Kiiremini kui brauser!
38 suhted: Bütsants, Bulgaarlased, Doonau, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Europiidne rass, Gagauusid, Hiina, Jaroslav Tark, Karpaadid, Kasaarid, Kiiev, Kiievi-Vene, Maritsa, Must meri, Oguusi keeled, Polovetsid, Sõrdarja, Svjatoslav I, Turgi keeled, Ungari, Ungari keel, Ungarlased, Valahhia, Volga, 10. sajand, 1036, 11. sajand, 1171, 15. sajand, 2. aastatuhat, 7. sajand, 790, 850, 889, 895, 965, 968, 972.
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Petšeneegid ja Bütsants · Näe rohkem »
Bulgaarlased
Kuulsaid bulgaarlasi Bulgaarlaste diasporaa Bulgaarlased (endanimetus българи) on lõunaslaavi rahvas Balkanil, Bulgaaria põhirahvus.
Uus!!: Petšeneegid ja Bulgaarlased · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Petšeneegid ja Doonau · Näe rohkem »
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Uus!!: Petšeneegid ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »
Europiidne rass
Europiidne rass ehk europiidid (kõnekeeles ka valge rass, kaasaegses Ameerika inglise keeles Caucasian, ka Caucasoid, "kaukaasia rass") on vananenud termin, mida on ajalooliselt kasutatud viitamaks heleda nahavärviga inimestele.
Uus!!: Petšeneegid ja Europiidne rass · Näe rohkem »
Gagauusid
Gagauusid Gagauusid (endanimetus Gagauzlar) on turgi rahvas, kes elab peamiselt Moldova eristaatusega autonoomses piirkonnas Gagauusias (Gagauz-Yeri).
Uus!!: Petšeneegid ja Gagauusid · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Petšeneegid ja Hiina · Näe rohkem »
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Uus!!: Petšeneegid ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »
Karpaadid
Karpaadid Rohelisega on märgitud Lääne-Karpaadid, oranžiga Ida-Karpaadid, lillaga Transilvaania platoo, punasega Lääne-Transilvaania mäed ja sinisega Transilvaania Alpid Karpaadid on mäed Euroopas.
Uus!!: Petšeneegid ja Karpaadid · Näe rohkem »
Kasaarid
Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.
Uus!!: Petšeneegid ja Kasaarid · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: Petšeneegid ja Kiiev · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Petšeneegid ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Maritsa
Maritsa või Marica ehk Évros (Vana-Kreeka kontekstis Hebros; bulgaaria Марица, kreeka Έβρος, vanakreeka ῞Εβρος, türgi Meriç) on jõgi Euroopa lõunaosas Balkani poolsaarel Bulgaaria edelaosas ning Kreeka ja Türgi piiril.
Uus!!: Petšeneegid ja Maritsa · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Petšeneegid ja Must meri · Näe rohkem »
Oguusi keeled
Oguusi keeled on Turgi keelkonna alamharu, mida kõneleb ligikaudu 108 miljonit inimest.
Uus!!: Petšeneegid ja Oguusi keeled · Näe rohkem »
Polovetsid
Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.
Uus!!: Petšeneegid ja Polovetsid · Näe rohkem »
Sõrdarja
Sõrdarja jõgikond Sõrdarja (tadžiki Сирдарё või дарёи Сир, pärsia سيردريا Sirdaryâ, usbeki Sirdaryo, kasahhi Сырдария; antiikmaailmas tuntud kui Iaxartes, kreeka keeles Ἰαξάρτης, mis on tuletis jõe vanapärsia nimest Yakhsha Arta) on jõgi Kesk-Aasias.
Uus!!: Petšeneegid ja Sõrdarja · Näe rohkem »
Svjatoslav I
Svjatoslav I või Svjatoslav Vapper (ukraina keeles Святосла́в І́горович või Святосла́в Хоро́брий, u. 938–972) oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi valitseja aastatel 945–972, tegelikult valitses riiki alles aastast 960, kui sai täisealiseks, enne seda valitses riiki regendina tema ema Olga.
Uus!!: Petšeneegid ja Svjatoslav I · Näe rohkem »
Turgi keeled
pisi Turgi keeled on Altai keelterühma kuuluv keelkond, mille keeli kõnelevad põhiliselt Kagu-Euroopas ja Aasias elavad turgi rahvad.
Uus!!: Petšeneegid ja Turgi keeled · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Petšeneegid ja Ungari · Näe rohkem »
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Uus!!: Petšeneegid ja Ungari keel · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Petšeneegid ja Ungarlased · Näe rohkem »
Valahhia
Valahhia on ajalooline piirkond Rumeenia lõunaosas Karpaatide ja Doonau vahel.
Uus!!: Petšeneegid ja Valahhia · Näe rohkem »
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Uus!!: Petšeneegid ja Volga · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Petšeneegid ja 10. sajand · Näe rohkem »
1036
1036.
Uus!!: Petšeneegid ja 1036 · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Petšeneegid ja 11. sajand · Näe rohkem »
1171
1171.
Uus!!: Petšeneegid ja 1171 · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Petšeneegid ja 15. sajand · Näe rohkem »
2. aastatuhat
2.
Uus!!: Petšeneegid ja 2. aastatuhat · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Petšeneegid ja 7. sajand · Näe rohkem »
790
790.
Uus!!: Petšeneegid ja 790 · Näe rohkem »
850
850.
Uus!!: Petšeneegid ja 850 · Näe rohkem »
889
889.
Uus!!: Petšeneegid ja 889 · Näe rohkem »
895
895.
Uus!!: Petšeneegid ja 895 · Näe rohkem »
965
965.
Uus!!: Petšeneegid ja 965 · Näe rohkem »
968
968.
Uus!!: Petšeneegid ja 968 · Näe rohkem »
972
972.
Uus!!: Petšeneegid ja 972 · Näe rohkem »
