Kiiremini kui brauser!
40 suhted: Adhesioonimolekulid, Blastomeer, Blastotsüst, Ekstratsellulaarne maatriks, Emakalimaskest, Emakas, Embrüo, Endomeetriumi retseptiivsus, Ensüüm, Epiteelkude, Glükoproteiinid, Immuunsüsteem, Inimese koorioni gonadotropiin, Invasioon (bioloogia), Kasvuhormoon, Kollageen, Laminiinid, Ligand, Lima, Limaskest, Loode, Luteiniseeriv hormoon, Makromolekul, Menstruaaltsükkel, Menstruatsioon, Moorula, Munarakk, Mutsiinid, Näärmed, Ovulatsioon, Platsenta, Proliferatsioon, Proteaasid, Rakk, Retseptor (biokeemia), Transmembraansed valgud, Tsütokiinid, Tsütoskelett, Veresoon, Viljastumine.
Adhesioonimolekulid
Raku adhesioonimolekulid on olulised transmembraansed valgud, mis vahendavad kas rakkude omavahelist või rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksi vahelist adhesiooni.
Uus!!: Implanteerumine ja Adhesioonimolekulid · Näe rohkem »
Blastomeer
Blastomeer ehk lõigustusrakk on lõigustumise käigus tekkiv rakk.
Uus!!: Implanteerumine ja Blastomeer · Näe rohkem »
Blastotsüst
implanteerumist. Joonisel on märgitud kollasega — emakalimaskest, rohelisega embrüoblast, tumelillaga trofoblast ja helelillaga blastotsüsti õõs. Blastotsüst ehk lootepõieke (blastocystis) on alamimetajate ja pärisimetajate (sealhulgas inimese) embrüo varajane arengustaadium, mis järgneb moorulale ehk kobarlootele ja kujuneb välja enne implanteerumist.
Uus!!: Implanteerumine ja Blastotsüst · Näe rohkem »
Ekstratsellulaarne maatriks
Illustratsioon, mis kujutab ekstratsellulaarset maatriksit epiteeli, endoteeli ja sidekoe suhtes Ekstratsellulaarne maatriks (inglise extracellular matrix) ehk rakuvaheaine on loomarakkudevaheline (väline) võrgustik, mis koosneb rakkude valmistatud ning nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest.
Uus!!: Implanteerumine ja Ekstratsellulaarne maatriks · Näe rohkem »
Emakalimaskest
Emakalimaskestaks ehk emakasisekestaks ehk endomeetriumiks (ka emaka limaskest; ladina keeles endometrium; tunica mucosa uteri; tunica mucosa corporis uteri) nimetatakse osade selgroogsete emasloomade (sh naise) emakakõõne sisepinda katvat limaskesta.
Uus!!: Implanteerumine ja Emakalimaskest · Näe rohkem »
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Uus!!: Implanteerumine ja Emakas · Näe rohkem »
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Uus!!: Implanteerumine ja Embrüo · Näe rohkem »
Endomeetriumi retseptiivsus
Endomeetriumi retseptiivsuse ehk endomeetriumi vastuvõtlikkuse ehk implantatsiooniakna all peetakse harilikult silmas osadel elussünnitajatel emasloomadel (sh naistel) teatud perioodilisusega korduvat unikaalsete, valdavalt molekulaartasandi muutuste jada, protsessi või seisundit, mis muudab emaka endomeetriumi embrüo(te) kinnitumisele vastuvõtlikuks ja võimaldab blastotsüsti-endomeetriumi vastastikust suhtlemist nii, et oleks tagatud loote areng emakas.
Uus!!: Implanteerumine ja Endomeetriumi retseptiivsus · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Implanteerumine ja Ensüüm · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Implanteerumine ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Glükoproteiinid
Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.
Uus!!: Implanteerumine ja Glükoproteiinid · Näe rohkem »
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Uus!!: Implanteerumine ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »
Inimese koorioni gonadotropiin
hCG ruumiline struktuur. Kristallstruktuuri koordinaadid: PDB 1HCN Inimese koorioni gonadotropiin (inglise keeles human chorionic gonadotropin, lühend hCG) on kahest alaühikust koosnev valguline hormoon, mis kuulub gonadotropiinide hulka ning on oluline raseduse jooksul emaorganismi ja embrüo vahelise molekulaarse „suhtluse“ tagamiseks.
Uus!!: Implanteerumine ja Inimese koorioni gonadotropiin · Näe rohkem »
Invasioon (bioloogia)
Invasioon on bioloogias ajutine massiline sisseränne.
Uus!!: Implanteerumine ja Invasioon (bioloogia) · Näe rohkem »
Kasvuhormoon
Kasvuhormooni struktuur Kasvuhormoon (lühend GH tuleneb ingliskeelsest mõistest growth hormone, lühend hGH tähistab inimese kasvuhormooni human growth hormone) on valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja loomadel.
Uus!!: Implanteerumine ja Kasvuhormoon · Näe rohkem »
Kollageen
Lamba sääreluust saadud kollageen Kollageen on naha, rasvkoe või muu sidekoe liimjas põhiaine, vees lahustumatu valk.
Uus!!: Implanteerumine ja Kollageen · Näe rohkem »
Laminiinid
Laminiinid (lamina – lad õhuke plaat, kiht) on peamised basaalmembraani valgud, mis kuuluvad heterotrimeersete glükoproteiinide hulka, koosnevad kolmest polüpeptiidahelast (α, β ja γ) ning seovad rakke ja ekstratsellulaarset maatriksit (adhesioonivalk).
Uus!!: Implanteerumine ja Laminiinid · Näe rohkem »
Ligand
HCo(CO)4 viie ligandiga Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.
Uus!!: Implanteerumine ja Ligand · Näe rohkem »
Lima
Lima ehk mutsiin (mucus) on paks kleepuv eritis loomadel ja taimedel.
Uus!!: Implanteerumine ja Lima · Näe rohkem »
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Uus!!: Implanteerumine ja Limaskest · Näe rohkem »
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Uus!!: Implanteerumine ja Loode · Näe rohkem »
Luteiniseeriv hormoon
Luteiniseeriv hormoon (LH, tuntud ka kui lutropiin) on hormoon, mida toodab eesmine ajuripats.
Uus!!: Implanteerumine ja Luteiniseeriv hormoon · Näe rohkem »
Makromolekul
Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.
Uus!!: Implanteerumine ja Makromolekul · Näe rohkem »
Menstruaaltsükkel
Menstruaaltsükkel on teaduslik termin füsioloogiliste muutuste kohta, mis võivad toimuda viljakas eas naiste organismis seksuaalse paljunemise ja viljastumise eesmärgil.
Uus!!: Implanteerumine ja Menstruaaltsükkel · Näe rohkem »
Menstruatsioon
Menstruatsioon ehk menses ehk menorröa ehk menorraagia (varem ka kuupuhastus), argikeeles ka päevad, on naisel (ka emasahvi), vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.
Uus!!: Implanteerumine ja Menstruatsioon · Näe rohkem »
Moorula
Lõigustumise etapid: a. kaherakuline, b. neljarakuline, c. kaheksarakuline, d. ja e. '''moorula''' Moorula ehk kobarloode on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku (sügoodi) lõigustumisel tekkiv rakukobarake.
Uus!!: Implanteerumine ja Moorula · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Implanteerumine ja Munarakk · Näe rohkem »
Mutsiinid
Mutsiinid (MUC) on suured valgud, mis katavad ja kaitsevad epiteeli.
Uus!!: Implanteerumine ja Mutsiinid · Näe rohkem »
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Uus!!: Implanteerumine ja Näärmed · Näe rohkem »
Ovulatsioon
Munaraku küpsemine munasarjas ja ovulatsioon (4) Ovulatsioon ehk munairre (ladina ovulatio) on küpsenud munasarjanääpsu ümbritseva folliikulikesta (theca folliculi) puhkemine (rebenemine) ja follikulaarvedeliku valla pääsemine.
Uus!!: Implanteerumine ja Ovulatsioon · Näe rohkem »
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Uus!!: Implanteerumine ja Platsenta · Näe rohkem »
Proliferatsioon
Proliferatsioon on mingi koe rakkude vohamine, kiire paljunemine.
Uus!!: Implanteerumine ja Proliferatsioon · Näe rohkem »
Proteaasid
Papaiini kristallstruktuuri lihtsustatud kujutis Proteaasid ehk peptidaasid või proteinaasid on ensüümid, mis lagundavad valke.
Uus!!: Implanteerumine ja Proteaasid · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Implanteerumine ja Rakk · Näe rohkem »
Retseptor (biokeemia)
Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.
Uus!!: Implanteerumine ja Retseptor (biokeemia) · Näe rohkem »
Transmembraansed valgud
Skemaatiline joonis erinevatest transmembraansetest valkudest. (1) Üksik transmembraanne alfaheeliks, (2) polütoopne transmembraanne alfaheeliks, (3) polütoopne transmembraanne beetasilinder Transmembraansed valgud on integraalsed membraanivalgud, mis läbivad rakumembraani täies ulatuses.
Uus!!: Implanteerumine ja Transmembraansed valgud · Näe rohkem »
Tsütokiinid
Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.
Uus!!: Implanteerumine ja Tsütokiinid · Näe rohkem »
Tsütoskelett
rakkude tuumad sinise värviga Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasmas paiknev valkudest koosnev niitjate ja torujate struktuuride võrgustik, mille peamised ülesanded on rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine.
Uus!!: Implanteerumine ja Tsütoskelett · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Implanteerumine ja Veresoon · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Implanteerumine ja Viljastumine · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Embrüo implanteerumine, Implanteerumine (embrüoloogia), Nidatsioon, Pesastumine.
