Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Veenus

Index Veenus

Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.

127 suhted: Aastaajad, Afeel, Aphrodite, Argoon, Asteroid, Astronoomiamärgid, Astronoomiline ühik, Atmosfäär, Austraalia, Babüloonia, Bakterid, Basalt, Deuteerium, Diameeter, Ekliptika, Ekvaator, Erosioon, Euroopa Kosmoseagentuur, Evolutsioon, Geokeemia, Graniit, Hawaii saar, Heelium, Ištar, Impaktstruktuur, Inertsimoment, Ishtari maa, Kaalium, Kalle, Kaltsium, Kasvuhoone, Kasvuhooneefekt, Kääbusplaneet, Kilomeeter, Klaas, Kliimamuutus, Kosmos, Kuu, Laamtektoonika, Laava, Lavamaa, Lämmastik, Lõuna-Ameerika, Looded, Lubjakivi, Maa, Maa tüüpi planeedid, Maakoor, Maavärin, Magnetväli, ..., Manner, Marss, Mass, Massikese, Mauna Loa, Merkuur, Metallid, NASA, Nõukogude Liit, Neoon, Nikkel, Ookean, Orbiidi ekstsentrilisus, Orbiidi kalle, Orbiit, Paljas silm, Päike, Päikesekiirgus, Päikeseloojang, Päikesesüsteem, Päikesetõus, Päikesetuul, Pöörlemine, Pöörlemistelg, Püriit, Põhjapoolus, Periheel, Pikksilm, Pilv, Pioneer (automaatjaam), Planeedi kaaslane, Planeet, Plii, Pluuto, Radar, Rahvaastronoomia, Rahvusvaheline Astronoomiaunioon, Raud, Rõhk, Ringjoon, Süsihappegaas, Settekivim, Sideeriline periood, Subduktsioon, Tähesuurus, Tähistaevas, Teleskoop, Telluur, Temperatuur, Toorium, Troposfäär, Tuul, Tuum, Uraan, Uraan (planeet), Vahevöö, Valgus, Vanarooma mütoloogia, Vääveldioksiid, Väävelhape, Veeaur, Veenus, Veenus (ansambel), Veenus (astroloogia), Veenuse atmosfäär, Veenuse koloniseerimine, Venera 7, Venus, Venus (Shocking Blue laul), Venus Express, Vesinik, Vingugaas, Vismut, Vulkaan, 1932, 1967, 1970. Laienda indeks (77 rohkem) »

Aastaajad

Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.

Uus!!: Veenus ja Aastaajad · Näe rohkem »

Afeel

Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.

Uus!!: Veenus ja Afeel · Näe rohkem »

Aphrodite

Aphrodite (kreeka Αφροδιτη, rooma vaste Venus; eesti keeles varem ka Afrodite) oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna.

Uus!!: Veenus ja Aphrodite · Näe rohkem »

Argoon

Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.

Uus!!: Veenus ja Argoon · Näe rohkem »

Asteroid

Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.

Uus!!: Veenus ja Asteroid · Näe rohkem »

Astronoomiamärgid

Astronoomiamärgid on enamasti vana- ja keskajast pärinevad sümbolid, mis astronoomiakirjanduses, eriti kalendreis (kalendrimärk), tähistavad taevakeha, tema aspekti ja faasi ning kuulumist zodiaaki, taevasfääri erilisi punkte ja nädalapäevi.

Uus!!: Veenus ja Astronoomiamärgid · Näe rohkem »

Astronoomiline ühik

Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.

Uus!!: Veenus ja Astronoomiline ühik · Näe rohkem »

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Uus!!: Veenus ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Austraalia

Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.

Uus!!: Veenus ja Austraalia · Näe rohkem »

Babüloonia

Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis.

Uus!!: Veenus ja Babüloonia · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Veenus ja Bakterid · Näe rohkem »

Basalt

Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.

Uus!!: Veenus ja Basalt · Näe rohkem »

Deuteerium

Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.

Uus!!: Veenus ja Deuteerium · Näe rohkem »

Diameeter

Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.

Uus!!: Veenus ja Diameeter · Näe rohkem »

Ekliptika

Ekliptika (.

Uus!!: Veenus ja Ekliptika · Näe rohkem »

Ekvaator

Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.

Uus!!: Veenus ja Ekvaator · Näe rohkem »

Erosioon

Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.

Uus!!: Veenus ja Erosioon · Näe rohkem »

Euroopa Kosmoseagentuur

Euroopa Kosmoseagentuur (lühend: ESA; prantsuse keeles, lühend: ASE) on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimisega.

Uus!!: Veenus ja Euroopa Kosmoseagentuur · Näe rohkem »

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Uus!!: Veenus ja Evolutsioon · Näe rohkem »

Geokeemia

Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.

Uus!!: Veenus ja Geokeemia · Näe rohkem »

Graniit

Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.

Uus!!: Veenus ja Graniit · Näe rohkem »

Hawaii saar

Hawaii (varasem eestikeelne nimi Havai; ingl ja havai Hawaiʻi, inglise kõnekeeles Big Island) on kagupoolseim ja suurim saar Hawaii saarestikus.

Uus!!: Veenus ja Hawaii saar · Näe rohkem »

Heelium

lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.

Uus!!: Veenus ja Heelium · Näe rohkem »

Ištar

Ištar (sumeri Inanna) oli taevakuninganna.

Uus!!: Veenus ja Ištar · Näe rohkem »

Impaktstruktuur

Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.

Uus!!: Veenus ja Impaktstruktuur · Näe rohkem »

Inertsimoment

280px Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber.

Uus!!: Veenus ja Inertsimoment · Näe rohkem »

Ishtari maa

Ishtari maa on Veenuse põhjapoolkeral paiknev mägismaa.

Uus!!: Veenus ja Ishtari maa · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Veenus ja Kaalium · Näe rohkem »

Kalle

Δh.

Uus!!: Veenus ja Kalle · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Veenus ja Kaltsium · Näe rohkem »

Kasvuhoone

Kasvuhooned Hollandis Westlandis Mäetaguse mõisa kasvuhoone Kasvuhoone ehk triiphoone on taimede, enamasti kultuurtaimede kasvatamiseks mõeldud, üldjuhul valgust läbilaskvast materjalist seinte ja katusega rajatis.

Uus!!: Veenus ja Kasvuhoone · Näe rohkem »

Kasvuhooneefekt

Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.

Uus!!: Veenus ja Kasvuhooneefekt · Näe rohkem »

Kääbusplaneet

Ceres Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha, mis on orbiidil ümber Päikese ja omab piisavat massi selleks, et gravitatsiooni toimel saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu sfääriline) kuju.

Uus!!: Veenus ja Kääbusplaneet · Näe rohkem »

Kilomeeter

Kilomeeter (tähis km) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub tuhande meetriga.

Uus!!: Veenus ja Kilomeeter · Näe rohkem »

Klaas

klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.

Uus!!: Veenus ja Klaas · Näe rohkem »

Kliimamuutus

Üleilmse temperatuurimuutuse visualiseerimine kliimaspiraaliga aastatel 1880–2021 Kliimamuutus (inglise keeles climate change) on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates.

Uus!!: Veenus ja Kliimamuutus · Näe rohkem »

Kosmos

Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.

Uus!!: Veenus ja Kosmos · Näe rohkem »

Kuu

Kuu on Maa looduslik kaaslane.

Uus!!: Veenus ja Kuu · Näe rohkem »

Laamtektoonika

Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.

Uus!!: Veenus ja Laamtektoonika · Näe rohkem »

Laava

Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.

Uus!!: Veenus ja Laava · Näe rohkem »

Lavamaa

Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.

Uus!!: Veenus ja Lavamaa · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Veenus ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lõuna-Ameerika

Lõuna-Ameerika ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Ameerikasse.

Uus!!: Veenus ja Lõuna-Ameerika · Näe rohkem »

Looded

Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.

Uus!!: Veenus ja Looded · Näe rohkem »

Lubjakivi

Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.

Uus!!: Veenus ja Lubjakivi · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Veenus ja Maa · Näe rohkem »

Maa tüüpi planeedid

Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.

Uus!!: Veenus ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »

Maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Veenus ja Maakoor · Näe rohkem »

Maavärin

Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.

Uus!!: Veenus ja Maavärin · Näe rohkem »

Magnetväli

Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).

Uus!!: Veenus ja Magnetväli · Näe rohkem »

Manner

Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.

Uus!!: Veenus ja Manner · Näe rohkem »

Marss

Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.

Uus!!: Veenus ja Marss · Näe rohkem »

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Uus!!: Veenus ja Mass · Näe rohkem »

Massikese

Massikese ehk inertsikese on punkt, mis iseloomustab kogu keha massi keskmist asukohta.

Uus!!: Veenus ja Massikese · Näe rohkem »

Mauna Loa

Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel.

Uus!!: Veenus ja Mauna Loa · Näe rohkem »

Merkuur

Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.

Uus!!: Veenus ja Merkuur · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Uus!!: Veenus ja Metallid · Näe rohkem »

NASA

Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.

Uus!!: Veenus ja NASA · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Uus!!: Veenus ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Neoon

Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.

Uus!!: Veenus ja Neoon · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: Veenus ja Nikkel · Näe rohkem »

Ookean

Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.

Uus!!: Veenus ja Ookean · Näe rohkem »

Orbiidi ekstsentrilisus

Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.

Uus!!: Veenus ja Orbiidi ekstsentrilisus · Näe rohkem »

Orbiidi kalle

tiirleb ümber suurema taevakeha B. Väiksema taevakeha orbiit lõikab baastasandit sõlmede joonel, mis on joonisel kujutatud rohelise joonega. A – taevakeha B – keskne taevakeha C – baastasand D – orbiidi tasand''i'' – orbiidi kalle Taevakeha orbiidi kaldeks ehk inklinatsiooniks nimetatakse taevamehaanikas selle taevakeha orbiidi tasandi ja mõne teise tasandi (baastasandi) vahelist nurka.

Uus!!: Veenus ja Orbiidi kalle · Näe rohkem »

Orbiit

Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.

Uus!!: Veenus ja Orbiit · Näe rohkem »

Paljas silm

Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.

Uus!!: Veenus ja Paljas silm · Näe rohkem »

Päike

Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.

Uus!!: Veenus ja Päike · Näe rohkem »

Päikesekiirgus

pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.

Uus!!: Veenus ja Päikesekiirgus · Näe rohkem »

Päikeseloojang

Päikeseloojang Päikeseloojang Päikeseloojangu järgne ehakuma Päikeseloojang on Päikese igapäevane kadumine läänes horisondi taha Maa või täpsemalt öeldes selle planeedi, kus vaatleja viibib, pöörlemise tulemusena.

Uus!!: Veenus ja Päikeseloojang · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Uus!!: Veenus ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Päikesetõus

Päikesetõus Päikesetõus on hetk, mil Päikese ülemine serv paistab ilmuvat idas horisondi kohale.

Uus!!: Veenus ja Päikesetõus · Näe rohkem »

Päikesetuul

Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.

Uus!!: Veenus ja Päikesetuul · Näe rohkem »

Pöörlemine

Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.

Uus!!: Veenus ja Pöörlemine · Näe rohkem »

Pöörlemistelg

Pöörleva kera pöörlemistelg on tähistatud punase joonega Pöörlemistelg on keha läbiv sirge, mille ümber keha pöörleb.

Uus!!: Veenus ja Pöörlemistelg · Näe rohkem »

Püriit

Püriit on sulfiidne mineraal.

Uus!!: Veenus ja Püriit · Näe rohkem »

Põhjapoolus

Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019 Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.

Uus!!: Veenus ja Põhjapoolus · Näe rohkem »

Periheel

Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.

Uus!!: Veenus ja Periheel · Näe rohkem »

Pikksilm

Kepleri pikksilma optikasüsteem Galilei pikksilma optikasüsteem Pikksilma kasutamine Pikksilm on optikariist kaugete esemete vaatlemiseks.

Uus!!: Veenus ja Pikksilm · Näe rohkem »

Pilv

Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.

Uus!!: Veenus ja Pilv · Näe rohkem »

Pioneer (automaatjaam)

Konstrueerimisel Pioneer 10 Pioneer oli Ameerika Ühendriikide mehitamata kosmoseaparaatide seeria.

Uus!!: Veenus ja Pioneer (automaatjaam) · Näe rohkem »

Planeedi kaaslane

Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.

Uus!!: Veenus ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Uus!!: Veenus ja Planeet · Näe rohkem »

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Uus!!: Veenus ja Plii · Näe rohkem »

Pluuto

Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto; sümbolid: või) on kääbusplaneet Kuiperi vöös.

Uus!!: Veenus ja Pluuto · Näe rohkem »

Radar

ARPA radar Kwajaleini atollil Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi välibaasis Kihnus, Eesti Energia AS tellimusel, et välja selgitada lindude rännet vähem segavaid merealasid tuuleenergeetika arendamiseks Radar (varem ka RADAR; inglise keeles radio detection and ranging, 'raadiojälgimine ja kauguse määramine') on õhuruumi raadioseireseadeldis ehk raadiolokaator, mis toimib elektromagnetkiirguse, siin raadiolainete levimise põhimõttel ruumis.

Uus!!: Veenus ja Radar · Näe rohkem »

Rahvaastronoomia

Rahvaastronoomia on vähese kooliharidusega talu- ja rannarahva astronoomilised (pms astrognostilised), kosmoloogilised, meteoroloogilised ning kalendri- ja ajamõõdualased teadmised, pärimused ning uskumused.

Uus!!: Veenus ja Rahvaastronoomia · Näe rohkem »

Rahvusvaheline Astronoomiaunioon

Rahvusvahelise Astronoomiauniooni logo Rahvusvaheline Astronoomiaunioon (inglise International Astronomical Union; enamasti kasutatakse lühendit IAU; eesti keeles ka Rahvusvaheline Astronoomiaühing, Rahvusvaheline Astronoomia Liit) on rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab kutselisi astronoome üle maailma.

Uus!!: Veenus ja Rahvusvaheline Astronoomiaunioon · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Veenus ja Raud · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Uus!!: Veenus ja Rõhk · Näe rohkem »

Ringjoon

Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.

Uus!!: Veenus ja Ringjoon · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Veenus ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Settekivim

Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.

Uus!!: Veenus ja Settekivim · Näe rohkem »

Sideeriline periood

Sideeriline periood ehk sideeriline tiirlemisperiood on ajavahemik, mille vältel taevakeha (planeedi, tähe) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru tähistaeva kui taustsüsteemi suhtes.

Uus!!: Veenus ja Sideeriline periood · Näe rohkem »

Subduktsioon

Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.

Uus!!: Veenus ja Subduktsioon · Näe rohkem »

Tähesuurus

Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.

Uus!!: Veenus ja Tähesuurus · Näe rohkem »

Tähistaevas

raadioteleskoobid Tšiili Andides 5000 m kõrgusel. Tähistaevas on taevalaotus palja silmaga nähtavate tähtedega.

Uus!!: Veenus ja Tähistaevas · Näe rohkem »

Teleskoop

Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.

Uus!!: Veenus ja Teleskoop · Näe rohkem »

Telluur

Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.

Uus!!: Veenus ja Telluur · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Veenus ja Temperatuur · Näe rohkem »

Toorium

Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.

Uus!!: Veenus ja Toorium · Näe rohkem »

Troposfäär

Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele.

Uus!!: Veenus ja Troposfäär · Näe rohkem »

Tuul

Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.

Uus!!: Veenus ja Tuul · Näe rohkem »

Tuum

Tuum on millegi keskne osa.

Uus!!: Veenus ja Tuum · Näe rohkem »

Uraan

Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.

Uus!!: Veenus ja Uraan · Näe rohkem »

Uraan (planeet)

Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.

Uus!!: Veenus ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »

Vahevöö

Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.

Uus!!: Veenus ja Vahevöö · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Uus!!: Veenus ja Valgus · Näe rohkem »

Vanarooma mütoloogia

Peajumal Jupiter Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed, mis on seotud üleloomulikuga.

Uus!!: Veenus ja Vanarooma mütoloogia · Näe rohkem »

Vääveldioksiid

Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.

Uus!!: Veenus ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Uus!!: Veenus ja Väävelhape · Näe rohkem »

Veeaur

Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.

Uus!!: Veenus ja Veeaur · Näe rohkem »

Veenus

Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.

Uus!!: Veenus ja Veenus · Näe rohkem »

Veenus (ansambel)

Veenus oli Eesti ansambel.

Uus!!: Veenus ja Veenus (ansambel) · Näe rohkem »

Veenus (astroloogia)

Veenuse astroloogiline sümbol Veenus kuulub tänapäeva Lääne astroloogias viie isikliku planeedi hulka.

Uus!!: Veenus ja Veenus (astroloogia) · Näe rohkem »

Veenuse atmosfäär

Pilvede struktuur Veenusel. Veenuse atmosfäär on Maa omast mitmeid kordi tihedam ja kõrgema temperatuuriga.

Uus!!: Veenus ja Veenuse atmosfäär · Näe rohkem »

Veenuse koloniseerimine

Kunstniku kujutis hõljukbaasist Veenuse atmosfääris Veenuse koloniseerimine on teoreetiline protsess, mille käigus loob inimkond planeedile Veenus püsivad elupaigad.

Uus!!: Veenus ja Veenuse koloniseerimine · Näe rohkem »

Venera 7

Venera 7 (vene keeles Венера-7) oli Nõukogude Liidu kosmoseaparaat Venerade seeriast.

Uus!!: Veenus ja Venera 7 · Näe rohkem »

Venus

Venus on vanarooma mütoloogias armastuse, ilu, seksi, viljakuse ja külluse jumalanna.

Uus!!: Veenus ja Venus · Näe rohkem »

Venus (Shocking Blue laul)

"Venus" (eestikeelse pealkirjaga "Veenus") on Hollandi ansambli Shocking Blue poolt kuulsaks lauldud laul.

Uus!!: Veenus ja Venus (Shocking Blue laul) · Näe rohkem »

Venus Express

Venus Express (VEX) oli Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmosesond, mis uuris aastatel 2006–2014 Veenust.

Uus!!: Veenus ja Venus Express · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Veenus ja Vesinik · Näe rohkem »

Vingugaas

Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.

Uus!!: Veenus ja Vingugaas · Näe rohkem »

Vismut

Monokristalse vismuti lahustumisel tekivad iseloomulikud kolmnurksed struktuurid. Optilise mikroskoobiga tehtud pilt, tumeväli kontrast ja pildi mõõde on 157 mikromeetrit. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.

Uus!!: Veenus ja Vismut · Näe rohkem »

Vulkaan

Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.

Uus!!: Veenus ja Vulkaan · Näe rohkem »

1932

1932.

Uus!!: Veenus ja 1932 · Näe rohkem »

1967

1967.

Uus!!: Veenus ja 1967 · Näe rohkem »

1970

1970.

Uus!!: Veenus ja 1970 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Aotäht, Ehatäht, Hesperos, Hesperus, Koidutäht, Phosphoros, Veenus (planeet).

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »