu alumine tulepaak Kessu alumine tulepaak Kesse sihi alumine tulepaak (ka Kessu alumine tulepaak) on tulepaak Kesselaiu edelarannikul Suures väinas Muhu saare ja mandri vahel.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Kesse alumine tulepaak · Näe rohkem »
Kesse ülemine tulepaak
Kessu sihi ülemine tulepaak Kessu sihi ülemine tulepaak Kesse sihi ülemine tulepaak (ka Kessu ülemine tulepaak) on tulepaak Kesselaiu edelarannikul Suures väinas Muhu saare ja mandri vahel.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Kesse ülemine tulepaak · Näe rohkem »
Kesselaid
Kesselaid (ka Kessulaid, Kessu) on 1,75 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas ning kuulub Muhu valla koosseisu.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Kesselaid · Näe rohkem »
Kroonlinn
Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Kroonlinn · Näe rohkem »
Kumari kanal
Kumari kanali asukoha kaart Kumari kanal on Esimese maailmasõja ajal loodud põhja–lõunasuunaline kanal läbi Väinamere madalate osade.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Kumari kanal · Näe rohkem »
Kumari laid
Kumari laid on 17 hektari suurune asustamata laid Väinameres Matsalu rahvuspargi Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis Lääne maakonnas Puise küla territooriumil.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Kumari laid · Näe rohkem »
Laevatee
Laevatee (ka faarvaater, laevajoom) on veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral meremärkidega tähistatud.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Laevatee · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Liivi laht · Näe rohkem »
Mereleksikon
"Mereleksikon" on 1996.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Mereleksikon · Näe rohkem »
Meremiil
Meremiil ehk geograafiline miil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merenduses ja lennunduses.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Meremiil · Näe rohkem »
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Muhu · Näe rohkem »
Papilaid
Papilaid (1642 Prestholm, 1716 Papenholmen, 1798 Papis Laid) on laid Väinameres Kesselaiust põhjas.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Papilaid · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Peterburi · Näe rohkem »
Poi
Poi, millest on ohutu mööduda põhja poolt Poi (vanas kõnepruugis ka poiss) on peamiselt veepinnal ujuv ja ankruga veekogu põhja või veealuse objekti külge, harvem ka veepinna kohal oleva objekti külge kinnitatud kindla otstarbega ujukkeha.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Poi · Näe rohkem »
Raugi alumine tulepaak
Raugi alumine tulepaak Raugi sihi alumine tulepaak on tulepaak Saare maakonnas Muhu vallas Vahtraste külas.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Raugi alumine tulepaak · Näe rohkem »
Raugi ülemine tulepaak
Raugi ülemine tulepaak Raugi sihi ülemine tulepaak on tulepaak Saare maakonnas Muhu vallas Vahtraste külas.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Raugi ülemine tulepaak · Näe rohkem »
Raugi vasaku külje poi
Raugi vasaku külje poi (ka Raugi tulepoi) on poi peamise Muhu väina laevatee ääres.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Raugi vasaku külje poi · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Riia · Näe rohkem »
Rohuküla–Heltermaa laevatee
Muhumaa Heltermaa kanalis Rohuküla–Heltermaa laevatee on 12 meremiili pikkune faarvaater mandril asuva Rohuküla ja Hiiumaa Heltermaa sadama vahel.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Rohuküla–Heltermaa laevatee · Näe rohkem »
Sõjalaev
Suured sõjalaevad kiilveerivis Väiksemad sõjalaevad kiilrivis Sõjalaev on mereväe või sarnase eesmärgiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv sõjaliste ülesannete täitmiseks ehitatud või ette valmistatud laev.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Sõjalaev · Näe rohkem »
Sipelgarahu
Sipelgarahu on 3,52 hektari suurune asustamata rahu Väinameres.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Sipelgarahu · Näe rohkem »
Tahkuna nina
Tahkuna nina Estonia mälestusmärk Tahkuna nina on neem, mis asub Tahkuna poolsaare põhjatipus.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Tahkuna nina · Näe rohkem »
Väinameri
Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Väinameri · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Viire kurk
Viire kurk on väin Suurest väinast lõunas Viirelaiu ja Virtsu poolsaare vahel.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Viire kurk · Näe rohkem »
Viirelaiu tuletorn
Viirelaiu tuletorn (2022) Viirelaiu tuletorn Viirelaiu tuletorn on tuletorn Muhu vallas Viirelaiu kirdetipus.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Viirelaiu tuletorn · Näe rohkem »
Virtsu–Kuivastu laevatee
Kuivastu sadam, veebruar 2019 Foto: Stefan Hiienurm Praam Piret, veebruar 2019Foto: Stefan Hiienurm Virtsu–Kuivastu laevatee veebruaris 2009 Virtsu–Kuivastu laevatee on 3,7 meremiili pikkune laevatee mandril asuva Virtsu ja Muhu Kuivastu sadama vahel.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Virtsu–Kuivastu laevatee · Näe rohkem »
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Uus!!: Peamine Muhu väina laevatee ja Vormsi · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Muhu väina laevatee, Peamine Muhu väina faarvaater, Peamine Muhu väina veetee, Väinamere laevatee.
