Kiiremini kui brauser!
95 suhted: Akne, Aktiivtsenter, Aluselisus, Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet, Amiinid, Aminohapped, Aminorühm, Ammoonium, Ananass, Arm, Botuliin, DNA, Elimineerimisreaktsioon, Embrüogenees, Ensüüm, Ensüümikomisjon, Eukarüoodid, Evolutsioon, Farmaatsia, Fenüülalaniin, Glutamaat, Hallitusseened, Happeline keskkond, Hüdrofoobsus, Hüdroksüülrühm, Hüdroksiidioon, Hüdrolüüs, Homoloogia, Intermediaat, Jäätmekäitlus, Kaksikside, Karboksürühm, Katalüüs, Kümotrüpsiin, Kõõrdsilmsus, Kõhunääre, Koagulatsioon, Koensüümid, Koobalt, Kosmeetika, Kristallstruktuur, Lüsosoom, Ligand, Liigesepõletik, Mangaan, Maomahl, Marrasknahk, Munarakk, N-terminaalne ots, Nahk (materjal), ..., Nikkel, Nukleofiil, Osteoporoos, Ovulatsioon, Pagaripärm, Papaia, Peitsimine, Peptiidid, Peptiidside, Piimhappebakterid, Prokarüoot, Protoneerimine, Pruulimine, Psoriaas, Rakutsükkel, Raud, Rändrott, RNA, Sarvaine, Süsinik, Selgroogsed, Seriin, Siid, Soolekepike, Sperm, Substraat (biokeemia), Tainas, Türosiin, Tioolid, Toiduainetööstus, Translatsioon, Trüptofaan, Treoniin, Tromb (meditsiin), Tsüsteiin, Tsink, Valgud, Vask, Vähk (haigus), Vere hüübimine, Veresoon, Vesi, Vesinikeksponent, Viirused, Viljastumine. Laienda indeks (45 rohkem) »
Akne
Akne Akne (ladina keeles acne vulgaris) ehk vinnpõletik ehk vinnlööve ehk vinnid ehk vistrikud on nahahaigus, mida põhjustab rasunäärmete ummistumine ja põletik.
Uus!!: Proteaasid ja Akne · Näe rohkem »
Aktiivtsenter
Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat.
Uus!!: Proteaasid ja Aktiivtsenter · Näe rohkem »
Aluselisus
Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.
Uus!!: Proteaasid ja Aluselisus · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet
Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet (inglise keeles United States Food and Drug Administration; FDA või USFDA) on Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeeriumi all tegutsev föderaalagentuur, mis kaitseb ja edendab rahvatervist, reguleerides toidu ohutust, tubakat, retseptiravimeid, käsimüügiravimid, vaktsiine ja kosmeetikat.
Uus!!: Proteaasid ja Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet · Näe rohkem »
Amiinid
Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.
Uus!!: Proteaasid ja Amiinid · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Proteaasid ja Aminohapped · Näe rohkem »
Aminorühm
Aminorühm primaarse amiini struktuuris. Aminorühm (tähistatakse -NH2) on orgaanilistes ühendites leiduv lämmastikku sisaldav funktsionaalrühm.
Uus!!: Proteaasid ja Aminorühm · Näe rohkem »
Ammoonium
Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest" Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli.
Uus!!: Proteaasid ja Ammoonium · Näe rohkem »
Ananass
Harilik ananass (Ananas comosus) on troopiline taim bromeelialiste sugukonnas.
Uus!!: Proteaasid ja Ananass · Näe rohkem »
Arm
Kunagise lõikehaava arm käel Arm on haava paranemisel kudedesse jääv jälg.
Uus!!: Proteaasid ja Arm · Näe rohkem »
Botuliin
Botuliin Botuliin on mürkaine, mida eritavad ainetegevuse käigus grampositiivsed anaeroobsed bakterid (eriti Clostridium botulinum, aga ka Clostridium baratii ja Clostridium butyricum).
Uus!!: Proteaasid ja Botuliin · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Proteaasid ja DNA · Näe rohkem »
Elimineerimisreaktsioon
väävelhappe juuresolekul Elimineerimisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mille käigus aine (substraadi) molekulist eralduvad (elimineeruvad) kõrvutiasetsevate süsinikuaatomite juurest kas mingi aatom või aatomite rühm ja tulemuseks on kaksiksideme moodustumine.
Uus!!: Proteaasid ja Elimineerimisreaktsioon · Näe rohkem »
Embrüogenees
Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.
Uus!!: Proteaasid ja Embrüogenees · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Proteaasid ja Ensüüm · Näe rohkem »
Ensüümikomisjon
Ensüümikomisjon (ingl k Enzyme Commission) on Rahvusvahelise Biokeemiaühingu (IUB) 1956.
Uus!!: Proteaasid ja Ensüümikomisjon · Näe rohkem »
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Uus!!: Proteaasid ja Eukarüoodid · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Proteaasid ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Farmaatsia
Farmaatsia (kreeka pharmakeia 'ravimi tarvitamine'; ka rohuteadus) on õpetus ravimite füüsikalistest, keemilistest, farmakoloogilistest, toksikoloogilistest ja mikrobioloogilistest omadustest, samuti õpetus ravimite välja töötamisest, valmistamisest, säilitamisest, analüüsimisest ja kasutamisest ning sellega liituvast majanduslikust ja juriidilisest taustast.
Uus!!: Proteaasid ja Farmaatsia · Näe rohkem »
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Uus!!: Proteaasid ja Fenüülalaniin · Näe rohkem »
Glutamaat
Glutamaat on glutamiinhappe karboksülaatanioon, kus kõrvalahela -COOH on deprotoneeritud (andes COO-) või sool, kus deprotoneeritud kõrvalahelale liidetakse näiteks K+ või Na+.
Uus!!: Proteaasid ja Glutamaat · Näe rohkem »
Hallitusseened
Hallitav leib, mis on kaetud hallitusseentega Hallitusseened on erinevatesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvad seened, kes tekitavad kohevaid ja sametisi seeneniidi- ja eoskandjakirmeid (hallitust).
Uus!!: Proteaasid ja Hallitusseened · Näe rohkem »
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Uus!!: Proteaasid ja Happeline keskkond · Näe rohkem »
Hüdrofoobsus
Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.
Uus!!: Proteaasid ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »
Hüdroksüülrühm
Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.
Uus!!: Proteaasid ja Hüdroksüülrühm · Näe rohkem »
Hüdroksiidioon
Hüdroksiidioon Hüdroksiidioon on negatiivse laenguga OH-ioon, mis tekib aluste dissotsiatsioonil.
Uus!!: Proteaasid ja Hüdroksiidioon · Näe rohkem »
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Uus!!: Proteaasid ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »
Homoloogia
Homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele.
Uus!!: Proteaasid ja Homoloogia · Näe rohkem »
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Uus!!: Proteaasid ja Intermediaat · Näe rohkem »
Jäätmekäitlus
prügimägede jäätmete kokkutõukamine ja tihendamine Jäätmekäitlus (inglise waste treatment) on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, jäätmevedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust.
Uus!!: Proteaasid ja Jäätmekäitlus · Näe rohkem »
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Uus!!: Proteaasid ja Kaksikside · Näe rohkem »
Karboksürühm
Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.
Uus!!: Proteaasid ja Karboksürühm · Näe rohkem »
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Uus!!: Proteaasid ja Katalüüs · Näe rohkem »
Kümotrüpsiin
Kümotrüpsiini kristalne kuju Kümotrüpsiin on seedekulgla seedeensüüm, mis lagundab kaksteistsõrmiksooles valke ja polüpeptiide.
Uus!!: Proteaasid ja Kümotrüpsiin · Näe rohkem »
Kõõrdsilmsus
Kõõrdsilmsus ehk strabism ehk kõõritus on olukord, kus inimese silmade nägemisteljed ei jälgi objekti võrdse nurga all.
Uus!!: Proteaasid ja Kõõrdsilmsus · Näe rohkem »
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Uus!!: Proteaasid ja Kõhunääre · Näe rohkem »
Koagulatsioon
Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli.
Uus!!: Proteaasid ja Koagulatsioon · Näe rohkem »
Koensüümid
Koensüümid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (mittevalguline osa), mis koos ensüümide valguosaga (apoensüümidega) osalevad ensüümi katalüüsis (aktiivtsentris) moodustades toimivaid ensüüme.
Uus!!: Proteaasid ja Koensüümid · Näe rohkem »
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Uus!!: Proteaasid ja Koobalt · Näe rohkem »
Kosmeetika
Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi (vananenud kirjanduses ka: nahahoole), inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine.
Uus!!: Proteaasid ja Kosmeetika · Näe rohkem »
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Uus!!: Proteaasid ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »
Lüsosoom
Põieke 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. '''Lüsosoom''' 13. Tsentriool Lüsosoom on üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse rakumembraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure.
Uus!!: Proteaasid ja Lüsosoom · Näe rohkem »
Ligand
HCo(CO)4 viie ligandiga Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.
Uus!!: Proteaasid ja Ligand · Näe rohkem »
Liigesepõletik
Podagra põhjustatud liigesepõletiku illustratsioon Liigesepõletik ehk artriit võib tekkida vigastuse, nakkuse (tuberkuloos, borrelioos), reuma või ainevahetushäire (podagra) tagajärjel.
Uus!!: Proteaasid ja Liigesepõletik · Näe rohkem »
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Uus!!: Proteaasid ja Mangaan · Näe rohkem »
Maomahl
Maomahl (ladina keeles succus gastricus) on maoseina krüptide epiteeli ja maonäärmete eritatav happeline vedelik, mis on vajalik söödu ja joodu keemiliseks lagundamiseks.
Uus!!: Proteaasid ja Maomahl · Näe rohkem »
Marrasknahk
Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.
Uus!!: Proteaasid ja Marrasknahk · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Proteaasid ja Munarakk · Näe rohkem »
N-terminaalne ots
N-terminaalne ots ehk N-ots ehk amino-terminaalne ots on polüpeptiidahela ots, kus paikneb vaba -NH2-rühm.
Uus!!: Proteaasid ja N-terminaalne ots · Näe rohkem »
Nahk (materjal)
Erinevad nahad. Materjalide valimine jalatsite valmistamiseks Nahk kui materjal on loomade töödeldud nahk.
Uus!!: Proteaasid ja Nahk (materjal) · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Proteaasid ja Nikkel · Näe rohkem »
Nukleofiil
Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
Uus!!: Proteaasid ja Nukleofiil · Näe rohkem »
Osteoporoos
Osteoporoos on seisund, mille korral luude tihedus on vähenenud, luudesse on tekkinud poorid, luukude on muutunud õhemaks ja luud on muutunud hapramaks.
Uus!!: Proteaasid ja Osteoporoos · Näe rohkem »
Ovulatsioon
Munaraku küpsemine munasarjas ja ovulatsioon (4) Ovulatsioon ehk munairre (ladina ovulatio) on küpsenud munasarjanääpsu ümbritseva folliikulikesta (theca folliculi) puhkemine (rebenemine) ja follikulaarvedeliku valla pääsemine.
Uus!!: Proteaasid ja Ovulatsioon · Näe rohkem »
Pagaripärm
Pagaripärm ehk leiva-pärmkottseen (Saccharomyces cerevisiae) on kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik, mida kasutatakse kääritamisel, küpsetamisel ja veinitööstuses.
Uus!!: Proteaasid ja Pagaripärm · Näe rohkem »
Papaia
Küpsed papaiad puul Papaia pikilõige Seemned lähivaates Papaia (kariibi keelest hispaania keele kaudu) on hariliku papaia ehk hariliku melonipuu (Carica papaya) vili.
Uus!!: Proteaasid ja Papaia · Näe rohkem »
Peitsimine
pisi Peitsimine on puidule peitsi abil soovitud tooni andmine.
Uus!!: Proteaasid ja Peitsimine · Näe rohkem »
Peptiidid
Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.
Uus!!: Proteaasid ja Peptiidid · Näe rohkem »
Peptiidside
Peptiidside ja selles osalevate aatomite vahelised kaugused ning keemiliste sidemete vahelised nurgad Peptiidside on kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.
Uus!!: Proteaasid ja Peptiidside · Näe rohkem »
Piimhappebakterid
Piimhappebakterid on bakterid, kes anaeroobses keskkonnas süsivesikute käärimisel annavad piimhappe.
Uus!!: Proteaasid ja Piimhappebakterid · Näe rohkem »
Prokarüoot
pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.
Uus!!: Proteaasid ja Prokarüoot · Näe rohkem »
Protoneerimine
Keemias tähendab protoneerimine (ka protoonimine) vesinikiooni ehk prootoni H+ liitumist mingi aatomi, molekuli või iooniga.
Uus!!: Proteaasid ja Protoneerimine · Näe rohkem »
Pruulimine
16. sajandi õlletehas Pruulimine on õlle valmistamine.
Uus!!: Proteaasid ja Pruulimine · Näe rohkem »
Psoriaas
Psoriaas ehk soomussammaspool (lühend Ps; ladina keeles psoriasis) on tänapäeval inimestel esinev krooniliselt ägenemistega ja remissioonidega kulgev healoomuline nahapõletik, mida iseloomustavad marrasknaha hüperplaasia (psoriaatiline epidermis), ka psoriaatilised naastud, kaasneda võivad psoriaatiline liigesepõletik ning harvemini ka siseelundite kahjustused.
Uus!!: Proteaasid ja Psoriaas · Näe rohkem »
Rakutsükkel
Rakutsükli skeem. Välimine ring: I – interfaas, M – mitoos; sisemine ring: M – mitoos, G1 – G1-faas, G2 – G2-faas, S – süntees; ringist väljaspool: G0 – puhkefaas Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.
Uus!!: Proteaasid ja Rakutsükkel · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Proteaasid ja Raud · Näe rohkem »
Rändrott
Rändrott ehk võhr (Rattus norvegicus) on hiirlaste sugukonda roti perekonda kuuluv näriline.
Uus!!: Proteaasid ja Rändrott · Näe rohkem »
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Uus!!: Proteaasid ja RNA · Näe rohkem »
Sarvaine
fluorestsentsmikroskoopiliselt vaadatuna Sarvaine ehk keratiin (ladina keeles keratinum, ceratinum) on vees lahustumatute valkude perekond.
Uus!!: Proteaasid ja Sarvaine · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Proteaasid ja Süsinik · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Proteaasid ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Uus!!: Proteaasid ja Seriin · Näe rohkem »
Siid
Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.
Uus!!: Proteaasid ja Siid · Näe rohkem »
Soolekepike
Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus.
Uus!!: Proteaasid ja Soolekepike · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Proteaasid ja Sperm · Näe rohkem »
Substraat (biokeemia)
Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.
Uus!!: Proteaasid ja Substraat (biokeemia) · Näe rohkem »
Tainas
Filotaina käsitsi valmistamine Tainas (varasem eelistermin taigen) on kokanduses paks vormitav segu jahust ja vedelikust (vesi, piim, muna vms).
Uus!!: Proteaasid ja Tainas · Näe rohkem »
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Uus!!: Proteaasid ja Türosiin · Näe rohkem »
Tioolid
Tiooli üldvalem Tioolid ehk merkaptaanid on orgaanilised ühendid, mille iseloomulik funktsionaalrühm (tioolrühm, varem ka sulfhüdrüülrühm) koosneb ühest vesiniku ja ühest väävli aatomist.
Uus!!: Proteaasid ja Tioolid · Näe rohkem »
Toiduainetööstus
Juustutootmine Toiduainetööstus (ka toiduainetetööstus) on töötleva tööstuse haru, mis tegeleb põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse saaduste töötlemisega toiduaineteks.
Uus!!: Proteaasid ja Toiduainetööstus · Näe rohkem »
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani. Translatsioon on rakkudes toimuv molekulaarne protsess, mille käigus ribosoomid sünteesivad mRNA põhjal aminohapetest koosneva polüpeptiidahela.
Uus!!: Proteaasid ja Translatsioon · Näe rohkem »
Trüptofaan
Trüptofaan (lühendatult Trp või W; keemiline valem C11H12N2O2) on üks 20-st aminohappest.
Uus!!: Proteaasid ja Trüptofaan · Näe rohkem »
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Uus!!: Proteaasid ja Treoniin · Näe rohkem »
Tromb (meditsiin)
Tromb veresoones vere hüübimisest tekkinud klomp.
Uus!!: Proteaasid ja Tromb (meditsiin) · Näe rohkem »
Tsüsteiin
Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.
Uus!!: Proteaasid ja Tsüsteiin · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Proteaasid ja Tsink · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Proteaasid ja Valgud · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Proteaasid ja Vask · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: Proteaasid ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
Vere hüübimine
Vere hüübimine on protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni.
Uus!!: Proteaasid ja Vere hüübimine · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Proteaasid ja Veresoon · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Proteaasid ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Proteaasid ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Uus!!: Proteaasid ja Viirused · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Proteaasid ja Viljastumine · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Peptidaas, Peptidaasid, Proteaas, Proteinaas, Proteinaasid.
