Kiiremini kui brauser!
74 suhted: Ammuta mõis, Aru mõis I (Peetri), Aru mõis II (Peetri), Aru mõis III (Peetri), Aruküla mõis (Koeru), Ataste mõis, Öötla vald, Eesti Kirjandusmuuseum, Eestimaa kubermang, Enari mõis, Esna mõis, Esna vald, Huuksi mõis, Huuksi vald, Järva maakond, Järva-Peetri kirik, Järvamaa, Johann Friedrich Hartknoch, Karjamõis, Köisi mõis, Küti mõis, Küti mõis (Peetri), Kõrvalmõis, Kihelkond, Kirikumõis, Kodasema mõis, Kodasema vald, Koeru kihelkond, Koigi mõis, Koigi vald (Peetri kihelkond), Koordi mõis, Koordi vald, Korba mõis, Lasputre mõis, Lähevere mõis, Lühend, Märt Uustalu, Müüsleri mõis, Müüsleri vald, Mõisavald, Muinaskihelkond, Olli mõis, Paide kihelkond, Paide kreis, Palasi mõis, Palu mõis, Palu vald, Pähu mõis, Päinurme mõis, Päinurme vald, ..., Päinurme-Vaali vald, Põhjaka mõis, Peetri pastoraat, Poolmõis, Prandi mõis, Prandi vald, Rüütlimõis, Saksa keel, Sargvere mõis, Sargvere vald, Silmsi mõis, Silmsi vald, Suur-Öötla mõis, Udeva vald, Vaali vald, Väike-Öötla mõis, Väike-Kareda – Köisi vald, Väike-Kareda mõis, Viisu mõis, Viisu vald, Vodja mõis, Vodja vald, 13. sajand, 14. sajand. Laienda indeks (24 rohkem) »
Ammuta mõis
Ammuta mõis (saksa keeles Ammuta) oli Kuksema mõisa kõrvalmõis Peetri kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).
Uus!!: Peetri kihelkond ja Ammuta mõis · Näe rohkem »
Aru mõis I (Peetri)
Aru mõis (saksa keeles Aru) oli rüütlimõis Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Aru mõis I (Peetri) · Näe rohkem »
Aru mõis II (Peetri)
Aru mõis (saksa keeles Arrohof) oli poolmõis Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Aru mõis II (Peetri) · Näe rohkem »
Aru mõis III (Peetri)
Aru mõis (saksa keeles Arro) oli karjamõis Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Aru mõis III (Peetri) · Näe rohkem »
Aruküla mõis (Koeru)
Aruküla mõisa härrastemaja Aruküla mõisa härrastemaja tagakülg Aruküla mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Aruküla mõis (Koeru) · Näe rohkem »
Ataste mõis
Ataste mõis (saksa keeles Alexanderhof) oli Aruküla mõisa kõrvalmõis Peetri kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).
Uus!!: Peetri kihelkond ja Ataste mõis · Näe rohkem »
Öötla vald
Öötla vald (saksa keeles Oethel) oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Öötla vald · Näe rohkem »
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Eesti Kirjandusmuuseum · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Enari mõis
Enari mõis (saksa keeles Ennarm) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Enari mõis · Näe rohkem »
Esna mõis
Peahoone Ait-kuivati Piimaköök Piimaköögi sisevaade 2014 Viinavabriku varemed Esna mõisa kasvuhoone varemed. Esna mõis (saksa keeles Orrisaar, varem ka Orgesall) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Esna mõis · Näe rohkem »
Esna vald
Esna vald (saksa keeles Orrisaar) oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas ja Järva maakonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Esna vald · Näe rohkem »
Huuksi mõis
Huuksi mõis (saksa keeles Hukas) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Huuksi mõis · Näe rohkem »
Huuksi vald
Huuksi vald (saksa keeles Hukas) oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Huuksi vald · Näe rohkem »
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Järva maakond · Näe rohkem »
Järva-Peetri kirik
Järva-Peetri kirik Rõngasrist kirikaias Kirikuaia piirdemüür Järva-Peetri Püha Peetruse kirik (ka Peetri kirik; vanemais allikais ka Ämbra kirik) on kirik Järva maakonnas Järva vallas Peetri alevikus.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Järva-Peetri kirik · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Järvamaa · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Karjamõis · Näe rohkem »
Köisi mõis
Köisi mõis (saksa keeles Keis) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Köisi mõis · Näe rohkem »
Küti mõis
Küti mõis, ka Kurkülla, Kupna-Küti karjamõis (saksa keeles Kurküll) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016), tänapäeva Küti küla lähedal Vinni vallas Lääne-Virumaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Küti mõis · Näe rohkem »
Küti mõis (Peetri)
Küti mõis (saksa keeles Kütti) oli Esna mõisa kõrvalmõis Peetri kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 26.01.2016).
Uus!!: Peetri kihelkond ja Küti mõis (Peetri) · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Kodasema mõis
Kodasema mõis (saksa keeles Koddasem) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Kodasema mõis · Näe rohkem »
Kodasema vald
Kodasema vald (saksa keeles Koddasem) oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Kodasema vald · Näe rohkem »
Koeru kihelkond
Koeru kirik Koeru kihelkond (ka Maarja-Magdaleena kihelkond, saksa keeles St. Marien-Magdalenen, lühend Koe) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Koeru kihelkond · Näe rohkem »
Koigi mõis
Kunagise Koigi mõisa peahoone 2008. aasta jaanuaris Koigi mõis 09.02.2021 Koigi mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Koigi mõis · Näe rohkem »
Koigi vald (Peetri kihelkond)
Koigi vald (saksa keeles Koick) oli vald Paide kreisis Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Koigi vald (Peetri kihelkond) · Näe rohkem »
Koordi mõis
Peahoone Ait Koordi mõis (saksa keeles Kirrisaar) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Koordi mõis · Näe rohkem »
Koordi vald
Koordi vald (saksa keeles Kirrisaar) oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Koordi vald · Näe rohkem »
Korba mõis
Korba mõis (saksa keeles Korba) oli poolmõis Anna kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Peetri kihelkond ja Korba mõis · Näe rohkem »
Lasputre mõis
Lasputre mõis (saksa keeles Flaschenfutter) oli Mäo mõisa karjamõis Paide kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Lasputre mõis · Näe rohkem »
Lähevere mõis
Lähevere mõis (saksa keeles Lehhewer) oli Päinurme mõisa karjamõis Lähevere külas Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Lähevere mõis · Näe rohkem »
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Lühend · Näe rohkem »
Märt Uustalu
Märt Uustalu (sündinud 13. mail 1979 Tartus) on eesti ajaloolane.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Märt Uustalu · Näe rohkem »
Müüsleri mõis
Müüsleri mõisa varemed Müüsleri mõis (saksa keeles Seinigal) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Müüsleri mõis · Näe rohkem »
Müüsleri vald
Müüsleri vald (saksa keeles Seinigal) oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Müüsleri vald · Näe rohkem »
Mõisavald
Mõisavald oli 17. sajandil Eestis ja Lätis haldusüksuseks muutunud mõisa ümbritsev talupoegadega asustatud mõisa territoorium ning mõistet mõisavald kasutati eraldamaks talupoegade elamispiirkondi mõisaomanike kasutatud mõisasüdamest, kus asusid häärber ja mõisa abihooned.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Mõisavald · Näe rohkem »
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »
Olli mõis
Olli mõis (saksa keeles Olli) oli Viisu mõisa karjamõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Olli mõis · Näe rohkem »
Paide kihelkond
Paide kirik Paide kihelkond (lühend Pai; saksa keeles Kirchspiel Weißenstein in Jerwen) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Paide kihelkond · Näe rohkem »
Paide kreis
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд. Paide kreis moodustati 3. juulist 1783, samal aastal sai oma linnaõigused tagasi ka Paide linn. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Вейсенштейнский уезд - Weissensteini maakond. Paide kreis piirnes põhjas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga ja Rakvere kreisiga, lõunas Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja Pärnu kreisiga.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Paide kreis · Näe rohkem »
Palasi mõis
Palasi mõis (saksa keeles Pallas) oli Päinurme mõisa karjamõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Palasi mõis · Näe rohkem »
Palu mõis
Palu mõis (saksa keeles Pallo) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Palu mõis · Näe rohkem »
Palu vald
Palu vald (saksa keeles Pallo) oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Palu vald · Näe rohkem »
Pähu mõis
Pähu mõis (saksa keeles Pähho) oli eramõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Pähu mõis · Näe rohkem »
Päinurme mõis
Päinurme algkooli maja 1937. aastal. Tänapäevaks on see kunagine mõisa peahoone hävinud Päinurme mõis (saksa keeles Assik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Päinurme mõis · Näe rohkem »
Päinurme vald
Päinurme vald (saksa keeles Assik) oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Päinurme vald · Näe rohkem »
Päinurme-Vaali vald
Päinurme-Vaali vald (saksa keeles Assik mit Wahlhof) oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Päinurme-Vaali vald · Näe rohkem »
Põhjaka mõis
Põhjaka mõisahoone, 2010 Põhjaka mõis (saksa keeles Pochjak) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Põhjaka mõis · Näe rohkem »
Peetri pastoraat
Järva-Peetri pastoraat oli pastoraat Järvamaal Järva-Peetri kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Järva maakonnas Järva vallas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Peetri pastoraat · Näe rohkem »
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Poolmõis · Näe rohkem »
Prandi mõis
Prandi mõisakeskuse plaan.Autor: F. Leufner (1829) Prandi mõis (saksa keeles Brandtenhof, Brandten; varem Kardina, Kardenay) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Prandi mõis · Näe rohkem »
Prandi vald
Prandi vald (saksa keeles Brandten) oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Prandi vald · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sargvere mõis
Kunagise Sargvere mõisa peahoone 2014. aasta mais Sargvere mõis (saksa keeles Sarkfer) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Sargvere mõis · Näe rohkem »
Sargvere vald
Sargvere vald (saksa keeles Sarkfer) oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Sargvere vald · Näe rohkem »
Silmsi mõis
Silmsi mõis (saksa keeles Silms) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Silmsi mõis · Näe rohkem »
Silmsi vald
Silmsi vald (saksa keeles Silms) oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Silmsi vald · Näe rohkem »
Suur-Öötla mõis
Suur-Öötla mõis (saksa keeles Groß-Oethel) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Suur-Öötla mõis · Näe rohkem »
Udeva vald
Udeva vald ehk Udeva-Norra vald (saksa keeles Gemeinde Udewa, Kaltenborn) oli haldusüksus Järvamaal Koeru kihelkonnas aastatel 1866–1912.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Udeva vald · Näe rohkem »
Vaali vald
Vaali vald (saksa keeles Wahlhof) oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Vaali vald · Näe rohkem »
Väike-Öötla mõis
Väike-Öötla mõis (saksa keeles Klein-Oethel) oli eramõis Peetri kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 26.01.2016).
Uus!!: Peetri kihelkond ja Väike-Öötla mõis · Näe rohkem »
Väike-Kareda – Köisi vald
Väike-Kareda – Köisi vald (saksa keeles Essensberg-Keis) oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Väike-Kareda – Köisi vald · Näe rohkem »
Väike-Kareda mõis
Väike-Kareda mõis (saksa keeles Essenberg) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Väike-Kareda mõis · Näe rohkem »
Viisu mõis
Viisu mõis (saksa keeles Wieso) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Viisu mõis · Näe rohkem »
Viisu vald
Viisu vald (saksa keeles Wieso) oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Viisu vald · Näe rohkem »
Vodja mõis
Vodja mõis Vodja mõisa kavaleridemaja 2009. aastal Vodja mõisa tagakülg Vodja mõis peegelpildis Vodja mõis (saksa keeles Wodja) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Vodja mõis · Näe rohkem »
Vodja vald
Vodja vald (saksa keeles Wodja mit Arrohof) oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas.
Uus!!: Peetri kihelkond ja Vodja vald · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Peetri kihelkond ja 13. sajand · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Peetri kihelkond ja 14. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Järva-Peetri kihelkond, Pee, Peetri kirikukihelkond.
