Side

12 suhted: Ülemiste järv, Hundikuristiku oja, Kadrioru loss, Kadrioru staadion, Liivaoja, Peeter I, Purskkaev, Sadama veejuhe, Tallinna laht, Tiik, Uuslinna mereväelinnak, 18. sajand.

Ülemiste järv

Ülemiste järv 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Peetri veejuhe ja Ülemiste järv · Näe rohkem »

Hundikuristiku oja

Hundikuristiku oja (ka Kohaoja) on oja Tallinnas Kadriorus.

Uus!!: Peetri veejuhe ja Hundikuristiku oja · Näe rohkem »

Kadrioru loss

Kadrioru lossi peafassaad 2022. aastal Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss.

Uus!!: Peetri veejuhe ja Kadrioru loss · Näe rohkem »

Kadrioru staadion

Kadrioru staadion on 1926.

Uus!!: Peetri veejuhe ja Kadrioru staadion · Näe rohkem »

Liivaoja

Liivaoja (ka Liiva oja, Katariina oja) on kanaliseerimisel maastikust kadunud oja Tallinnas Lasnamäel Sikupillis ning Kesklinnas Torupillis ja Kadriorus.

Uus!!: Peetri veejuhe ja Liivaoja · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.

Uus!!: Peetri veejuhe ja Peeter I · Näe rohkem »

Purskkaev

Purskkaev Tartu Ülikooli raamatukogu esisel väljakul Samye Lingis 2009. aastal Purskkaev ehk fontään on arhitektuuriline vesirajatis, millest purskab välja üks või mitu veejuga, et tekitada dekoratiivset mõju.

Uus!!: Peetri veejuhe ja Purskkaev · Näe rohkem »

Sadama veejuhe

Sadama veevarustuskanal oli kasutusel 18.-19.

Uus!!: Peetri veejuhe ja Sadama veejuhe · Näe rohkem »

Tallinna laht

Tallinna lahe osad Tallinna laht on Soome lahe siselaht.

Uus!!: Peetri veejuhe ja Tallinna laht · Näe rohkem »

Tiik

Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.

Uus!!: Peetri veejuhe ja Tiik · Näe rohkem »

Uuslinna mereväelinnak

Uuslinn on keiser Paul I käsul 1796.

Uus!!: Peetri veejuhe ja Uuslinna mereväelinnak · Näe rohkem »

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Uus!!: Peetri veejuhe ja 18. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kadrioru lossi veejuhe, Peetri kanal.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva