246 suhted: Aatom, Abstraheerimine, Aeg, Aksioom, Alamhulk, Alfred Ayer, Algarv, Algebra, An Essay Concerning Human Understanding, Analüütiline otsustus, Analüütiline propositsioon, Antiphon, Aposterioorne teadmine, Aprioorne otsustus, Aprioorne teadmine, Araabia numbrid, Archimedes, Argument, Aristoteles, Aritmeetika, Arthur Prior, Arv, Assotsiatiivsus, Astmehulk, Augustin-Louis Cauchy, Barry Stroud, Bernhard Riemann, Bertrand Russell, Boyle'i-Mariotte'i seadus, Cantori diagonaaltõestus, David Hilbert, David Hume, Dedekindi lõige, Deduktsioon, Definitsioon, Descartesi koordinaadid, Diagonaal, Diferentseeruv funktsioon, Disjunktsioon, Distributiivsus, Eeldus, Eitus, Ekstensionaalsuse aksioom, Ekvivalentsiseos, Elemendid (Eukleides), Element (matemaatika), Empirism, Empirismi kaks dogmat, Ennik, Epistemoloogia, ..., Eudoxos, Eukleides, Eukleidese geomeetria, Füüsika (Aristoteles), Filosoof, Funktsioon (matemaatika), Galileo Galilei, Geomeetria, Georg Cantor, George Berkeley, Giuseppe Peano, Gorgias (Platoni dialoog), Gottfried Wilhelm Leibniz, Gottlob Frege, Graafik, Gravitatsiooniseadus, Hädavajalikkusargument, Heli, Helikõrgus, Helilaine, Hetkkiirus, Hilary Putnam, Hiliskeskaeg, Hing, Hinge surematus, Hulk, Ideaalne gaas, Ilu, Imaginaararv, Immanuel Kant, Implikatsioon, India, Induktsioon, Inertsiseadus, Inimloomus, Irratsionaalarvud, Isaac Newton, Jagatis, Järjestatud paar, John Locke, John Mackie, John Stuart Mill, Joon, Kaasasündinud ideed, Kahtlus, Kardinaalarv, Keel, Kehtivus, Kera, Kogemus, Kolmanda inimese argument, Kolmas meditatsioon, Kolmnurk, Kompleksarv, Konjunktsioon, Kontiinumi hüpotees, Kontseptualism, Konventsionalism, Koonduv jada, Korrapärane ikosaeeder, Kujutlus, Kurt Gödel, Kvaliteet, Kvantfüüsika, Kvantiteet, Lainepikkus, Lauseloogika, Lõhn, Lõplik hulk, Lõpmatus, Lõpmatuse aksioom, Lihtheli, Liikumine, Liitmine, Lineaarne järjestus, Lineaarvõrrand, Logitsism, Loodusteadus, Loogika, Ludwig Wittgenstein, M. C. Escher, Maailm (filosoofia), Maitse, Matemaatika, Matemaatikafilosoofia, Matemaatiline analüüs, Mälu, Mõõtmine, Mõiste, Mõistekiri, Meeled, Menon (dialoog), Metafüüsika 1, Metafüüsika 13, Metafüüsika 14, Michael Dummett, Molekul, Moraal, Mudel (loogika), Mulje, Murd, Muutuja, Myles Burnyeat, Naturaalarv, Negatiivne arv, Nihilism, Nominalism, Null, Olemasolukvantor, Omadus, Ordinaalarv, Osutamine, Otsustus, Paarisarv, Paradoks, Parajasti siis, kui, Paralleelsed sirged, Parmenides (Platon), Partikulaar, Peter Strawson, Philebos, Pierre de Fermat, Piirväärtus, Pindala, Platon, Platonism (matemaatika), Politeia, Porphyrios, Predikaat, Predikaatloogika, Propositsioon, Puhta mõistuse kriitika, Punkt (matemaatika), Puutuja, Ratsionaalarv, Ratsionalism, Reaalarv, Relatiivsusteooria, René Descartes, Ring, Rudolf Carnap, Russelli paradoks, Ruum, Ruut, Saul Kripke, Sünteetiline otsustus, Seadus, Seletus, Sfäär, Sirge, Sokrates, Sokratese apoloogia, Stipulatsioon, Subjekt (loogika), Suhe (filosoofia), Taju, Tarvilik tingimus, Tasand, Täielik järjestus, Täisarv, Tüübiteooria, Tühi hulk, Tõestus, Tõesus, Tõeväärtus, Tõeväärtustabel, Tõmbejõud, Tõukejõud, Tõus (matemaatika), Teadmine, Tegelikkus, Tehe, Teine analüütika, Teooria, Tervik, Theaitetos (Platoni dialoog), Thrasymachos, Universaal, Universum, Uskumus, Vaatlus, Vaim (mens), Valem, Valgus, Valikuaksioom, Vana-Kreeka, Väärus, Värvus, Võimalikkus, Võimsus (hulgateooria), Võrdus, Viies meditatsioon, Voorus, Willard Van Orman Quine, 1899, 2009. Laienda indeks (196 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Aatom · Näe rohkem »
Abstraheerimine
Abstraheerimine (ladina sõnast abstrahere 'ära tõmbama, eemaldama') ehk abstraktsioon on nähtuse mõne aspekti mõtteline esiletoomine ja mõnede teiste aspektide kõrvalejätmine.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Abstraheerimine · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Aeg · Näe rohkem »
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Aksioom · Näe rohkem »
Alamhulk
Venni diagramm: ''A'' on ''B'' alamhulk ehk ''B'' on ''A'' ülemhulk Matemaatikas nimetatakse hulka A hulga B alamhulgaks ehk osahulgaks ehk alamsüsteemiks, kui kõik hulga A elemendid on ühtlasi hulga B elemendid.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Alamhulk · Näe rohkem »
Alfred Ayer
Alfred Ayer Alfred Jules Ayer (hüüdnimi Freddie; 29. oktoober 1910 London – 27. juuni 1989) oli inglise filosoof.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Alfred Ayer · Näe rohkem »
Algarv
Algarv (ingl prime number) on naturaalarv, mis on suurem kui 1 ja mis jagub ainult arvuga 1 või iseendaga.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Algarv · Näe rohkem »
Algebra
Algebra (araabia sõnast al-džabr) on matemaatika haru, mis uurib tehteid (enamasti algebralisi tehteid) ja nende omadusi.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Algebra · Näe rohkem »
An Essay Concerning Human Understanding
"An Essay Concerning Human Understanding" ("Essee inimmõistusest"; ka "Essee inimarust") on inglise filosoofi John Locke'i filosoofiaalane teos, mis ilmus aastal 1689 (kuigi trükitud aastaarvuks on 1690).
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja An Essay Concerning Human Understanding · Näe rohkem »
Analüütiline otsustus
Analüütiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste sisaldub subjekti mõistes.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Analüütiline otsustus · Näe rohkem »
Analüütiline propositsioon
Analüütilise propositsiooni mõiste analüütilises filosoofias on moodustatud Immanuel Kanti analüütilise otsustuse eeskujul, kuid seda ei kasutata tavaliselt Kanti eeldustel.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Analüütiline propositsioon · Näe rohkem »
Antiphon
Antiphon ehk Sofist Antiphon (Ἀντιφῶν ὁ Ῥαμνούσιος) (umbes 480 eKr – umbes 410 eKr) oli vanakreeka sofist.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Antiphon · Näe rohkem »
Aposterioorne teadmine
Aposterioorne teadmine ehk empiiriline teadmine on teadmine, mille õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Aposterioorne teadmine · Näe rohkem »
Aprioorne otsustus
Aprioorne otsustus on Immanuel Kanti tunnetusteooria järgi kogemusest sõltumatu ja paratamatu kehtivusega otsustus.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Aprioorne otsustus · Näe rohkem »
Aprioorne teadmine
Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Aprioorne teadmine · Näe rohkem »
Araabia numbrid
Brahmi numbrid (alumine rida) 1. sajandi Indiast Bakhshali käsikirjas kasutatud numbrid Tänapäeva araablase telefoni numbriklahvid: vasakul Lääne-Araabia/Lääne-Euroopa numbrid; paremal Ida-Araabia numbrid Euroopa õpetlased käisid 9. sajandil Al-Karaouine ülikoolis Marokos õppimas araabia numbreid ja matemaatikat Saksakeelne käsitsi kirjutatud leht Hans Talhofferi 1459. aastal kirjutatud õpikust. Sel ajal olid araabia numbrid üsna vähe tuntud, millele viitab asjaolu, et Talhoffer käsitleb neid samas teoses kõrvuti heebrea tähestiku ja astroloogiaga Araabia ja araabia-india numbrid liiklusmärgil Abu Dhabis Uppsala toomkiriku kella kujutav puugravüür 16. sajandist. Sellel on kaks sihverplaati. Ühel on rooma ja teisel araabia numbrid Araabia numbrid on numbrid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Araabia numbrid · Näe rohkem »
Archimedes
Archimedes Domenico Fetti 1620. aastast pärineval maalil Archimedes (Ἀρχιμήδης; umbes 287 – umbes 212 eKr) oli Vana-Kreeka polühistor, matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Archimedes · Näe rohkem »
Argument
Argument on mis tahes kirjalik või suuline tekst või ka tegu, mida kasutatakse kellegi veenmiseks.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Argument · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Aristoteles · Näe rohkem »
Aritmeetika
Aritmeetika (kreeka keelest ἀριθμός, arithmos - arv, number) on matemaatika haru, mis uurib täis- ja ratsionaalarvude ja nendega sooritatavate operatsioonide omadusi.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Aritmeetika · Näe rohkem »
Arthur Prior
Arthur Norman Prior (4. detsember 1914 Masterton – 6. oktoober 1969 Trondheim) oli Uus-Meremaa päritolu filosoof ja loogik.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Arthur Prior · Näe rohkem »
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Arv · Näe rohkem »
Assotsiatiivsus
Assotsiatiivsus ehk ühenduvus on binaarse tehte omadus: tehet * nimetatakse assotsiatiivseks, kui iga x, y ja z korral (x * y) * z.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Assotsiatiivsus · Näe rohkem »
Astmehulk
Astmehulga x, y, z elemendid kaasaarvamise järjekorras. Astmehulk ehk potentshulk on matemaatikas hulk, mis koosneb antud hulga S kõigist alamhulkadest, kaasa arvatud tühi hulk ja hulk S ise.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Astmehulk · Näe rohkem »
Augustin-Louis Cauchy
Augustin Louis Cauchy Augustin Louis Cauchy (21. august 1789 – 23. mai 1857) oli prantsuse matemaatik ja füüsik, kes andis suure panuse matemaatilise analüüsi arengusse.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Augustin-Louis Cauchy · Näe rohkem »
Barry Stroud
Barry Greenwood Stroud (18. mai 1935 Toronto – 9. august 2019) oli Kanada päritolu filosoof, kes kirjutas muu hulgas skeptitsismist, David Hume'ist ja Ludwig Wittgensteinist.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Barry Stroud · Näe rohkem »
Bernhard Riemann
Bernhard Riemann (1863) Georg Friedrich Bernhard Riemann (17. septembril 1826 Breselenz, Hannoveri kuningriik – 20. juuli 1866 Verbania, Itaalia kuningriik) oli saksa matemaatik, mitteeukleidilise geomeetria loojaid.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Bernhard Riemann · Näe rohkem »
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Bertrand Russell · Näe rohkem »
Boyle'i-Mariotte'i seadus
Konstantsel temperatuuril antud gaasi hulga puhul on rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Boyle'i-Mariotte'i seadus · Näe rohkem »
Cantori diagonaaltõestus
Cantori diagonaaltõestus on Georg Cantorilt pärinev tõestus, et reaalarvude hulk ei ole loenduv.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Cantori diagonaaltõestus · Näe rohkem »
David Hilbert
David Hilbert (1886) David Hilbert (23. jaanuar 1862 Königsberg – 14. veebruar 1943 Göttingen) oli saksa matemaatik.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja David Hilbert · Näe rohkem »
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja David Hume · Näe rohkem »
Dedekindi lõige
Dedekindi lõige (matemaatik Richard Dedekindi järgi) lineaarselt järjestatud hulgas S on hulga S selline klassijaotus (A, B), et A on allapoole kinnine (see tähendab, hulga A mis tahes elemendi a korral järeldub sellest, et x≤a, et ka x on A element) ning B on ülespoole kinnine (see tähendab, hulga B mis tahes elemendi b korral järeldub sellest, et a≤y, et ka y on B element) ning hulgal A puudub suurim element.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Dedekindi lõige · Näe rohkem »
Deduktsioon
Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Deduktsioon · Näe rohkem »
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Definitsioon · Näe rohkem »
Descartesi koordinaadid
Descartesi koordinaatide süsteem Descartesi koordinaadid (ladinapäraselt ka Cartesiuse koordinaadid) on reaalarvude järjestatud paar (x, y), mis määrab punkti asukoha tasandil, või järjestatud kolmik (x, y, z), mis määrab punkti asukoha rist- või kaldkoordinaatide süsteemina kujutatud ruumis; üldisemalt: reaalarvude järjestatud komplekt (x1,..., xn), mis määrab punkti asukoha n-mõõtmelises ruumis.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Descartesi koordinaadid · Näe rohkem »
Diagonaal
Hulknurga diagonaal on sirglõik, mis ühendab hulknurga kaht tippu, mis pole ühe ja sama külje otspunktid.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Diagonaal · Näe rohkem »
Diferentseeruv funktsioon
(Mingil kohal ehk mingis punktis) diferentseeruv funktsioon on funktsioon, millel on (selles punktis) diferentsiaal.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Diferentseeruv funktsioon · Näe rohkem »
Disjunktsioon
Tehte \scriptstyle A \lor B Venni diagramm Tehte \scriptstyle A \lor B \lor C Venni diagrammDisjunktsioon ehk loogiline liitmine on binaarne loogikatehe: lausete A ja B disjunktsioon A\veeB loetakse vääraks parajasti siis, kui laused A ja B on mõlemad väärad ning tõeseks kõigil muudel juhtudel.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Disjunktsioon · Näe rohkem »
Distributiivsus
Distributiivsus ehk jaotuvus on binaarse tehte omadus jaotuda teise binaarse tehte suhtes.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Distributiivsus · Näe rohkem »
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Eeldus · Näe rohkem »
Eitus
Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Eitus · Näe rohkem »
Ekstensionaalsuse aksioom
Ekstensionaalsuse aksioom on aksioom, mille kohaselt hulgad (või klassid), millel on täpselt samad elemendid, on võrdsed.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Ekstensionaalsuse aksioom · Näe rohkem »
Ekvivalentsiseos
Ekvivalentsiseoseks ehk ekvivalentsusseoseks nimetatakse binaarset seost mingil hulgal A, kui see seos on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne, st seos ~ on ekvivalentsiseos parajasti siis, kui.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Ekvivalentsiseos · Näe rohkem »
Elemendid (Eukleides)
"Elementide" esimese ingliskeelse tõlke kaas (1570) Egiptusest Oxyrhynchuse linnast leitud papüüruse fragment "Elementide" tekstiga "Elemendid" (vanakreeka keeles "Στοιχεῖα", ladina keeles "Elementa") on Eukleidese uurimus geomeetriast ja arvuteooriast.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Elemendid (Eukleides) · Näe rohkem »
Element (matemaatika)
Elemendiks nimetatakse matemaatikas üksteisest erinevaid objekte, mis moodustavad hulga.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Element (matemaatika) · Näe rohkem »
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Empirism · Näe rohkem »
Empirismi kaks dogmat
"Empirismi kaks dogmat" ("Two Dogmas of Empiricism") on Willard Van Orman Quine'i 1951.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Empirismi kaks dogmat · Näe rohkem »
Ennik
Ennik on ''n''-korteeži või mõne selle erijuhu sünonüüm.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Ennik · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Eudoxos
Eudoxos Knidosest (410 või 408 eKr – 355 või 347 eKr) oli Vana-Kreeka astronoom ja matemaatik.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Eudoxos · Näe rohkem »
Eukleides
Eukleides Eukleides (Εὐκλείδης; ka Eukleides Aleksandriast) oli kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana".
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Eukleides · Näe rohkem »
Eukleidese geomeetria
Eukleidese geomeetria ehk eukleidiline geomeetria on geomeetria haru, milles lähtutakse Eukleidese teoses "Elemendid" kirjeldatud alustest.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Eukleidese geomeetria · Näe rohkem »
Füüsika (Aristoteles)
Aristotelese "Füüsika" esimene lehekülg Immanuel Bekkeri väljaandest (1837) "Füüsika" keskaegne käsikiri tõlkes ladina keelde; äärele on lisatud kreekakeelne algtekst "Füüsika" on üks Aristotelese peateoseid "Metafüüsika" ja "Nikomachose eetika" kõrval.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Füüsika (Aristoteles) · Näe rohkem »
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Filosoof · Näe rohkem »
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Funktsioon (matemaatika) · Näe rohkem »
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Galileo Galilei · Näe rohkem »
Geomeetria
Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Geomeetria · Näe rohkem »
Georg Cantor
pisi Georg Ferdinand Ludwig Philipp Cantor (3. märts 1845 (vkj 19. veebruar) Peterburi – 6. jaanuar 1918 Halle) oli saksa matemaatik, kes on tuntud peamiselt hulgateooria loojana.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Georg Cantor · Näe rohkem »
George Berkeley
George Berkeley (1730) kunstnik John Smiberti maalil. George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja George Berkeley · Näe rohkem »
Giuseppe Peano
Giuseppe Peano (27. august 1858 – 20. aprill 1932) oli Itaalia matemaatik ja keeleteadlane.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Giuseppe Peano · Näe rohkem »
Gorgias (Platoni dialoog)
"Gorgias" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos, kus käsitletakse retoorikat.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Gorgias (Platoni dialoog) · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Gottlob Frege · Näe rohkem »
Graafik
Graafik (kreeka keeles graphikos kirjutatav, joonistatav) on mitmetähenduslik sõna:Sõnaveeb.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Graafik · Näe rohkem »
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Gravitatsiooniseadus · Näe rohkem »
Hädavajalikkusargument
Hädavajalikkusargument (inglise keeles indispensability argument) on argument, mis esitab seda, et matemaatika on loodusteaduse teooriate formuleerimiseks ja ennustuste tegemiseks hädavajalik, tõendina platonismi kasuks (või mõne muu metafüüsilise väite) kasuks.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Hädavajalikkusargument · Näe rohkem »
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Heli · Näe rohkem »
Helikõrgus
Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Helikõrgus · Näe rohkem »
Helilaine
Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Helilaine · Näe rohkem »
Hetkkiirus
Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Hetkkiirus · Näe rohkem »
Hilary Putnam
Hilary Putnam Hilary Whitehall Putnam (31. juuli 1926 Chicago – 13. märts 2016) oli USA filosoof, matemaatik ja informaatik.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Hilary Putnam · Näe rohkem »
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Hiliskeskaeg · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Hing · Näe rohkem »
Hinge surematus
Hinge surematus on mitmes usundis, sealhulgas enamikus kristluse ja islami vooludes oluline kontseptsioon, mille kohaselt on inimesel lisaks maisele, ainelisele ja surelikule kehale ka mittemateriaalne hing, mis jätkab eksistentsi pärast inimese surma.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Hinge surematus · Näe rohkem »
Hulk
Hulga mõiste on üks nüüdisaegse matemaatika põhimõisteid.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Hulk · Näe rohkem »
Ideaalne gaas
Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Ideaalne gaas · Näe rohkem »
Ilu
Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Ilu · Näe rohkem »
Imaginaararv
Imaginaararv on kompleksarv, mis ei ole reaalarv.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Imaginaararv · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Implikatsioon
A \rightarrow B. The circle on the left bounds all members of set A, and the one on the right bounds all members of set B. The red area describes all members for which the material conditional is true, and the white area describes all members for which it is false. The material conditional differs significantly from a natural language's "if...then..." statement. It is only false when both the antecedent A is true and the consequent B is false Implikatsioon ehk materiaalne implikatsioon on tõeväärtuste algebras ehk loogikaalgebras binaarne tehe, mille tulem on väär parajasti siis, kui tehte esimene operand on tõene ja teine operand on väär. Implikatsiooni saab tähistada järgnevalt.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Implikatsioon · Näe rohkem »
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja India · Näe rohkem »
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Induktsioon · Näe rohkem »
Inertsiseadus
Inertsiseadus ehk Newtoni esimene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Inertsiseadus · Näe rohkem »
Inimloomus
Inimloomuse all mõistetakse inimestele loomupäraselt ("looduslikult") omaste tunnuste (sh mõtte-, tunde- ja teguviiside) kogumit.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Inimloomus · Näe rohkem »
Irratsionaalarvud
Irratsionaalarvudeks nimetatakse mitteperioodilisi lõpmatuid kümnendmurde.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Irratsionaalarvud · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Jagatis
Jagatis ehk suhe on matemaatikas jagamistehte tulem.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Jagatis · Näe rohkem »
Järjestatud paar
Järjestatud paar koondab kaks objekti: esimese elemendi ja teise elemendi.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Järjestatud paar · Näe rohkem »
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja John Locke · Näe rohkem »
John Mackie
J.L. Mackie John Leslie Mackie (25. august 1917 Sydney – 12. detsember 1981 Oxford) oli Austraalia filosoof.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja John Mackie · Näe rohkem »
John Stuart Mill
John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja John Stuart Mill · Näe rohkem »
Joon
Joon ehk kõver (inglise keeles line, curve) on matemaatikas kas tasandiline joon, Jordani joon või ühemõõtmeline kontiinum.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Joon · Näe rohkem »
Kaasasündinud ideed
Gottfried Wilhelm Leibniz kaasasündinud idee pooldaja Kaasasündinud ideed on mõnede filosoofide kontseptsiooni järgi ideed, teadmised või uskumused, mis sünnivad koos mõistusega, mitte tajust ega kogemusest.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Kaasasündinud ideed · Näe rohkem »
Kahtlus
Kahtlus on otsustamatuse seisund, milles on valik mitme võimaliku uskumuse vahel, aga omavahel vastuolus olevad või ebapiisavad põhjendid ei võimalda valikut teha.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Kahtlus · Näe rohkem »
Kardinaalarv
Kardinaalarv on matemaatiline objekt, mis võib olla hulga võimsus.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Kardinaalarv · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Keel · Näe rohkem »
Kehtivus
Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Kehtivus · Näe rohkem »
Kera
right Kera on matemaatikas teatav ruumi punktihulk, kerapinna ehk sfääri sisemus.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Kera · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Kogemus · Näe rohkem »
Kolmanda inimese argument
Aristoteles, koopia Lysippose loodud portreest Kolmanda inimese argument, millest räägib esimesena Platon oma dialoogis "Parmenides" (132d-133a), on Platoni ideedeõpetuse kriitika.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Kolmanda inimese argument · Näe rohkem »
Kolmas meditatsioon
Kolmas meditatsioon on René Descartesi teose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" kolmas peatükk.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Kolmas meditatsioon · Näe rohkem »
Kolmnurk
Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Kolmnurk · Näe rohkem »
Kompleksarv
Kompleksarv on reaalarvu üldistus, mida samuti nimetatakse arvuks: see on matemaatiline objekt kujul a+ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik, mille puhul postuleeritakse, et i^2.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Kompleksarv · Näe rohkem »
Konjunktsioon
Konjunktsioon ehk loogiline korrutamine ehk "ning" on üks binaarne loogikatehe lauseloogikat sisaldavates sümbolloogika süsteemides.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Konjunktsioon · Näe rohkem »
Kontiinumi hüpotees
Kontiinumi hüpotees ehk kontiinuumi hüpotees ehk kontiinumhüpotees ehk kontiinuumhüpotees (inglise keeles continuum hypothesis, lühend CH) on hulgateoorias väide "ei eksisteeri hulka, mille võimsus oleks suurem kui täisarvude hulga võimsus ja väiksem kui reaalarvude hulga võimsus".
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Kontiinumi hüpotees · Näe rohkem »
Kontseptualism
Kontseptualismiks nimetatakse filosoofias vaadet, mille kohaselt universaalid küll eksisteerivad, kuid üksnes mõistetena vaimus.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Kontseptualism · Näe rohkem »
Konventsionalism
Konventsionalism (ladina keeles conventio 'leping; kokkulepe') on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt ei saa tõestada ühegi teooria tõesust, ega ebaõigsust.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Konventsionalism · Näe rohkem »
Koonduv jada
Öeldakse, et arvjada (x_n) on koonduv, kui tal on olemas piirväärtus a\in\mathbb.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Koonduv jada · Näe rohkem »
Korrapärane ikosaeeder
right Korrapärane ikosaeeder ehk korrapärane kakskümmendtahukas ehk regulaarne kakskümmendtahukas on hulktahukas, millel on 20 võrdkülgse kolmnurga kujulist tahku, 30 serva ja 12 tippu ning igast tipust lähtub viis serva.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Korrapärane ikosaeeder · Näe rohkem »
Kujutlus
Kujutlus (inglise keeles mental imagery, image; saksa keeles bildliche Vorstellung) (kujutlusprotsess) on tunnetuse lüli, osa mõtlemisest.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Kujutlus · Näe rohkem »
Kurt Gödel
Kurt Gödel Kurt Friedrich Gödel (28. aprill 1906 Brno – 14. jaanuar 1978 Princeton) oli Austria-Ameerika loogik, matemaatik ja filosoof.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Kurt Gödel · Näe rohkem »
Kvaliteet
Kvaliteet on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Kvaliteet · Näe rohkem »
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »
Kvantiteet
Kvantiteet ehk kogus (ladina keeles quantitas) on asjade loendatav kogus või mõõdetav suurus.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Kvantiteet · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Lauseloogika
Lauseloogika ehk lausearvutus on loogika valdkond, mis uurib tõefunktsionaalseid tehteid propositsioonidega (loogikatehteid).
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Lauseloogika · Näe rohkem »
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Lõhn · Näe rohkem »
Lõplik hulk
Matemaatikas nimetatakse lõplikuks hulgaks hulka, mille elementide arv on võrdne mõne naturaalarvuga.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Lõplik hulk · Näe rohkem »
Lõpmatus
right Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Lõpmatus · Näe rohkem »
Lõpmatuse aksioom
Lõpmatuse aksioom on hulgateooria aksioom, mis tagab vähemalt ühe lõpmatu hulga olemasolu.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Lõpmatuse aksioom · Näe rohkem »
Lihtheli
300px Lihtheli ehk puhastoon ehk toon on heli, mille lainekuju on sinusoid.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Lihtheli · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Liikumine · Näe rohkem »
Liitmine
Liitmise all mõeldakse algses tähenduses üht binaarset tehet arvudega (üht aritmeetilist tehet).
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Liitmine · Näe rohkem »
Lineaarne järjestus
Lineaarseks järjestuseks nimetatakse matemaatikas osalist järjestust, mille puhul iga elementide paar on võrreldav.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Lineaarne järjestus · Näe rohkem »
Lineaarvõrrand
Lineaarvõrrand ehk esimese astme võrrand on elementaaralgebras võrrand, mis saadakse kahe lineaarfunktsiooni võrrutamisel, näiteks.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Lineaarvõrrand · Näe rohkem »
Logitsism
Logitsism (inglise keeles logicism, saksa keeles Logizismus) on mõttemuster matemaatikafilosoofias, et matemaatika on loogika laiendus ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Logitsism · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Loogika · Näe rohkem »
Ludwig Wittgenstein
Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin – 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Ludwig Wittgenstein · Näe rohkem »
M. C. Escher
Maurits Cornelis Escher (ka M. C. Escher; 17. juuni 1898 – 27. märts 1972) oli hollandi kunstnik.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja M. C. Escher · Näe rohkem »
Maailm (filosoofia)
Maailm on filosoofias mitmetähenduslik mõiste.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Maailm (filosoofia) · Näe rohkem »
Maitse
Maitse on ainete omadus, mis kutsub inimesel või loomal esile maitsmisaistingut.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Maitse · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Matemaatika · Näe rohkem »
Matemaatikafilosoofia
Matemaatikafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb matemaatika filosoofiliste (ontoloogiliste ja epistemoloogiliste) probleemidega.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Matemaatikafilosoofia · Näe rohkem »
Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs ehk analüüs on matemaatika haru, mis uurib funktsioone ja nende üldistusi piirväärtuse meetodil.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Matemaatiline analüüs · Näe rohkem »
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Mälu · Näe rohkem »
Mõõtmine
Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Mõõtmine · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Mõiste · Näe rohkem »
Mõistekiri
"Mõistekirja" tiitelleht "Mõistekiri" ("Begriffsschrift") on Gottlob Frege umbes 80-leheküljeline raamat loogikast.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Mõistekiri · Näe rohkem »
Meeled
Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Meeled · Näe rohkem »
Menon (dialoog)
Dialoogi "Menon" algus vanimas säilinud keskaegses käsikirjas "Menon" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Menon (dialoog) · Näe rohkem »
Metafüüsika 1
"Metafüüsika" 1.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Metafüüsika 1 · Näe rohkem »
Metafüüsika 13
"Metafüüsika" 13.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Metafüüsika 13 · Näe rohkem »
Metafüüsika 14
"Metafüüsika" 14.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Metafüüsika 14 · Näe rohkem »
Michael Dummett
Michael Dummett Sir Michael Anthony Eardley Dummett (27. juuni 192527. detsember 2011) oli Briti filosoof, Briti Akadeemia liige.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Michael Dummett · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Molekul · Näe rohkem »
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Moraal · Näe rohkem »
Mudel (loogika)
Mudel on esimest järku predikaatloogikas struktuur, mis rahuldab antud hulga kõiki lauseid.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Mudel (loogika) · Näe rohkem »
Mulje
Mulje ehk impressiooni all mõistetakse filosoofias esmast ja vahetut teadvusesisu vastandina teisestele mälupiltidele.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Mulje · Näe rohkem »
Murd
; Matemaatikas.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Murd · Näe rohkem »
Muutuja
Muutuja on suurus, mis võib olla teatava fikseeritud hulga, nn muutumispiirkonna mistahes element.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Muutuja · Näe rohkem »
Myles Burnyeat
Myles Fredric Burnyeat (1. jaanuar 1939 – 20. september 2019) oli inglise filosoofiaajaloolane, kes tegeles antiikfilosoofiaga.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Myles Burnyeat · Näe rohkem »
Naturaalarv
Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3,...
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Naturaalarv · Näe rohkem »
Negatiivne arv
Matemaatikas nimetatakse negatiivseks arvuks nullist väiksemat reaalarvu.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Negatiivne arv · Näe rohkem »
Nihilism
Nihilism (ladina sõnast nihil 'eimiski') on teooria, mis kuulutab mitte millessegi uskumist, ustavust mitte millelegi või mitte mingite eesmärkide järgimist.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Nihilism · Näe rohkem »
Nominalism
Nominalism on keskajal tekkinud filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Nominalism · Näe rohkem »
Null
Null ehk 0 on täisarv, mis otseselt eelneb arvule 1 ja otseselt järgneb arvule –1.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Null · Näe rohkem »
Olemasolukvantor
Olemasolukvantor on predikaatloogikas sümbol ∃, mille abil saab väljendada mingite omadustega objekti olemasolu.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Olemasolukvantor · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Omadus · Näe rohkem »
Ordinaalarv
Ordinaalarvud on matemaatilised objektid, mis üldistavad elemendi positsiooni (indeksi) mõiste jadas täielikele järjestustele suvalistel hulkadel.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Ordinaalarv · Näe rohkem »
Osutamine
Osutamiseks nimetatakse keelefilosoofias osutava väljendi (osutava termini; nimi, määrav kirjeldus, näitav asesõna) eksemplari suhet objektiga, mille kohta ta käib (tema osutusega).
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Osutamine · Näe rohkem »
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Otsustus · Näe rohkem »
Paarisarv
Paarisarv on täisarv, mille kahega jagamisel on tulemuseks täisarv.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Paarisarv · Näe rohkem »
Paradoks
Paradoks on pealtnäha vastuoluline avaldus, mis võib seejuures olla tõene.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Paradoks · Näe rohkem »
Parajasti siis, kui
"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Parajasti siis, kui · Näe rohkem »
Paralleelsed sirged
Sirged ''a'' ja ''b'' on paralleelsed Eukleidilises geomeetrias nimetatakse paralleelseteks sirgeteks sirgeid, mis paiknevad ühel ja samal tasandil ja ei lõiku.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Paralleelsed sirged · Näe rohkem »
Parmenides (Platon)
"Parmenides" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos, mis kannab tuntud eelsokraatilise filosoofi Parmenidese nime.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Parmenides (Platon) · Näe rohkem »
Partikulaar
Partikulaar ehk üksikobjekt ehk üksikese ehk üksik asi on metafüüsikas universaali konkretiseering.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Partikulaar · Näe rohkem »
Peter Strawson
Peter Frederick Strawson (23. november 1919 – 13. veebruar 2006) oli inglise filosoof, kes tegeles keelefilosoofia, metafüüsika ja epistemoloogiaga.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Peter Strawson · Näe rohkem »
Philebos
Dialoogi "Philebos" algus käsikirjas aastast 895 "Philebos" (kreeka Φίληβος) on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis kirjutatud filosoofiline teos.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Philebos · Näe rohkem »
Pierre de Fermat
Pierre de Fermat (17. august 1601, Beaumont-de-Lomagne – 12. jaanuar 1665, Castres) oli prantsuse matemaatik.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Pierre de Fermat · Näe rohkem »
Piirväärtus
pisi Funktsiooni f(x) piirväärtuseks kohal a nimetatakse arvu A, kui suvalise arvu ε > 0 korral leidub selline arv δ > 0, et iga x\in X korral kehtib võrratus kus.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Piirväärtus · Näe rohkem »
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Pindala · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Platon · Näe rohkem »
Platonism (matemaatika)
Platonism ehk matemaatiline platonism on filosoofias seisukoht, mille järgi on sõltumatult inimestest, keelest, mõtlemisest ja inimtegevusest olemas abstraktsed matemaatilised objektid.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Platonism (matemaatika) · Näe rohkem »
Politeia
"Politeia" ehk "Riik" on Platoni dialoog, mille peateema on arutelu selle üle, mis on õiglus ja milline on parim poliitiline kord.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Politeia · Näe rohkem »
Porphyrios
''Porphire Sophiste'', Prantsuse 16. sajandi gravüür Porphyrios (kreeka keeles Πορφύριος; u. 234 – u. 305) oli uusplatonistlik filosoof.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Porphyrios · Näe rohkem »
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Predikaat · Näe rohkem »
Predikaatloogika
Predikaatloogika ehk predikaatarvutus on lauseloogika laienduste klass, kus lisaks lausesümbolitele ja konnektoritele on kasutusel vähemalt predikaadisümbolid, indiviidikonstandid, muutujad (indiviidimuutujad) ja kvantorid.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Predikaatloogika · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Propositsioon · Näe rohkem »
Puhta mõistuse kriitika
Esimese trüki tiitelleht "Puhta mõistuse kriitika" ("Kritik der reinen Vernunft", originaalis Critik der reinen Vernunft; ee Ainult mõistusest lähtuva kriitika) on saksa filosoofi Immanuel Kanti tuntuim filosoofiline teos, tema tunnetusteoreetiline peateos.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Puhta mõistuse kriitika · Näe rohkem »
Punkt (matemaatika)
Punkt on elementaargeomeetrias objekt, mida näitlikustatakse mõõtmeteta ruumiosana.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Punkt (matemaatika) · Näe rohkem »
Puutuja
tuletise kaudu; tuletise positiivsetele, negatiivsetele ja nullväärtustele vastavad värvid roheline, punane ja must. Joone puutuja punktis P on sirge, mis saadakse kõverjoone punkte K1 ja K2 läbivatest sirgetest piirprotsessis, kus K1 ja K2 lähenevad punktile P. Tasandilise kõvera puutuja etteantud punktis on sirge, mis läbib vaadeldavat punkti ja mille tõus ühtib kõvera tõusuga selles punktis.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Puutuja · Näe rohkem »
Ratsionaalarv
naturaalarvude hulka ℕ Ratsionaalarv on arv, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n jagatisena.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Ratsionaalarv · Näe rohkem »
Ratsionalism
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Ratsionalism · Näe rohkem »
Reaalarv
Reaalarvude hulk ℝ sisaldab kõigi ratsionaalarvude hulka ℚ, mis omakorda sisaldab kõigi täisarvude hulka ℤ, mis sisaldab kõigi naturaalarvude hulka ℕ Reaalarvud on kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud ehk kõik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk kõik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Reaalarv · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja René Descartes · Näe rohkem »
Ring
Ring Kontsentrilised ringid Ring ehk kinnine ring on ringjoone poolt piiratud tasandi osa.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Ring · Näe rohkem »
Rudolf Carnap
Rudolf Carnap (18. mai 1891 Ronsdorf, Preisimaa, Saksamaa keisririik – 14. september 1970, Santa Monica, California, USA) oli saksa filosoof, Viini ringi üks põhiliikmeid ning loogilise positivismi rajajaid.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Rudolf Carnap · Näe rohkem »
Russelli paradoks
Russelli paradoks on 1901.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Russelli paradoks · Näe rohkem »
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Ruum · Näe rohkem »
Ruut
Ruut küljepikkusega ''a'' ja diagonaaliga ''d'' Ruut on geomeetrias (planimeetrias) võrdsete külgede ja nurkadega nelinurk.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Ruut · Näe rohkem »
Saul Kripke
Saul Kripke Saul Aaron Kripke (13. november 1940 New Yorgi osariik, Bay Shore – 15. september 2022) oli juudi päritolu USA filosoof ja loogik.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Saul Kripke · Näe rohkem »
Sünteetiline otsustus
Sünteetiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste ei sisaldu subjekti mõistes, vaid avardab seda.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Sünteetiline otsustus · Näe rohkem »
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Seadus · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Seletus · Näe rohkem »
Sfäär
Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Sfäär · Näe rohkem »
Sirge
Sirge ehk sirgjoon on ilma läbimõõduta, mõlemas suunas lõpmata pikk, kõverusteta joon ehk ühemõõtmeline ruum, mis võib sisalduda mitmemõõtmelises ruumis.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Sirge · Näe rohkem »
Sokrates
Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Sokrates · Näe rohkem »
Sokratese apoloogia
"Sokratese apoloogia" on Platoni teos.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Sokratese apoloogia · Näe rohkem »
Stipulatsioon
Stipulatsioon (ld stipulatio) oli Vana-Rooma õiguses kasutatav verbaalne leping, mis seisnes suulises lubaduses täita teatav kohustus.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Stipulatsioon · Näe rohkem »
Subjekt (loogika)
Subjekt on traditsioonilises loogikas see, mille kohta midagi öeldakse, vastandina predikaadile (sellele, mida subjekti kohta öeldakse).
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Subjekt (loogika) · Näe rohkem »
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Taju · Näe rohkem »
Tarvilik tingimus
„X on Y tarvilik tingimus“ tähendab: Y ainult juhul, kui X. Näiteks „vihma sadamine on selle tarvilik tingimus, et ta läheb vara koju“ tähendab, et ta läheb vara koju ainult juhul, kui sajab.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tarvilik tingimus · Näe rohkem »
Tasand
pisi Tasand ehk tasapind on kahemõõtmeline eukleidiline ruum.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tasand · Näe rohkem »
Täielik järjestus
Täielik järjestus hulgal H on selline lineaarne järjestus hulgal H, mille puhul iga hulga H mittetühi alamhulk omab vähimat elementi selle järjestuse suhtes (elementi a, mille puhul a ≤ x mis tahes elemendi x korral sellest alamhulgast).
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Täielik järjestus · Näe rohkem »
Täisarv
Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Täisarv · Näe rohkem »
Tüübiteooria
Tüübiteooria on mõne üksiku tüübisüsteemi formaalne esitus ja tüübisüsteemide uurimise valdkond matemaatikas ja informaatikas.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tüübiteooria · Näe rohkem »
Tühi hulk
Tühi hulk ehk tühihulk on hulk, millel pole ühtegi elementi.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tühi hulk · Näe rohkem »
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tõestus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tõesus · Näe rohkem »
Tõeväärtus
Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab propositsiooni suhet tõesse.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tõeväärtus · Näe rohkem »
Tõeväärtustabel
Tõeväärtustabel on lauseloogikas tabel, milles on kirjas mingi loogilise tehte tulemi tõeväärtused sõltuvalt argumentide tõeväärtustest.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tõeväärtustabel · Näe rohkem »
Tõmbejõud
Erinimeliste ehk vastasmärgiliste laengutega osakestele või kehadele (st ühele positiivse laenguga osakesele või kehale ning ühele negatiivse laenguga osakesele või kehale) mõjub vastastikku tõmbejõud.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tõmbejõud · Näe rohkem »
Tõukejõud
Ühenimeliste ehk samamärgiliste laengutega (st kahele positiivse laenguga või kahele negatiivse laenguga) osakesele või kehale) osakestele või kehadele mõjub vastastikune tõukejõud.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tõukejõud · Näe rohkem »
Tõus (matemaatika)
Tõus on arvsuurus, millega iseloomustatakse sirge kallet.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tõus (matemaatika) · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Teadmine · Näe rohkem »
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tegelikkus · Näe rohkem »
Tehe
Tehe ehk operatsioon on toiming, mis seab mingi kindla tulemuse kindlate eeskirjade järgi vastavusse ühe või enama matemaatilise objektiga (nt liitmine, jagamine, ruutjuure võtmine).
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tehe · Näe rohkem »
Teine analüütika
"Teine analüütika" on Aristotelese teos, mis on kirjutatud umbes 350 eKr.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Teine analüütika · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Teooria · Näe rohkem »
Tervik
Tervik on entiteet, millel on osad.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tervik · Näe rohkem »
Theaitetos (Platoni dialoog)
"Theaitetos" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis kirjutatud filosoofiline teos, mis kuulub üldise arvamuse kohaselt Platoni hiliste dialoogide hulka.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Theaitetos (Platoni dialoog) · Näe rohkem »
Thrasymachos
Thrasymachos (5. sajand eKr) oli vanakreeka sofist ja reetor, kes oli pärit Chalkedoni linnast Bosporuse kaldal, kuid sai kuulsaks Ateenas.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Thrasymachos · Näe rohkem »
Universaal
Universaal võib tähendada järgmist.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Universaal · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Universum · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Uskumus · Näe rohkem »
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Vaatlus · Näe rohkem »
Vaim (mens)
Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Vaim (mens) · Näe rohkem »
Valem
Valemiks nimetatakse matemaatikas ja selle rakendustes tavaliselt sümbolite (matemaatiliste märkide, tähtede ja nii edasi) mõtestatud kombinatsiooni.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Valem · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Valgus · Näe rohkem »
Valikuaksioom
Valikuaksioom ehk valiku aksioom ehk Zermelo aksioom (inglise keeles axiom of choice, lühend AC) on hulgateooria aksioom, mille kohaselt mittetühjade hulkade mistahes süsteemi korral leidub kujutus, mis seab selle süsteemi igale hulgale vastavusse tema teatava esindaja.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Valikuaksioom · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Väärus · Näe rohkem »
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Värvus · Näe rohkem »
Võimalikkus
Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Võimalikkus · Näe rohkem »
Võimsus (hulgateooria)
Võimsus ehk kardinaalsus on hulgateoorias hulga elementide arvu mõistet üldistav mõiste, mis on rakendatav ka lõpmatute hulkade puhul.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Võimsus (hulgateooria) · Näe rohkem »
Võrdus
Võrduseks nimetatakse matemaatikas valemit, mis väidab, et kahe avaldise, näiteks a ja b, väärtused on võrdsed.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Võrdus · Näe rohkem »
Viies meditatsioon
Viies meditatsioon on René Descartesi teose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" viies peatükk.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Viies meditatsioon · Näe rohkem »
Voorus
Voorus (vanakreeka keeles ἀρετή (aretē), ladina keeles virtus, inglise keeles virtue, saksa keeles die Tugend) on tavakeele sõna ja ühtlasi filosoofiline mõiste ning on seotud eetikaga.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Voorus · Näe rohkem »
Willard Van Orman Quine
Willard Van Orman Quine (25. juuni 1908 Akron, Ohio – 25. detsember 2000 Boston) oli ameerika filosoof ja loogik.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Willard Van Orman Quine · Näe rohkem »
1899
1899.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja 1899 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Philosophy of Mathematics: An Introduction ja 2009 · Näe rohkem »