Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Herilaseviu

Index Herilaseviu

Herilaseviu (Pernis apivorus) on haugaslaste sugukonda herilaseviu perekonda kuuluv röövlind.

86 suhted: Aafrika, Altai, August, Carl von Linné, Eesti, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Euroopa, Hall (värvus), Harilik kuusk, Harilik mänd, Haudumine, Haugaslased, Haukalised, Herilased, Herilaseviu, Hiireviu, Iraan, Itaalia, Jalg, Kael, Kahepaiksed, Kask, Kaspia meri, Küünis, Keelikloomad, Kesk-Aasia, Kiletiivalised, Kollane, Kreeka, Kreeka keel, Kurn, Ladina keel, Lääne-Aasia, Lehtmets, Linnud, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Loomad, Loomade elu, Mai, Mardikalised, Marek Vahula, Mesilane, Metsnugis, Muna, Must, Nõmmemetsad, Nokk, Oks, Oktoober, Parasvööde, ..., Päriskonnalised, Pürenee poolsaar, Pea, Perekond (bioloogia), Pesa, Pistrikulised, Primorje krai, Pruun, Putukad, Puu, Röövik, Röövlind, Roomajad, Rootsi, Saba, Sahara, Sõõrmed, Segamets, September, Silm, Soome, Sugukond (bioloogia), Sulg, Türgi, Tiib, Tiibade siruulatus, Tirtsulised, Valge, Valge meri, Valjasriba, Vares, Varrak (kirjastus), Vastne, Vikerkest, Viu, 1758. Laienda indeks (36 rohkem) »

Aafrika

Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.

Uus!!: Herilaseviu ja Aafrika · Näe rohkem »

Altai

Altai kõrgeim tipp Beluhha Altai on mäestik Sise-Aasias Venemaa, Kasahstani, Hiina ja Mongoolia piirialadel.

Uus!!: Herilaseviu ja Altai · Näe rohkem »

August

August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.

Uus!!: Herilaseviu ja August · Näe rohkem »

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Uus!!: Herilaseviu ja Carl von Linné · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Herilaseviu ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Entsüklopeediakirjastus

Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.

Uus!!: Herilaseviu ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Uus!!: Herilaseviu ja Euroopa · Näe rohkem »

Hall (värvus)

Hall on värvus, mis on musta ja valge vahepealne.

Uus!!: Herilaseviu ja Hall (värvus) · Näe rohkem »

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Herilaseviu ja Harilik kuusk · Näe rohkem »

Harilik mänd

Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Uus!!: Herilaseviu ja Harilik mänd · Näe rohkem »

Haudumine

Haudumine on selgroogsetel loomadel (nt lindudel) munade hoidmine sellise temperatuuri juures, et loode saaks areneda.

Uus!!: Herilaseviu ja Haudumine · Näe rohkem »

Haugaslased

Haugaslased (Accipitridae) on päevase eluviisiga röövlindude sugukond pistrikuliste seltsist.

Uus!!: Herilaseviu ja Haugaslased · Näe rohkem »

Haukalised

Haukalised ehk kullilised (Accipitriformes) on linnuselts.

Uus!!: Herilaseviu ja Haukalised · Näe rohkem »

Herilased

Vapsik Herilane on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi kuuluv astlaliste (Aculeata) ja rippkehaliste (Apocrita) alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas.

Uus!!: Herilaseviu ja Herilased · Näe rohkem »

Herilaseviu

Herilaseviu (Pernis apivorus) on haugaslaste sugukonda herilaseviu perekonda kuuluv röövlind.

Uus!!: Herilaseviu ja Herilaseviu · Näe rohkem »

Hiireviu

Hiireviu (Buteo buteo) on haugaslaste sugukonda viu perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Herilaseviu ja Hiireviu · Näe rohkem »

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.

Uus!!: Herilaseviu ja Iraan · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Herilaseviu ja Itaalia · Näe rohkem »

Jalg

inimese jala võrdlus Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.

Uus!!: Herilaseviu ja Jalg · Näe rohkem »

Kael

Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.

Uus!!: Herilaseviu ja Kael · Näe rohkem »

Kahepaiksed

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Herilaseviu ja Kahepaiksed · Näe rohkem »

Kask

Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.

Uus!!: Herilaseviu ja Kask · Näe rohkem »

Kaspia meri

Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.

Uus!!: Herilaseviu ja Kaspia meri · Näe rohkem »

Küünis

Kodukassi sissetõmmatav küünis väljasirutatud asendis Küünis on kõver ja terava otsaga jätke, mis asub paljude loomade sõrmede või varvaste otsas.

Uus!!: Herilaseviu ja Küünis · Näe rohkem »

Keelikloomad

Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.

Uus!!: Herilaseviu ja Keelikloomad · Näe rohkem »

Kesk-Aasia

Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.

Uus!!: Herilaseviu ja Kesk-Aasia · Näe rohkem »

Kiletiivalised

Kiletiivalised (Hymenoptera) on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse.

Uus!!: Herilaseviu ja Kiletiivalised · Näe rohkem »

Kollane

Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.

Uus!!: Herilaseviu ja Kollane · Näe rohkem »

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.

Uus!!: Herilaseviu ja Kreeka · Näe rohkem »

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Uus!!: Herilaseviu ja Kreeka keel · Näe rohkem »

Kurn

Merikajaka kurn Kurn ehk munakurn on korraga hautav munade komplekt.

Uus!!: Herilaseviu ja Kurn · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Herilaseviu ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lääne-Aasia

Lääne-Aasia on ÜRO statistilise liigituse järgi regioon Aasia lääneosas.

Uus!!: Herilaseviu ja Lääne-Aasia · Näe rohkem »

Lehtmets

Eestis Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.

Uus!!: Herilaseviu ja Lehtmets · Näe rohkem »

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Uus!!: Herilaseviu ja Linnud · Näe rohkem »

Looduskaitse all olevad liigid Eestis

Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.

Uus!!: Herilaseviu ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Herilaseviu ja Loomad · Näe rohkem »

Loomade elu

1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.

Uus!!: Herilaseviu ja Loomade elu · Näe rohkem »

Mai

Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.

Uus!!: Herilaseviu ja Mai · Näe rohkem »

Mardikalised

Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.

Uus!!: Herilaseviu ja Mardikalised · Näe rohkem »

Marek Vahula

Marek Vahula oma vanima hiireviu pesa all. Neerutimaa, Patermägi, 2013 Marek Vahula (sündinud 17. novembril 1971 Neeruti külas Kadrina vallas), pseudonüümiga Mark Pusta, on eesti bioloog, kirjamees, looduskaitsja, helilooja ja filmitegija.

Uus!!: Herilaseviu ja Marek Vahula · Näe rohkem »

Mesilane

''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.

Uus!!: Herilaseviu ja Mesilane · Näe rohkem »

Metsnugis

Metsnugis (Martes martes) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Herilaseviu ja Metsnugis · Näe rohkem »

Muna

Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).

Uus!!: Herilaseviu ja Muna · Näe rohkem »

Must

Must on valguse ja värvuse puudumine.

Uus!!: Herilaseviu ja Must · Näe rohkem »

Nõmmemetsad

Nõmmemännik Läänemaal Nõmmemetsad ehk nõmmikud on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.

Uus!!: Herilaseviu ja Nõmmemetsad · Näe rohkem »

Nokk

thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.

Uus!!: Herilaseviu ja Nokk · Näe rohkem »

Oks

Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.

Uus!!: Herilaseviu ja Oks · Näe rohkem »

Oktoober

Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.

Uus!!: Herilaseviu ja Oktoober · Näe rohkem »

Parasvööde

Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.

Uus!!: Herilaseviu ja Parasvööde · Näe rohkem »

Päriskonnalised

Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.

Uus!!: Herilaseviu ja Päriskonnalised · Näe rohkem »

Pürenee poolsaar

Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.

Uus!!: Herilaseviu ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »

Pea

Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).

Uus!!: Herilaseviu ja Pea · Näe rohkem »

Perekond (bioloogia)

Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.

Uus!!: Herilaseviu ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »

Pesa

Korvikujuline linnupesa ''Anaplectes rubriceps leuconotus'' pesa ehitamas Pesa on looma tehtud rajatis või looduslikult seda pakkuv koht, kus paiknevad loomade munad ja/või mis pakub neile kohta elamiseks ning järglaste üleskasvatamiseks.

Uus!!: Herilaseviu ja Pesa · Näe rohkem »

Pistrikulised

Pistrikulised (Falconiformes) on lindude selts.

Uus!!: Herilaseviu ja Pistrikulised · Näe rohkem »

Primorje krai

Primorje krai on Venemaa administratiivne piirkond Kaug-Ida föderaalringkonnas.

Uus!!: Herilaseviu ja Primorje krai · Näe rohkem »

Pruun

Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.

Uus!!: Herilaseviu ja Pruun · Näe rohkem »

Putukad

Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.

Uus!!: Herilaseviu ja Putukad · Näe rohkem »

Puu

Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.

Uus!!: Herilaseviu ja Puu · Näe rohkem »

Röövik

Röövik on täismoondega putukate arengujärk, liblikaliste vastne.

Uus!!: Herilaseviu ja Röövik · Näe rohkem »

Röövlind

Röövlinnud on röövtoidulised linnud – eelkõige need, kes püüavad elusat loomset saaki lennust.

Uus!!: Herilaseviu ja Röövlind · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Herilaseviu ja Roomajad · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Herilaseviu ja Rootsi · Näe rohkem »

Saba

Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.

Uus!!: Herilaseviu ja Saba · Näe rohkem »

Sahara

Sahara satelliidilt nähtuna. Sahara liivaluited. Sahara on kõrb Aafrika põhjaosas.

Uus!!: Herilaseviu ja Sahara · Näe rohkem »

Sõõrmed

Sõõre (ladina naris) on paljudel tetrapoodidel üks kahest avausest ninas, millest algab ninaõõs.

Uus!!: Herilaseviu ja Sõõrmed · Näe rohkem »

Segamets

Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.

Uus!!: Herilaseviu ja Segamets · Näe rohkem »

September

September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.

Uus!!: Herilaseviu ja September · Näe rohkem »

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Uus!!: Herilaseviu ja Silm · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Herilaseviu ja Soome · Näe rohkem »

Sugukond (bioloogia)

Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.

Uus!!: Herilaseviu ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »

Sulg

Mitmesuguse kujuga sulgi Suled on epidermi ehk marrasknaha moodustisted, mis esinevad lindudel ja mõnedel teropoodsetel dinosaurustel.

Uus!!: Herilaseviu ja Sulg · Näe rohkem »

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Uus!!: Herilaseviu ja Türgi · Näe rohkem »

Tiib

Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.

Uus!!: Herilaseviu ja Tiib · Näe rohkem »

Tiibade siruulatus

Tiibade siruulatus (ka sirulaius) on linnu maksimaalselt välja sirutatud tiibade tippude vaheline vahemaaE.

Uus!!: Herilaseviu ja Tiibade siruulatus · Näe rohkem »

Tirtsulised

Tirtsulised ehk lühitundlalised (Caelifera ehk Brachycera) on sihktiivaliste seltsi kuuluvate putukate alamselts.

Uus!!: Herilaseviu ja Tirtsulised · Näe rohkem »

Valge

Valge on akromaatiline värvus.

Uus!!: Herilaseviu ja Valge · Näe rohkem »

Valge meri

Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.

Uus!!: Herilaseviu ja Valge meri · Näe rohkem »

Valjasriba

kotka) pea osad. Valjasriba on tähistatud numbriga 11 Valjasriba (lorum) on linnu ülanoka tüviku ja silma vaheline sulestikuala.

Uus!!: Herilaseviu ja Valjasriba · Näe rohkem »

Vares

Vares (Corvus) on lindude perekond vareslaste sugukonnast.

Uus!!: Herilaseviu ja Vares · Näe rohkem »

Varrak (kirjastus)

Varrak on Tallinnas tegutsev raamatukirjastus.

Uus!!: Herilaseviu ja Varrak (kirjastus) · Näe rohkem »

Vastne

surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.

Uus!!: Herilaseviu ja Vastne · Näe rohkem »

Vikerkest

Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.

Uus!!: Herilaseviu ja Vikerkest · Näe rohkem »

Viu

Viu (Buteo) on haugaslaste sugukonda kuuluv röövlindude perekond.

Uus!!: Herilaseviu ja Viu · Näe rohkem »

1758

1758.

Uus!!: Herilaseviu ja 1758 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Pernis apivorus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »