Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Pihkva vürstiriik

Index Pihkva vürstiriik

Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.

156 suhted: Albert (Riia piiskop), Algirdas, Anarhia, Andrei Polotskist, Õigeusu kirik, Brest (Valgevene), Brjansk, Daumantas, Dünastia, Dmitri Donskoi, Eesti rahvausund, Endiste riikide loend, Enn Tarvel, Gediminas, Hermann von Buxhövden, Idaslaavlased, Irboska, Irboska linnus, Jan Matejko, Jaroslav Tark, Jaroslav Vsevolodovitš, Kaluga, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kęstutis, Kiiev, Kiievi-Vene, Kolõvan, Krivitšid, Kuldhord, Kulikovo lahing, Kuramaa, Latgalid, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leetopiss, Lembitu, Liivimaa ordu, Litviinid, Maal, Mahiloŭ, Mazyr, Mõõgavendade ordu, Miikse oja, Miil, Minsk, Missa, Monarhia, Moskva, Moskva suurvürstiriik, Moskva vürstiriik, ..., Must meri, Narva, Novgorodi vabariik, Nyen, Orša, Orjol, Otepää, Otepää piiskopilinnus, Pantvang, Põhja-Euroopa, Pealinn, Perejaslavli vürstiriik, Petseri klooster, Petseri rajoon, Petserimaa, Pihkva, Pihkva järv, Pihkva oblast, Pinsk, Piusa jõgi, Polotski vürstiriik, Possaadnik, Rēzekne ordulinnus, Richard Kleis, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riigikeel, Riigikord, Riigipea, Ristisõjad Venemaal, Rjurikovitšid, Rzeczpospolita, Sakala, Saksa ordu, Segaduste aeg, Setud, Setumaa, Smolensk, Soome-ugri, Soontagana, Stefan Batory, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Tšernigiv, Truvor, Tula, Turaŭ, Ugandi, Usund, Usutunnistus, Valge-Vene, Vana-Liivimaa, Vana-Väina ordulinnus, Vanausulised, Vassili II, Vassili III, Vastseliina, Vastseliina piiskopilinnus, Vürst, Veetše, Velikaja jõgi, Veliki Novgorod, Vene keel, Vene-Poola sõda (1562–1582), Viciebsk, Vilnius, Vladimir, Vladimir Mstislavitš, Vytautas, 1. aprill, 1225, 1228, 1230, 1232, 1233, 1234, 1250, 1266, 1299, 13. sajand, 1341, 1342, 1343, 1345, 1348, 1377, 1379, 1387, 1394, 1396, 1399, 1456, 1461, 1466, 1473, 1510, 1581, 1608, 1611, 1612, 18. mai, 2. august, 20. juuni, 7. sajand, 862, 903. Laienda indeks (106 rohkem) »

Albert (Riia piiskop)

Albert von Buxhövden; ka Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede või piiskop Albert (umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »

Algirdas

Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Algirdas · Näe rohkem »

Anarhia

Anarhiamärk Anarhia (kr ἀναρχία 'võimuta olek, valitsemise puudumine') on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; ühiskonna selline seisund, mille puhul pole valitsust, pole ühe inimese sunduslikku võimu teise inimese üle, pole riiki, üleüldse kohustuslikku ühiskondlikku organisatsiooni.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Anarhia · Näe rohkem »

Andrei Polotskist

Polotski Andrei (vene keeles Андрей Ольгердович, leedu keeles Andrius Algirdaitis, poola keeles Andrzej Olgierdowic; umbes 1320 – 12. august 1399) oli Pihkva vürst aastatel 1341–1348, 1377–1385 ja 1394–1399; Polotski vürst aastatel 1342–1377, 1381–1387 ja 1393–1399; Trubtševski vürst koos venna Brjanski Dmitriga (leedu keeles Dmitrijus Algirdaitis, poola keeles Dymitr Starszy Olgierdowic) alates 1360.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Andrei Polotskist · Näe rohkem »

Õigeusu kirik

Õigeusu kirik ehk ortodoksne kirik (varasem nimetus kreekakatoliku kirik) on 1054.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Õigeusu kirik · Näe rohkem »

Brest (Valgevene)

Brest (valgevene Брэст, vene Брест, poola Brześć) on linn Edela-Valgevenes, Bresti oblasti ja Bresti rajooni halduskeskus.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Brest (Valgevene) · Näe rohkem »

Brjansk

Lenini prospekt Brjanskis Brjansk (vene Брянск) on linn Venemaal, Brjanski oblasti keskus.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Brjansk · Näe rohkem »

Daumantas

Daumantas pühakuna Daumantas, ka Dovmont (vene Довмонт, vanavalgevene Dowmont, valgevene Даўмонт, Daǔmont, õigeusu ristinimega Timofei; umbes 1240 – 17. mai 1299) oli leedu päritolu Pihkva vürst aastatel 1266–1299.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Daumantas · Näe rohkem »

Dünastia

Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Dünastia · Näe rohkem »

Dmitri Donskoi

Dmitri Donskoi (vene Дмитрий Иванович Донской; 12. oktoober 1350 – 19. mai 1389) oli 1359–1389 Moskva ja 1362–1389 Vladimiri suurvürst.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Dmitri Donskoi · Näe rohkem »

Eesti rahvausund

Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal"). Eesti rahvausund on eesti rahva pärimuslike usuliste kujutelmade ja tavade kogum.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Eesti rahvausund · Näe rohkem »

Endiste riikide loend

Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Endiste riikide loend · Näe rohkem »

Enn Tarvel

Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; sündinud 31. juulil 1932 Metsiku külas) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Enn Tarvel · Näe rohkem »

Gediminas

Gediminas (poolapäraselt Giedymin, valgevene Hiedymin või Hiedzimin), sündinud umbes 1275 – detsember 1341, oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1316 kuni oma surmani.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Gediminas · Näe rohkem »

Hermann von Buxhövden

Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja esimene Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürsti staatuses, kui ka vaimulik valitseja.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Hermann von Buxhövden · Näe rohkem »

Idaslaavlased

Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium. Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Idaslaavlased · Näe rohkem »

Irboska

Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Irboska · Näe rohkem »

Irboska linnus

Irboska linnuse varemed (2006) Irboska linnus on linnus Venemaal Pihkva oblasti Petseri rajoonis Irboskas.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Irboska linnus · Näe rohkem »

Jan Matejko

Autoportree Jan Matejko (24. juuli 1838 Kraków – 1. november 1893 Kraków) oli Poola maalikunstnik.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Jan Matejko · Näe rohkem »

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »

Jaroslav Vsevolodovitš

Jaroslav Vsevolodovitši kujutav fresko Jaroslav Vsevolodovitš ehk Jaroslav II (8. veebruar 1191 – 30. september 1246) oli Vladimiri suurvürst aastail 1238-1246.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Jaroslav Vsevolodovitš · Näe rohkem »

Kaluga

Kosmonautika ajaloo muuseum Kalugas Kaluga (mööndav nimekuju Kaluuga) on linn Venemaal, Kaluga oblasti keskus.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kaluga · Näe rohkem »

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »

Kęstutis

Kęstutis (poola Kiejstut; valgevene Kejstut (Кейстут) või Aleksander; umbes 1296 – 3. või 15. august 1382) oli Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürst 1381–1382 ja Algirdase kaasvalitseja 1345–1377.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kęstutis · Näe rohkem »

Kiiev

Михайлівський Золотоверхий монастир'' Kiiev (ukrainapäraselt Kõjiv) on Ukraina pealinn.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kiiev · Näe rohkem »

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »

Kolõvan

Kolõvan (Колывань) on alev Venemaal Novosibirski oblastis, Kolõvani rajooni halduskeskus.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kolõvan · Näe rohkem »

Krivitšid

Krivitšid (ka kriivitšid) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Krivitšid · Näe rohkem »

Kuldhord

Kuldhord ehk Kiptšakkide khaaniriik oli khaaniriik, mille rajas 1240.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kuldhord · Näe rohkem »

Kulikovo lahing

Kulikovo lahingu pidasid 8. septembril 1380 Doni ja selle lisajõe Neprjadva ääres (nn Kulikovo väljal) Moskva suurvürstiriigi suurvürsti Dmitri Donskoi juhitud ühendatud Vene vägi ja musttuhatnik Mamai kogutud Kuldhordi vägi.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kulikovo lahing · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kuramaa · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed. Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Latgalid · Näe rohkem »

Leedu suurvürst

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Kui ei ole teisiti öeldud, mõistetakse selles artiklis Leedu all kogu suurvürstiriigi alasid, mitte ainult praeguse Leedu Vabariigi maa-ala. Leedu suurvürstiriik, ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае, lühivormid Вялікая Літва, Вялікалітва, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Leetopiss

Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Leetopiss · Näe rohkem »

Lembitu

Lembitu (ka Lambite, Lambito, Lembito, Lembitus või Lembit; langes Madisepäeva lahingus 21. septembril 1217 Sakalas) oli Leole vanem.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Lembitu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Litviinid

Litvin (valgevene keeles літвін) on slaavikeelne rahvanimetus, mida kasutati ajalooliste allikatePoola keeles see kasutatakse endiselt (leedulaste nimetusena).

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Litviinid · Näe rohkem »

Maal

Leonardo da Vinci Mona Lisa on maailma kuulsamaid maale Maal, ka maaling, on maalimise tulemus, maalikunsti teos.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Maal · Näe rohkem »

Mahiloŭ

Linna raekoda Mahiloŭ (ka Magiljov) on linn Valgevenes, Mahiloŭ oblasti ja Mahiloŭ rajooni keskus.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Mahiloŭ · Näe rohkem »

Mazyr

Mazyr (transkribeerituna Mazõr, venepäraselt Mozõr, poola keeles Mozyrz, leedu keeles Mozyrius) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Mazyri rajooni halduskeskus.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Mazyr · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad, ladina keeles Fratres Militiae Christi ehk Ensiferi, Mõõgakandjad; algselt Kristuse sõdalasvennad) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Miikse oja

Miikse oja Vastseliina linnuse juures Miikse oja (ka Meeksi oja, Jaama oja) on 13,3 km pikkune oja, mis suubub Piusa jõkke.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Miikse oja · Näe rohkem »

Miil

Miil on pikkusühik, mis kuulub briti mõõtühikute süsteemi.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Miil · Näe rohkem »

Minsk

Minsk (valgevene Мінск, ''taraškievica'' nimekuju Менск (Miensk)) on Valgevene pealinn.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Minsk · Näe rohkem »

Missa

Missa on läänekiriku (peamiselt rooma-katoliku ja anglikaani kiriku) traditsiooniline armulauaga jumalateenistus.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Missa · Näe rohkem »

Monarhia

Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Monarhia · Näe rohkem »

Moskva

Moskva vaatamisväärsusi Moskva on Venemaa pealinn.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Moskva · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »

Moskva vürstiriik

Княжество МосковскоеMoskva vürstiriik 300pxMoskoovia, 1300 - 1462 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeavürst Pindala Rahvaarv Iseseisvus1276? - 1340 Rahaühikrubla Moskva vürstiriik (Княжество Московское) oli osastisvürsti ja hiljem vürstiriik, mis asutati oletatavasti 1276.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Moskva vürstiriik · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Must meri · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Narva · Näe rohkem »

Novgorodi vabariik

Новгородская земьляNovgorodimaa 100px100px LippVapp 300pxNovgorodimaa, 1400 ÕukonnakeelVanavene ReligioonÕigeusk PealinnSuur-Novgorod RiigipeaNovgorodi vürst Seadusandlik võimNovgorodi veetše Iseseisvus1136–1478 Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »

Nyen

Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Nyen · Näe rohkem »

Orša

Orša (valgevene Орша, taraškievica nimekuju Ворша (Vorša)) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Orša rajooni halduskeskus.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Orša · Näe rohkem »

Orjol

thumb Orjol (vene Орёл) on linn Venemaal, Orjoli oblasti keskus.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Orjol · Näe rohkem »

Otepää

Otepää (varem Nuustaku) on asula Põhja-Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepää valla keskus.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Otepää · Näe rohkem »

Otepää piiskopilinnus

Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Otepää piiskopilinnus · Näe rohkem »

Pantvang

Pantvang on ebaseaduslikult vägivaldselt kinni võetud või röövitud inimene.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Pantvang · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Pealinn

Pealinn on asula, kus asuvad riigi või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise (näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, USA-s osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Pealinn · Näe rohkem »

Perejaslavli vürstiriik

Perejaslavli vürstiriik oli osastisvürstiriik Vana-Vene riigis ja Vene aladel aastatel 1054–1239.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Perejaslavli vürstiriik · Näe rohkem »

Petseri klooster

Petseri klooster Petseri klooster (vene keeles Псково-Печерский монастырь, 'Pihkva-Petseri klooster') on õigeusu mungaklooster Petseri linnas.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Petseri klooster · Näe rohkem »

Petseri rajoon

Petseri rajoon on haldusüksus Pihkva oblastis Venemaal.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Petseri rajoon · Näe rohkem »

Petserimaa

Petserimaa oli Eesti maakond aastail –1944.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Petserimaa · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (esialgselt Pleskov, vene Псков, saksa Pleskau, läti Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Pihkva · Näe rohkem »

Pihkva järv

Pihkva järve asend. Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas. Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Pihkva järv · Näe rohkem »

Pihkva oblast

Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Pihkva oblast · Näe rohkem »

Pinsk

Pinski Püha Neitsi Maarja kirik (1712—1730) Pinsk (valgevene Пінск) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Pinski rajooni halduskeskus.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Pinsk · Näe rohkem »

Piusa jõgi

Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub Venemaa territooriumil.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Piusa jõgi · Näe rohkem »

Polotski vürstiriik

Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Polotski vürstiriik · Näe rohkem »

Possaadnik

Emajõe suudmes Peipsi kaldal Pihkva possaadnike ja bojaaridega 1472. aasta oktoobris. Possaadnik (vene keeles поса́дник) oli keskaegse Vana-Vene linna ja selle halduslike piirkondade elanike igapäevaelu puudutavate küsimustega tegeleva munitsipaalvalitsuse administratiivne juht ja linnapea; Kiievi-Vene suurvürsti esmane asetäitja ja asevalitseja, volinik, trooni valvur ja kõrgeimal juhtimistasandil konsulent vürstiriigi linnas; vürsti ja tema ja družiina diktatuurse võimuaparaadi kohalik kontrollorgan ja administraator; hiljem häälteenamusega valitud linna omavalitsuse juht.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Possaadnik · Näe rohkem »

Rēzekne ordulinnus

Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis, Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads), Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal ja see kuulus Liivimaa ordu Räisaku foogtile.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Rēzekne ordulinnus · Näe rohkem »

Richard Kleis

Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Richard Kleis · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Riigikeel

Riigikeel on keel, mis on riigi, osariigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Riigikeel · Näe rohkem »

Riigikord

Riigikord on riigi võimukorraldus, peamiselt mõeldakse sellega riigivõimu- ja valitsemisorganite suhteid, struktuuri ja pädevust.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Riigikord · Näe rohkem »

Riigipea

Riigipea on isik või isikute grupp, kellel on riigi poliitilises hierarhias kõrgeim positsioon.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Riigipea · Näe rohkem »

Ristisõjad Venemaal

Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Ristisõjad Venemaal · Näe rohkem »

Rjurikovitšid

Rjurikovitšid olid Kiievi-Vene riigi ning Venemaa vürstiriikide valitsejad 9. sajandist kuni 17. sajandi alguseni.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Rjurikovitšid · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Sakala · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Segaduste aeg

Segaduste ajaks (vene Смутное время) nimetatakse ajajärku Venemaa ajaloos, mis hõlmab ajavahemikku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Segaduste aeg · Näe rohkem »

Setud

Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastal Setumaa lipp Setud ehk setukesed (ka setod, setu keeles setoq või setokõsõq) on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Setud · Näe rohkem »

Setumaa

Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setude asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa Föderatsiooni territooriumil.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Setumaa · Näe rohkem »

Smolensk

Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Smolensk · Näe rohkem »

Soome-ugri

Soome-ugri viitab üldiselt.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Soome-ugri · Näe rohkem »

Soontagana

Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Soontagana · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Tartu piiskop

Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Tartu piiskop · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tšernigiv

Tšernigiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernigivi oblasti keskus.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Tšernigiv · Näe rohkem »

Truvor

Truvor oli varjaag, kes kutsuti Nestori kroonika andmetel 859.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Truvor · Näe rohkem »

Tula

Tula (varasem (praegu mööndav) eestikeelne nimekuju Tuula) on linn Venemaal, Tula oblasti keskus.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Tula · Näe rohkem »

Turaŭ

left Turaŭ (transkribeerituna Turav, venepäraselt Turov, poola keeles Turów, leedu keeles Turovas) on linn Valgevenes Homieli oblastis Žytkavičy rajoonis.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Turaŭ · Näe rohkem »

Ugandi

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Ugandi · Näe rohkem »

Usund

Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Usund · Näe rohkem »

Usutunnistus

Usutunnistus (ladina keeles confessio (fidei) '(usu)tunnistus') ehk kreedo (ladina sõnast credo 'usun') on kokkuvõtlik uskumuste loetelu, mida iga usklik peab antud religioonis uskuma.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Usutunnistus · Näe rohkem »

Valge-Vene

Valge-Vene (valgevene Белая Русь) on ajalooline nimetus, mida on kasutatud erinevate piirkondade (Polotsk, Vitebsk, Smolensk, Mogiljov) tähistamiseks, valdavalt praeguse Valgevene alal.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Valge-Vene · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vana-Väina ordulinnus

Latgale piirkond Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugava, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis, Latgales, Daugavpilsi piirkonnas, Naujene vallas (Naujenes pagasts), Vecpilsi ("vanalinnuse") külas, Väina (Daugava) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal umbes kümmekonna kilomeetri kaugusel praegusest Daugavpilsist idakirdes, Naujenes pilskalna linnamäel, Juzefova katoliku kirikust 1,5 km lõunas.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vana-Väina ordulinnus · Näe rohkem »

Vanausulised

Morozova". Õlimaal, 1887. Tretjakovi galerii, Moskva. Vanausulised (ka staroveeretsid, halvustavalt raskolnikud; vene keeles староверы, старообрядцы) on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vanausulised · Näe rohkem »

Vassili II

Vassili II Pime (Василий II Васильевич Тёмный 10. märts 1415 – 27. märts 1462) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vassili II · Näe rohkem »

Vassili III

Leedu suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi piirialad 15. sajandil Vassili III (25. märts 1479 – 3. detsember 1533) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst aastatel 1505–1533.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vassili III · Näe rohkem »

Vastseliina

Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vastseliina · Näe rohkem »

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist Võru vallas Võru maakonnas strateegiliselt tähtsas kohas Piusa jõe kõrgel kaldal kohas, kus Meeksi oja Piusasse suubub, seega piiratuna kolmest küljest veetõkkega.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »

Vürst

Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vürst · Näe rohkem »

Veetše

Veetše (vene keeles вече) oli Vana-Venes rahvakoosolek üldiste küsimuste arutamiseks ning hiljem ka mitme linna kõrgeim võimuorgan.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Veetše · Näe rohkem »

Velikaja jõgi

Velikaja jõgi (ka: Pihkva Emajõgi) on jõgi Venemaal; suurim Peipsi järve suubuv jõgi.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Velikaja jõgi · Näe rohkem »

Veliki Novgorod

Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vene keel · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda (1562–1582)

Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Viciebsk

Viciebsk (ka Vitsebsk) on linn Valgevenes ja Viciebski oblasti ning Viciebski rajooni halduskeskus.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Viciebsk · Näe rohkem »

Vilnius

Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vilnius · Näe rohkem »

Vladimir

Vladimir on linn Venemaal, Vladimiri oblasti keskus.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vladimir · Näe rohkem »

Vladimir Mstislavitš

Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vladimir Mstislavitš · Näe rohkem »

Vytautas

Vytautas Suur 17. sajandi maalil Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; umbes 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vytautas · Näe rohkem »

1. aprill

1.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1. aprill · Näe rohkem »

1225

1225.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1225 · Näe rohkem »

1228

1228.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1228 · Näe rohkem »

1230

1230.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1230 · Näe rohkem »

1232

1232.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1232 · Näe rohkem »

1233

1233.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1233 · Näe rohkem »

1234

1234.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1234 · Näe rohkem »

1250

1250.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1250 · Näe rohkem »

1266

1266.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1266 · Näe rohkem »

1299

1299.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1299 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 13. sajand · Näe rohkem »

1341

1341.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1341 · Näe rohkem »

1342

1342.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1342 · Näe rohkem »

1343

1343.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1343 · Näe rohkem »

1345

1345.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1345 · Näe rohkem »

1348

1348.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1348 · Näe rohkem »

1377

1377.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1377 · Näe rohkem »

1379

1379.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1379 · Näe rohkem »

1387

1387.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1387 · Näe rohkem »

1394

1394.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1394 · Näe rohkem »

1396

1396.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1396 · Näe rohkem »

1399

1399.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1399 · Näe rohkem »

1456

1456.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1456 · Näe rohkem »

1461

1461.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1461 · Näe rohkem »

1466

1466.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1466 · Näe rohkem »

1473

1473.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1473 · Näe rohkem »

1510

1510.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1510 · Näe rohkem »

1581

1581.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1581 · Näe rohkem »

1608

1608.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1608 · Näe rohkem »

1611

1611.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1611 · Näe rohkem »

1612

1612.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1612 · Näe rohkem »

18. mai

18.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 18. mai · Näe rohkem »

2. august

2.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 2. august · Näe rohkem »

20. juuni

20.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 20. juuni · Näe rohkem »

7. sajand

7.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 7. sajand · Näe rohkem »

862

862.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 862 · Näe rohkem »

903

903.

Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 903 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Pihkva Vürstiriik.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »