Kiiremini kui brauser!
30 suhted: Alzheimeri tõbi, Amüotroofne lateraalskleroos, Apoptoos, Arengubioloogia, Diabeet, Endoteel, Fagotsütoos, Fibroblast, Glütserool, Homöostaas, In vivo, Kapillaar (anatoomia), Kasvaja, Kasvuhormoon, Kõrgvererõhktõbi, Kesknärvisüsteem, Leukotsüüt, Lihaskiud, Neurogenees, Neuron, Parkinsoni tõbi, Peaaju, Polüskleroos, Rakk, Rakutuum, Seljaaju, Silelihased, Skeletilihaskude, Võrkkest, Vesiikul.
Alzheimeri tõbi
Pildil on vasakul normaalse eaka inimese aju ja paremal Alzheimeri haige aju. Eristustunnused on välja toodud. Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida 1906.
Uus!!: Peritsüüdid ja Alzheimeri tõbi · Näe rohkem »
Amüotroofne lateraalskleroos
Amüotroofne lateraalskleroos ehk amüotroofiline lateraalskleroos ehk motoorneuroni haigus (ladina keeles sclerosis lateralis amyotrophica, lühend ALS) on peamiselt täiskasvanud inimestel esineda võiv terve eluea kestev motoneuronihaiguse vorm, millele on iseloomulik mitmete närvide põletik ja mis põhjustab lihasatroofiat ja halvatust ning lõpeb hingamispuudulikkuse korral harilikult surmaga.
Uus!!: Peritsüüdid ja Amüotroofne lateraalskleroos · Näe rohkem »
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Uus!!: Peritsüüdid ja Apoptoos · Näe rohkem »
Arengubioloogia
Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.
Uus!!: Peritsüüdid ja Arengubioloogia · Näe rohkem »
Diabeet
Diabeet ehk suhkrutõbi on energia-ainevahetuse püsiv häire, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega.
Uus!!: Peritsüüdid ja Diabeet · Näe rohkem »
Endoteel
Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.
Uus!!: Peritsüüdid ja Endoteel · Näe rohkem »
Fagotsütoos
Fagotsütoos on õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsjana.
Uus!!: Peritsüüdid ja Fagotsütoos · Näe rohkem »
Fibroblast
Fibroblast on ekstratsellulaarset maatriksit ja kollageeni sünteesiv rakk.
Uus!!: Peritsüüdid ja Fibroblast · Näe rohkem »
Glütserool
Glütserool (ehk glütseriin) on lihtne värvitu, lõhnatu ja viskoosne polüoolne ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses.
Uus!!: Peritsüüdid ja Glütserool · Näe rohkem »
Homöostaas
Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.
Uus!!: Peritsüüdid ja Homöostaas · Näe rohkem »
In vivo
In vivo (ladina keeles) tähendab 'elusas'; see on protsess või katse, mis toimub (korraldatakse) elavas organismis või rakus.
Uus!!: Peritsüüdid ja In vivo · Näe rohkem »
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Uus!!: Peritsüüdid ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Uus!!: Peritsüüdid ja Kasvaja · Näe rohkem »
Kasvuhormoon
Kasvuhormooni struktuur Kasvuhormoon (lühend GH tuleneb ingliskeelsest mõistest growth hormone, lühend hGH tähistab inimese kasvuhormooni human growth hormone) on valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja loomadel.
Uus!!: Peritsüüdid ja Kasvuhormoon · Näe rohkem »
Kõrgvererõhktõbi
Kõrgvererõhktõbi ehk hüpertooniatõbi ehk essentsiaalne hüpertensioon (ladina keeles morbus hypertonicus) on püsiv arteriaalne hüpertensioon, mida ei saa pidada mingi haigusega kaasnevaks.
Uus!!: Peritsüüdid ja Kõrgvererõhktõbi · Näe rohkem »
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Uus!!: Peritsüüdid ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »
Leukotsüüt
Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.
Uus!!: Peritsüüdid ja Leukotsüüt · Näe rohkem »
Lihaskiud
Lihaskiudude kimbud moodustavad lihase, mis kõõluste abil kinnitub luudele.
Uus!!: Peritsüüdid ja Lihaskiud · Näe rohkem »
Neurogenees
BrdU värvinguga (punane) esile tõstetud neurogenees hipokampuse hammaskäärus Neurogenees ehk närvirakkude juurdekasv on protsess, kus uued neuronid tekivad neuraalsetest tüvirakkudest ajus.
Uus!!: Peritsüüdid ja Neurogenees · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Peritsüüdid ja Neuron · Näe rohkem »
Parkinsoni tõbi
Parkinsoni tõbi (ladina keeles morbus Parkinson, lühend PD) on tundmatu tekkepõhjusega parkinsonism.
Uus!!: Peritsüüdid ja Parkinsoni tõbi · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Peritsüüdid ja Peaaju · Näe rohkem »
Polüskleroos
Demüelisatsioon polüskleroosi korral. Värvunud CD68 kude näitab haiguskolde piirkonnas mitmeid makrofaage. Mõõtkava 1:100 Polüskleroos ehk multiipel- ehk hulgiskleroos ehk hulgikoldekõvastumus ehk multipleksskleroos (ladina keeles sclerosis multiplex; inglise keeles multiple sclerosis; lühend MS või SM) on peamiselt inimestel esinev krooniline, kogu elu kestev, peamiselt tuvastamata põhjustega, harvaesinev haigus, millele on iseloomulikud muutused kesknärvisüsteemi valgeaines.
Uus!!: Peritsüüdid ja Polüskleroos · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Peritsüüdid ja Rakk · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Peritsüüdid ja Rakutuum · Näe rohkem »
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Uus!!: Peritsüüdid ja Seljaaju · Näe rohkem »
Silelihased
Silelihased on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavatest silelihasrakkudest.
Uus!!: Peritsüüdid ja Silelihased · Näe rohkem »
Skeletilihaskude
Skeletilihase struktuur Skeletilihaskude ehk vöötlihaskude on tahtele alluv kude, mida kontrollib somaatiline närvisüsteem.
Uus!!: Peritsüüdid ja Skeletilihaskude · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Peritsüüdid ja Võrkkest · Näe rohkem »
Vesiikul
*Vesiikul on lihtsa membraaniga väike põieke rakus.
Uus!!: Peritsüüdid ja Vesiikul · Näe rohkem »
