Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Peeter Sisask

Index Peeter Sisask

Peeter Sisask VR I/3 (20. oktoober 1885 Õisu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 5. november 1969 Stockholm) oli Eesti insener ja sõjaväelane (leitnant).

25 suhted: Üliõpilasselts Liivika, Õisu vald, Helsingi, Insener, Juhkentali, Kotkaristi teenetemärk, Leitnant, Pagulus, Paistu kihelkond, Rakvere, Riia Tehnikaülikool, Stockholm, Tapa, Tartu Reaalkool, Uppsala, Vabadusrist, Vabadussõda, Valgetähe teenetemärk, Võru, Viiburi, Viljandimaa, 1885, 1969, 20. oktoober, 5. november.

Üliõpilasselts Liivika

Üliõpilasselts Liivika konvendihoone Tartus Baeri tänav 7, sügis 2011 Üliõpilasselts Liivika (lühendatult ÜS Liivika) on 21.

Uus!!: Peeter Sisask ja Üliõpilasselts Liivika · Näe rohkem »

Õisu vald

Õisu vald (saksa keeles Euseküll) oli vald Viljandimaal Paistu kihelkonnas.

Uus!!: Peeter Sisask ja Õisu vald · Näe rohkem »

Helsingi

Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.

Uus!!: Peeter Sisask ja Helsingi · Näe rohkem »

Insener

Kapitooliumis. Skulptor Howard Roberts (1889) Insener (prantsuse keeles ingénieur, ladina keelest ingenium 'kujutlusvõime, leidlikkus') on kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib ehitustarindeid või tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja korraldab nende valmistamist.

Uus!!: Peeter Sisask ja Insener · Näe rohkem »

Juhkentali

Juhkentali on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Peeter Sisask ja Juhkentali · Näe rohkem »

Kotkaristi teenetemärk

III klass Kotkaristi teenetemärk on 1928.

Uus!!: Peeter Sisask ja Kotkaristi teenetemärk · Näe rohkem »

Leitnant

100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.

Uus!!: Peeter Sisask ja Leitnant · Näe rohkem »

Pagulus

Süüria kodusõja põgenikelaager. Jordaania, 18. juuli 2013. Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast.

Uus!!: Peeter Sisask ja Pagulus · Näe rohkem »

Paistu kihelkond

Paistu kihelkond (lühend Pst) on ajalooline kihelkond Mulgimaal, Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Peeter Sisask ja Paistu kihelkond · Näe rohkem »

Rakvere

Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Uus!!: Peeter Sisask ja Rakvere · Näe rohkem »

Riia Tehnikaülikool

Riia Tehnikaülikooli endine peahoone Raiņa bulvāris 19, tänapäeval Läti Ülikooli peahoone Riia Tehnikaülikool (läti keeles Rīgas Tehniskā universitāte) on Riias asuv avalik-õiguslik tehnikaülikool.

Uus!!: Peeter Sisask ja Riia Tehnikaülikool · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Peeter Sisask ja Stockholm · Näe rohkem »

Tapa

Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.

Uus!!: Peeter Sisask ja Tapa · Näe rohkem »

Tartu Reaalkool

Tartu Reaalkool (saksa keeles Dorpater Realschule) oli 1877.

Uus!!: Peeter Sisask ja Tartu Reaalkool · Näe rohkem »

Uppsala

Uppsala (varasem kirjapilt Upsala, soome keeles ka vahel Upsala) on linn Rootsis Uppsala läänis, see asub Stockholmist põhjaloodes 70 km kaugusel.

Uus!!: Peeter Sisask ja Uppsala · Näe rohkem »

Vabadusrist

Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.

Uus!!: Peeter Sisask ja Vabadusrist · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Uus!!: Peeter Sisask ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Valgetähe teenetemärk

Valgetähe ketiklassi teenetemärk Valgetähe teenetemärk on Eesti teenetemärk.

Uus!!: Peeter Sisask ja Valgetähe teenetemärk · Näe rohkem »

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Uus!!: Peeter Sisask ja Võru · Näe rohkem »

Viiburi

Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.

Uus!!: Peeter Sisask ja Viiburi · Näe rohkem »

Viljandimaa

Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.

Uus!!: Peeter Sisask ja Viljandimaa · Näe rohkem »

1885

1885.

Uus!!: Peeter Sisask ja 1885 · Näe rohkem »

1969

1969.

Uus!!: Peeter Sisask ja 1969 · Näe rohkem »

20. oktoober

20.

Uus!!: Peeter Sisask ja 20. oktoober · Näe rohkem »

5. november

5.

Uus!!: Peeter Sisask ja 5. november · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »