Kiiremini kui brauser!
67 suhted: AIDS, Ameerika Ühendriigid, Amputatsioon, Biopsia, Diagnoos, DNA, Ellujäämus, Elund, Emakas, Endoteel, Erütrotsüüt, Erituselundkond, Euroopa Liit, Geeniekspressioon, Geneetika, Herbitsiid, Herpesviirused, Histoloogia, Ida-Euroopa, Immunohistokeemia, Immuunpuudulikkus, Kasvaja, Kasvaja supressorgeenid, Kõõlus, Kõhukelme, Keemiaravi, Kiiritusravi, Kompuutertomograaf, Kromosoom, Kromosoomistik, Kude, Lümfisüsteem, Lümfisõlm, Lihaskude, Liigesekihn, Liigesevõie, Limaskest, Magnetresonantstomograafia, Maks, Metastaas, Nahk, Närvikude, Neeldumisdoos, Neuroloogia, Neuron, Onkogeen, P53, Põhja-Euroopa, Piirdenärvisüsteem, Plastid, ..., Polüvinüülkloriid, Puberteet, Rakk, Rakutsükkel, Rasvkude, Röntgen, Riiklik Vähiinstituut, Seedeelundkond, Sidekude, Silelihased, Suguelundid, Vähk (haigus), Veenilaiendid, Vereringe, Vinüülkloriid, X-kromosoom, 1. kromosoom. Laienda indeks (17 rohkem) »
AIDS
1,403-5828 AIDS (eesti keeles ka aids) ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (OIPS) on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja AIDS · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Amputatsioon
Amputeeritud jäse, mis on asendatud proteesiga. Pildil on Terry Fox Amputatsioon (ladina keeles amputatio) on kirurgiline protseduur, mille käigus eemaldatakse kas haiguslikust protsessist kahjustatud jäse, selle osa või muu kehaosa.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Amputatsioon · Näe rohkem »
Biopsia
Biopsia (ladina keeles biopsia) on elusorganismist kas rakumaterjali või koetükikese võtmine ja võetud materjali mikroskoopiline uurimine.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Biopsia · Näe rohkem »
Diagnoos
Diagnoos meditsiinis on arstlik otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Diagnoos · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja DNA · Näe rohkem »
Ellujäämus
Ellujäämus ehk elumus on populatsioonidünaamikas mingi ajaperioodi jooksul või välise mõju tagajärjel ellu jäänud (taksoni) isendite suhteline hulk.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Ellujäämus · Näe rohkem »
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Elund · Näe rohkem »
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Emakas · Näe rohkem »
Endoteel
Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Endoteel · Näe rohkem »
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »
Erituselundkond
Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Erituselundkond · Näe rohkem »
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Euroopa Liit · Näe rohkem »
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Geeniekspressioon · Näe rohkem »
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Geneetika · Näe rohkem »
Herbitsiid
Herbitsiidiga töödeldud teerada viljapõllul Herbitsiid ehk umbrohumürk on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Herbitsiid · Näe rohkem »
Herpesviirused
Herpesviirused on DNA-viiruste sugukond, kuhu kuulub paljude levinud haiguste, sealhulgas ohatise, tuulerõugete ja mononukleoosi tekitajaid.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Herpesviirused · Näe rohkem »
Histoloogia
Histoloogia (1950) Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Histoloogia · Näe rohkem »
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »
Immunohistokeemia
sümpaatilise närvisüsteemi neuronite aksonites üksikuid valke – türosiini hüdroksülaase (roheline) Immunohistokeemia (lühendina IHK) on antigeenide (nt valgud) tuvastamise protsess koelõikude rakkudes, kasutades antikehade spetsiifilist seondumist antigeenidele bioloogilises koes.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Immunohistokeemia · Näe rohkem »
Immuunpuudulikkus
Immuunpuudulikkus, ka immuunkompromiteritus, on seisund, mille puhul immuunsüsteemi võime võidelda nakkushaiguste ja vähi vastu on nõrgenenud või puudub täielikult.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Immuunpuudulikkus · Näe rohkem »
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Kasvaja · Näe rohkem »
Kasvaja supressorgeenid
Kasvajavastane geen (ka tuumorsupressorgeen) on geen, mis juhib oma produktide kaudu rakkude jagunemist.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Kasvaja supressorgeenid · Näe rohkem »
Kõõlus
Kõõlus (ladina keeles tendo) on tugev sidekoe riba, mille abil kinnitub lihas luudele.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Kõõlus · Näe rohkem »
Kõhukelme
Kõhukelme ehk peritooneum (ladina keeles peritoneum) on õhuke kile, mis katab kõhuõõne poolt kõhuseina ja kõhuõõnes olevaid elundeid.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Kõhukelme · Näe rohkem »
Keemiaravi
keel.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Keemiaravi · Näe rohkem »
Kiiritusravi
Kiiritusravi, Ghana, 2017 Kiiritusravi ehk radioteraapia (ladina keeles radiotherapia) on meditsiinis (onkoloogia) rakendatav ravimeetod, milles rakendatakse ioniseerivat kiirgust.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Kiiritusravi · Näe rohkem »
Kompuutertomograaf
Tänapäevane kompuutertomograaf Kompuutertomograaf (edaspidi KT, inglise keeles computer tomography (CT)), algselt ka computed axial tomography (CAT) on kompuuteruuringuteks ja piltdiagnostikaks kasutatav meditsiiniseade, mis kombineerib mitme nurga all tehtud röntgenipildid.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Kompuutertomograaf · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Kromosoom · Näe rohkem »
Kromosoomistik
Naise kromosoomistik (Y-kromosoom puudub). Kromosoomistik ehk karüotüüp on kromosoomide kogum indiviidi keha- või generatiivse raku tuumas.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Kromosoomistik · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Kude · Näe rohkem »
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Lümfisüsteem · Näe rohkem »
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Lümfisõlm · Näe rohkem »
Lihaskude
Lihaskude on loomorganismide kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutustalitlused.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Lihaskude · Näe rohkem »
Liigesekihn
Liigesekihn ehk liigesekapsel on luuotsi tihedalt kattev sidekoeline ümbris, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedeliku liigeseõõnes.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Liigesekihn · Näe rohkem »
Liigesevõie
Liigesevõie ehk sünoovia (ladina keeles synovia) on osade loomade sünoviaalliigeste liigeseõõntes paiknev bioloogiline kehavedelik, mida eritab sünoviaalkile.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Liigesevõie · Näe rohkem »
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Limaskest · Näe rohkem »
Magnetresonantstomograafia
Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Magnetresonantstomograafia · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Maks · Näe rohkem »
Metastaas
Metastaasiks ehk siirdeks ehk teiseseks haiguskoldeks (ladina metastasis) on mitmetel loomadel esineda võiv metastaatiline haiguslik seisund.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Metastaas · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Nahk · Näe rohkem »
Närvikude
Närvikude (ladina keeles textus nervosus) on mitmekesine närvisüsteemi moodustav kude, mis esineb enamikul loomorganismidest.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Närvikude · Näe rohkem »
Neeldumisdoos
Neeldumisdoos on füüsikaline suurus (tähis D) aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia aine massiühiku kohta (džauli kilogrammi kohta, J/kg).
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Neeldumisdoos · Näe rohkem »
Neuroloogia
Neuroloogia on teadus närvisüsteemihaigustest (piirdenärvisüsteem ja kesknärvisüsteem).
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Neuroloogia · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Neuron · Näe rohkem »
Onkogeen
Onkogeen (inglise oncoprotein) on muteerumas/muteerunud protonkogeen ka vähigeen, raku pärilikkusaine geen, mis kodeerib onkoproteiine, kes osalevad rakutsükli ja DNA hüperstimulatsioonis ja tagavad protoonkogeeni muutumise pahaloomulise kasvaja kaastekitajaks.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Onkogeen · Näe rohkem »
P53
Valk p53 p53 ehk valk p53 on paljudel loomadel homoloogilisena esinev aminohapete transkriptsioonifaktor ja kasvaja supressorvalk.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja P53 · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Piirdenärvisüsteem
Perifeerne närvisüsteem - Andreas Vesalius (1543) Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS, ladina keeles pars peripherica, pars peripherica systematis nervosi, systema nervosum periphericum) on närvisüsteemi osa, mille moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid ja närvisõlmed ning autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Piirdenärvisüsteem · Näe rohkem »
Plastid
Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Plastid · Näe rohkem »
Polüvinüülkloriid
PVC struktuurivalem Polüvinüülkloriid (lühend PVC) on lineaarse ehitusega termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Polüvinüülkloriid · Näe rohkem »
Puberteet
Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Puberteet · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Rakk · Näe rohkem »
Rakutsükkel
Rakutsükli skeem. Välimine ring: I – interfaas, M – mitoos; sisemine ring: M – mitoos, G1 – G1-faas, G2 – G2-faas, S – süntees; ringist väljaspool: G0 – puhkefaas Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Rakutsükkel · Näe rohkem »
Rasvkude
Valge rasvkoe mikroskoopiline jäädvustus Rasvkude ehk adipooskude on eriomadustega sidekoe liik, mille põhiliseks rakutüübiks on rasvarakud.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Rasvkude · Näe rohkem »
Röntgen
Röntgen (tähis R) on gammakiirguse ja röntgenikiirguse ioondoosi mittesüsteemne mõõtühik.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Röntgen · Näe rohkem »
Riiklik Vähiinstituut
Riikliku Vähiinstituudi logo Riiklik Vähiinstituut (inglise keeles National Cancer Institute, lühend NCI) on USA-s tegutsev riiklik uurimisasutus, mis kuulub Riikliku Tervishoiu Instituudi koosseisu.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Riiklik Vähiinstituut · Näe rohkem »
Seedeelundkond
Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Seedeelundkond · Näe rohkem »
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Sidekude · Näe rohkem »
Silelihased
Silelihased on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavatest silelihasrakkudest.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Silelihased · Näe rohkem »
Suguelundid
Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Suguelundid · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
Veenilaiendid
Veenilaiendid ehk vaariksid ehk veenikomud on veenide (eriti alajäsemeveenide) seinte väljavenimisest tekkinud laiad kohad (veeniklapid ei ulatu enam kokku ja veri voolab tagasi, sellest tekib omakorda suurem surve seintele).
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Veenilaiendid · Näe rohkem »
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Vereringe · Näe rohkem »
Vinüülkloriid
Vinüülkloriidi struktuurivalem Vinüülkloriid ehk kloroeteen, keemilise valemiga CH2.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja Vinüülkloriid · Näe rohkem »
X-kromosoom
Inimese x-kromosoom: valgena on märgitud olulisemad geenid fluorestseeruva valgu abil esile toodud. All: Sama rakutuum töödelduna DAPIga. Noolega on näidatud Barri kehake ehk inaktiivne X (Xi) X-kromosoom on üks imetajate ja paljude teiste loomade gonosoomidest.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja X-kromosoom · Näe rohkem »
1. kromosoom
1. kromosoom Inimese 1.
Uus!!: Pehmete kudede sarkoomid ja 1. kromosoom · Näe rohkem »
