40 suhted: Albaania keel, Argolída laht, Arkaadia, Balkani poolsaar, Egeuse meri, Joonia meri, Karst, Kórinthose kanal, Kórinthose maakitsus, Keskaeg, Kliima, Kodukits, Korint, Kreeka, Kreeka keel, Ladina keel, Lakoonia laht, Lammas, Lääne-Kreeka piirkond, Lähistroopiline vahemereline kliima, Lubjakivi, Marmor, Mäeahelik, Mükeene, Messeenia laht, Mooruspuu, Nõgu, Olümpia, Peloponnesose piirkond, Pelops, Poolsaar, Pruunsüsi, Sparta, Taygetos, Türgi keel, Vanakreeka keel, Viinamari, Viinapuu, 1881, 1893.
Albaania keel
Albaania keele leviala Albaania keel (gjuha shqipe, shqip) kuulub indoeuroopa keelkonda, moodustades selles omaette keelerühma.
Uus!!: Peloponnesos ja Albaania keel · Näe rohkem »
Argolída laht
Vaade Argolída lahele Palamidi kindludsest Nafplios Argolída laht (kreeka Αργολικός Κόλπος) on Myrtooni mere laht Peloponnesose idakaldal.
Uus!!: Peloponnesos ja Argolída laht · Näe rohkem »
Arkaadia
Arkaadia on ajalooline piirkond Kreekas Peloponnesose piirkonnas.
Uus!!: Peloponnesos ja Arkaadia · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Peloponnesos ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Uus!!: Peloponnesos ja Egeuse meri · Näe rohkem »
Joonia meri
Joonia mere piirid:'''kollane – tavapärases käsitluses;oranž – Itaalia ilmateenistuse ''Meteomar'' järgipunane – Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni (IHO) järgi.''' Joonia meri on Vahemere osa.
Uus!!: Peloponnesos ja Joonia meri · Näe rohkem »
Karst
Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
Uus!!: Peloponnesos ja Karst · Näe rohkem »
Kórinthose kanal
Vaade Kórinthose kanalile ülalt Kórinthose kanal (kreeka keeles Διώρυγα της Κορίνθου) on 1893.
Uus!!: Peloponnesos ja Kórinthose kanal · Näe rohkem »
Kórinthose maakitsus
Kórinthose maakitsus satelliidipildil Kórinthose maakitsus ehk Isthmose maakitsus (kreeka keeles Ισθμός της Κορίνθου) on Kreekas Kórinthose linna lähedal asuv maakitsus, mis ühendab Peloponnesose poolsaart Balkani poolsaarel paikneva Kreeka keskosaga.
Uus!!: Peloponnesos ja Kórinthose maakitsus · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Peloponnesos ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Peloponnesos ja Kliima · Näe rohkem »
Kodukits
Kodukits (Capra hircus või Capra aegagrus hircus) on veislaste sugukonda kitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Peloponnesos ja Kodukits · Näe rohkem »
Korint
Vasakul tavalised rosinad, paremal korindid Korint on väike tume seemneteta rosin.
Uus!!: Peloponnesos ja Korint · Näe rohkem »
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Uus!!: Peloponnesos ja Kreeka · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Peloponnesos ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Peloponnesos ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lakoonia laht
Lakoonia laht on Peloponnesose lõunaosas Lakoonia laht (kreeka Λακωνικός Κόλπος, Lakonikós Kólpos) on Vahemere laht Peloponnesose lõunakaldal Joonia mere lõunaosas.
Uus!!: Peloponnesos ja Lakoonia laht · Näe rohkem »
Lammas
Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
Uus!!: Peloponnesos ja Lammas · Näe rohkem »
Lääne-Kreeka piirkond
Lääne-Kreeka piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Kreeka lääneosas.
Uus!!: Peloponnesos ja Lääne-Kreeka piirkond · Näe rohkem »
Lähistroopiline vahemereline kliima
Lähistroopilise vahemerelise kliima levikuala Lähistroopilise vahemerelise kliima kliimadiagramm (Lissabon, Portugal) Vahemereline igihaljas mets Lähistroopiline vahemereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud niiske ja soe talv ning palav ja kuiv suvi.
Uus!!: Peloponnesos ja Lähistroopiline vahemereline kliima · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Peloponnesos ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Uus!!: Peloponnesos ja Marmor · Näe rohkem »
Mäeahelik
Mäeahelik on pikk sirgjooneline või kaarjas reljeefi suurvorm.
Uus!!: Peloponnesos ja Mäeahelik · Näe rohkem »
Mükeene
Mükeene (vanakreeka Mykēnai, uuskreeka Μυκήνες (Mykínes), ladina Mycenae) on ajalooline linn, tänapäeval arheoloogiline leiukoht Kreekas, umbes 90 km Ateenast edelas, Peloponnesose poolsaare kirdeosas.
Uus!!: Peloponnesos ja Mükeene · Näe rohkem »
Messeenia laht
Messeenia laht Peloponnesose kaardilMesseenia laht Messeenia laht (kreeka keeles Μεσσηνιακος Κόλπος) on laht Kreeka lääneosas Peloponnesose edelaosas, Joonia mere osa.
Uus!!: Peloponnesos ja Messeenia laht · Näe rohkem »
Mooruspuu
Mooruspuu (Morus) on mooruseliste sugukonda kuuluv heitlehiste puude perekond.
Uus!!: Peloponnesos ja Mooruspuu · Näe rohkem »
Nõgu
Nõgu on looduslik negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Peloponnesos ja Nõgu · Näe rohkem »
Olümpia
Zeusi templi varemed Olümpias Olümpia on Kreekas Peloponnesosel Elises asuv kultuskoht, kus peeti igal neljandal aastal Zeusi auks ülekreekalisi olümpiamänge, mida korraldati alates aastast 776 eKr.
Uus!!: Peloponnesos ja Olümpia · Näe rohkem »
Peloponnesose piirkond
Peloponnesose piirkond (Πελοπόννησος; 'Pelopsi saar') on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Kreeka lõunaosas.
Uus!!: Peloponnesos ja Peloponnesose piirkond · Näe rohkem »
Pelops
Pelops oli vanakreeka mütoloogias Tantalose poeg.
Uus!!: Peloponnesos ja Pelops · Näe rohkem »
Poolsaar
Poolsaar Horvaatias Poolsaareks nimetatakse tavaliselt piklikku ja suuremalt jaolt veega ümbritsetud ning kaugele merre ulatuvat maismaaosa, mis eraldab meresid või lahtesid.
Uus!!: Peloponnesos ja Poolsaar · Näe rohkem »
Pruunsüsi
Pruunsüsi Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit.
Uus!!: Peloponnesos ja Pruunsüsi · Näe rohkem »
Sparta
Sparta (Dooria murdes Σπάρτα, Spártā; Atika murdes Σπάρτη, Spártē), oli prominentne Vana-Kreeka linnriik.
Uus!!: Peloponnesos ja Sparta · Näe rohkem »
Taygetos
Taygetos (kreeka Ταΰγετος) on mäestik Euroopas Peloponnesose poolsaarel Lakedaimonis.
Uus!!: Peloponnesos ja Taygetos · Näe rohkem »
Türgi keel
Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.
Uus!!: Peloponnesos ja Türgi keel · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Peloponnesos ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Viinamari
Valged viinamarjad on tegelikult rohelised Kollased viinamarjad Mustjassinised viinamarjad Punased viinamarjad Viinamari on viinapuu (Vitis) perekonda kuuluvate taimede vili.
Uus!!: Peloponnesos ja Viinamari · Näe rohkem »
Viinapuu
Viinapuu lehed ja marjad Viinapuu (Vitis) on viinapuuliste sugukonda kuuluv puitliaanide ja lehtpõõsaste perekond.
Uus!!: Peloponnesos ja Viinapuu · Näe rohkem »
1881
1881.
Uus!!: Peloponnesos ja 1881 · Näe rohkem »
1893
1893.
Uus!!: Peloponnesos ja 1893 · Näe rohkem »