Kiiremini kui brauser!
161 suhted: Albert (Riia piiskop), Aleksander Nevski, Algirdas, Andrei Polotskist, Batu-khaan, Brest (Valgevene), Brjansk, Daumantas, Dünastia, Dmitri Donskoi, Enn Tarvel, Gedimiinid, Gediminas, Hermann von Buxhövden, Idaslaavlased, Irboska, Irboska linnus, Jan Matejko, Jaroslav Tark, Jaroslav Vsevolodovitš, Kaluga, Karakorum, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kęstutis, Kiiev, Kiievi-Vene, Kolõvan, Krivitšid, Kuldhord, Kulikovo lahing, Kuramaa, Latgalid, Leedu, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leetopiss, Lembitu, Liivimaa ordu, Litviinid, Maal, Magiljov, Mazyr, Mõõgavendade ordu, Miikse oja, Miil, Minsk, Missa, Monarhia, Mongolite invasioon Venemaale, Mongolite riik, ..., Moskva, Moskva suurvürstiriik, Moskva vürstiriik, Must meri, Narva, Novgorodi vabariik, Novgorodi vürst, Nyen, Orša, Orjol, Otepää, Otepää piiskopilinnus, Pantvang, Põhja-Euroopa, Petseri klooster, Petseri rajoon, Petserimaa, Pihkva, Pihkva järv, Pihkva oblast, Pihkva vürstide loend, Pinsk, Piusa jõgi, Polotski vürstiriik, Possaadnik, Rakvere lahing (1268), Rēzekne ordulinnus, Richard Kleis, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Ristisõjad Venemaal, Rjurikovitšid, Rzeczpospolita, Sakala, Saksa ordu, Segaduste aeg, Setod, Setomaa, Siti lahing, Smolensk, Soome-ugri rahvad, Soontagana, Stefan Batory, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Tšernihiv, Truvor, Tula, Turaŭ, Ugandi, Usutunnistus, Valge-Vene, Vana-Liivimaa, Vana-Väina ordulinnus, Vanausulised, Vasall, Vassili II, Vassili III, Vastseliina, Vastseliina piiskopilinnus, Veetše, Velikaja jõgi, Veliki Novgorod, Vene keel, Vene-Poola sõda (1562–1582), Vilnius, Vitsebsk, Vladimir, Vladimir Mstislavitš, Vladimiri-Suzdali vürstiriik, Vsevolod Suurpesa, Vytautas, 1. aprill, 1225, 1228, 1230, 1232, 1233, 1234, 1247, 1250, 1252, 1266, 1268, 1299, 13. sajand, 1341, 1342, 1343, 1345, 1348, 1377, 1379, 1387, 1394, 1396, 1399, 1456, 1461, 1473, 1510, 1581, 1608, 1611, 1612, 18. mai, 2. august, 20. juuni, 7. sajand, 862, 903. Laienda indeks (111 rohkem) »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Aleksander Nevski
Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Aleksander Nevski · Näe rohkem »
Algirdas
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Algirdas · Näe rohkem »
Andrei Polotskist
Polotski Andrei (vene keeles Андрей Ольгердович, leedu keeles Andrius Algirdaitis, poola keeles Andrzej Olgierdowic; umbes 1320 – 12. august 1399) oli Pihkva vürst aastatel 1341–1348, 1377–1385 ja 1394–1399; Polotski vürst aastatel 1342–1377, 1381–1387 ja 1393–1399; Trubtševski vürst koos vend Brjanski Dmitriga (leedu keeles Dmitrijus Algirdaitis, poola keeles Dymitr Starszy Olgierdowic) alates 1360.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Andrei Polotskist · Näe rohkem »
Batu-khaan
Keskaegne Batu-khaani kujutav Hiina joonis Batu-khaan (umbes 1205–1255) oli mongoli valitseja ja Kuldhordi rajaja.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Batu-khaan · Näe rohkem »
Brest (Valgevene)
Brest (valgevene keeles Брэст, vene keeles Брест, poola keeles Brześć) on linn Edela-Valgevenes, Bresti oblasti halduskeskus.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Brest (Valgevene) · Näe rohkem »
Brjansk
Brjansk (vene Брянск) on linn Venemaal, Brjanski oblasti keskus.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Brjansk · Näe rohkem »
Daumantas
Daumantas pühakuna Daumantas, ka Dovmont (vene Довмонт, vanavalgevene Dowmont, valgevene Даўмонт, Daǔmont, õigeusu ristinimega Timofei; umbes 1240 – 17. mai 1299) oli leedu päritolu Pihkva vürst aastatel 1266–1299.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Daumantas · Näe rohkem »
Dünastia
Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Dünastia · Näe rohkem »
Dmitri Donskoi
Dmitri Donskoi (vene Дмитрий Иванович Донской; 12. oktoober 1350 – 19. mai 1389) oli 1359–1389 Moskva ja 1362–1389 Vladimiri suurvürst.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Dmitri Donskoi · Näe rohkem »
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Enn Tarvel · Näe rohkem »
Gedimiinid
Gedimiinide vapp (Gedimiinide sambad) Gedimiinid (leedu keeles Gediminaičiai, poola keeles Giedyminowicze) oli dünastia, mille esindajad valitsesid 14.–16. sajandini Leedu suurvürstiriiki.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Gedimiinid · Näe rohkem »
Gediminas
Gediminas (poolapäraselt Giedymin, valgevene Hiedymin või Hiedzimin), sündinud umbes 1275 – detsember 1341, oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1316 kuni oma surmani.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Gediminas · Näe rohkem »
Hermann von Buxhövden
Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürst, kui ka vaimulik valitseja.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Hermann von Buxhövden · Näe rohkem »
Idaslaavlased
Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Idaslaavlased · Näe rohkem »
Irboska
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Irboska · Näe rohkem »
Irboska linnus
Irboska linnuse varemed (2006) Irboska linnus on linnus Venemaal Pihkva oblasti Petseri rajoonis Irboskas.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Irboska linnus · Näe rohkem »
Jan Matejko
Autoportree Jan Alojzy Matejko (24. juuli 1838 Kraków – 1. november 1893 Kraków) oli Poola maalikunstnik.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Jan Matejko · Näe rohkem »
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »
Jaroslav Vsevolodovitš
Jaroslav Vsevolodovitši kujutav fresko Jaroslav Vsevolodovitš ehk Jaroslav II (8. veebruar 1191 – 30. september 1246) oli Vladimiri suurvürst aastail 1238-1246.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Jaroslav Vsevolodovitš · Näe rohkem »
Kaluga
Kosmonautika ajaloo muuseum Kalugas Kaluga (mööndav nimekuju Kaluuga) on linn Venemaal, Kaluga oblasti keskus.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kaluga · Näe rohkem »
Karakorum
Karakorum (mongoli Хархорин (Harhorin)) on ajalooline linn Mongoolias.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Karakorum · Näe rohkem »
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »
Kęstutis
Kęstutis (poola Kiejstut; valgevene Kejstut (Кейстут) või Aleksander; umbes 1296 – 3. või 15. august 1382) oli Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürst 1381–1382 ja Algirdase kaasvalitseja 1345–1377.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kęstutis · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kiiev · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kolõvan
Kolõvan (Колывань) on alev Venemaal Novosibirski oblastis, Kolõvani rajooni halduskeskus.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kolõvan · Näe rohkem »
Krivitšid
Krivitšid (ka kriivitšid) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Krivitšid · Näe rohkem »
Kuldhord
Kuldhord ehk Kiptšakkide khaaniriik oli khaaniriik, mille rajas 1240.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kuldhord · Näe rohkem »
Kulikovo lahing
Kulikovo lahing leidis aset 8. septembril 1380 Doni ja selle lisajõe Neprjadva ääres (nn Kulikovo väljal), lahingus osalesid Moskva suurvürsti Dmitri Donskoi juhitud ühendatud Vene väed ja musttuhatnik Mamai kogutud Kuldhordi väed.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kulikovo lahing · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Kuramaa · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Latgalid · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Leedu · Näe rohkem »
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Leetopiss · Näe rohkem »
Lembitu
Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Lembitu · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Litviinid
Litvin (valgevene keeles літвін) on slaavikeelne rahvanimetus, mida kasutati ajaloolistes allikates.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Litviinid · Näe rohkem »
Maal
Leonardo da Vinci "Mona Lisa" ehk "La Gioconda" on maailma kuulsamaid maale Maal, ka maaling, on maalimise tulemus, maalikunsti teos.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Maal · Näe rohkem »
Magiljov
Linna raekoda Magiljov on linn Valgevenes, Magiljovi oblasti ja Magiljovi rajooni keskus.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Magiljov · Näe rohkem »
Mazyr
Mazyr (transkribeerituna Mazõr, venepäraselt Mozõr, poola keeles Mozyrz, leedu keeles Mozyrius) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Mazyri rajooni halduskeskus.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Mazyr · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Miikse oja
Miikse oja Vastseliina linnuse juures Miikse oja (ka Meeksi oja, Jaama oja) on 13,3 km pikkune oja, mis suubub Piusa jõkke.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Miikse oja · Näe rohkem »
Miil
Miil on pikkusühik.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Miil · Näe rohkem »
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Minsk · Näe rohkem »
Missa
Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Missa · Näe rohkem »
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Monarhia · Näe rohkem »
Mongolite invasioon Venemaale
Mongolite invasioon Venemaale ehk Vene alade vallutamine oli aastatel 1237–1240 Mongolite riigi ja Kuldhordi vägede sõjaline invasioon, endise Kiievi-Vene riigi aladele ning Kiievi-Vene riigi lagunemise järel eraldunud, iseseisvunud ja omavahel rivaalitsevate vürstiriikide vallutamine ja alistamine.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Mongolite invasioon Venemaale · Näe rohkem »
Mongolite riik
Mongolite riik (mongoli keeles Mongol-yn Ezent Güren ja Монголын эзэнт гүрэн, kasahhi keeles Моңғол қағандығы) eksisteeris 13.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Mongolite riik · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Moskva · Näe rohkem »
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »
Moskva vürstiriik
Княжество МосковскоеMoskva vürstiriik 300pxMoskoovia, 1300–1462 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeavürst Pindala Rahvaarv Iseseisvus1276?–1340 Rahaühikrubla Moskva vürstiriik (Княжество Московское) oli osastisvürsti ja hiljem vürstiriik, mis asutati oletatavasti 1276.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Moskva vürstiriik · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Must meri · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Narva · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Novgorodi vürst
Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Novgorodi vürst · Näe rohkem »
Nyen
Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Nyen · Näe rohkem »
Orša
Orša (valgevene Орша, taraškievica nimekuju Ворша (Vorša)) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Orša rajooni halduskeskus.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Orša · Näe rohkem »
Orjol
Orjol (vene Орёл) on linn Venemaal, Orjoli oblasti keskus.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Orjol · Näe rohkem »
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Otepää · Näe rohkem »
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Otepää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Pantvang
Pantvang on ebaseaduslikult vägivaldselt kinni võetud või röövitud inimene.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Pantvang · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Petseri klooster
Petseri klooster Petseri klooster (vene keeles Псково-Печерский монастырь 'Pihkva-Petseri klooster') on õigeusu mungaklooster Petseri linnas.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Petseri klooster · Näe rohkem »
Petseri rajoon
Petseri rajoon on haldusüksus Pihkva oblastis Venemaal.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Petseri rajoon · Näe rohkem »
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Petserimaa · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Pihkva · Näe rohkem »
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Pihkva järv · Näe rohkem »
Pihkva oblast
Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Pihkva oblast · Näe rohkem »
Pihkva vürstide loend
Pihkva vürstid on loetelu Pihkva vürstiriigi ja Pihkvamaa valitsejatest, kuni Pihkvamaa liitmiseni Moskva suurvürstiriigiga.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Pihkva vürstide loend · Näe rohkem »
Pinsk
Pinski Püha Neitsi Maarja kirik (1712–1730) Pinsk (valgevene Пінск) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Pinski rajooni halduskeskus.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Pinsk · Näe rohkem »
Piusa jõgi
Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Piusa jõgi · Näe rohkem »
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Polotski vürstiriik · Näe rohkem »
Possaadnik
Emajõe suudmes Peipsi kaldal Pihkva possaadnike ja bojaaridega 1472. aasta oktoobris Possaadnik (vene keeles поса́дник) oli keskaegse Vana-Vene linna ja selle halduslike piirkondade elanike igapäevaelu puudutavate küsimustega tegeleva munitsipaalvalitsuse administratiivne juht ja linnapea; hiljem häälteenamusega valitud linna omavalitsuse juht.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Possaadnik · Näe rohkem »
Rakvere lahing (1268)
Rakvere lahing oli 18. veebruaril 1268 tõenäoliselt Kunda jõe (Kegola jõgi) ääres toimunud lahing Novgorodi ja teiste vene vägede ning Taani, Liivi ordu ja Tartu piiskopi vägede vahel.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Rakvere lahing (1268) · Näe rohkem »
Rēzekne ordulinnus
Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads) Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Rēzekne ordulinnus · Näe rohkem »
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Richard Kleis · Näe rohkem »
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Ristisõjad Venemaal
Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Ristisõjad Venemaal · Näe rohkem »
Rjurikovitšid
Rjurikovitšid olid Kiievi-Vene riigi ning Venemaa vürstiriikide valitsejad 9. sajandist kuni 17. sajandi alguseni.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Rjurikovitšid · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Sakala · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Segaduste aeg
Segaduste ajaks (vene keeles Смутное время) nimetatakse Venemaa ajaloos ajajärku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Segaduste aeg · Näe rohkem »
Setod
Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastal Setomaa lipp Setod (seto keeles setoq või setokõsõq), ka setud ja setukesed, on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Setod · Näe rohkem »
Setomaa
Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Setomaa · Näe rohkem »
Siti lahing
Siti lahingu mälestusmärk Siti lahing on 4. märtsi 1238 toimunud lahing Siti jõel, mis läks Venemaa ajalukku kui üks traagilisemaid ja samas ka kõige olulisemaid.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Siti lahing · Näe rohkem »
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Smolensk · Näe rohkem »
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Soome-ugri rahvad · Näe rohkem »
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Soontagana · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Tartu piiskop · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tšernihiv
Tšernihiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernihivi oblasti keskus.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Tšernihiv · Näe rohkem »
Truvor
Truvor oli varjaag, kes kutsuti Nestori kroonika andmetel 859.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Truvor · Näe rohkem »
Tula
Tula (mööndav on ka varasem eestikeelne nimekuju Tuula) on linn Venemaal, Tula oblasti keskus.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Tula · Näe rohkem »
Turaŭ
left Turaŭ (transkribeerituna Turav, venepäraselt Turov, poola keeles Turów, leedu keeles Turovas) on linn Valgevenes Homieli oblastis Žytkavičy rajoonis.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Turaŭ · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Ugandi · Näe rohkem »
Usutunnistus
Usutunnistus (ladina keeles confessio (fidei) '(usu)tunnistus') ehk kreedo (ladina sõnast credo 'usun') on kokkuvõtlik uskumuste loetelu, mida iga usklik peab antud religioonis uskuma.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Usutunnistus · Näe rohkem »
Valge-Vene
Valge-Vene (valgevene keeles Белая Русь Belaja Rus) on ajalooline nimi, mida on kasutatud eri piirkondade (Polotsk, Vitebsk, Smolensk, Mogiljov) tähistamiseks, valdavalt praeguse Valgevene alal.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Valge-Vene · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vana-Väina ordulinnus
Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vana-Väina ordulinnus · Näe rohkem »
Vanausulised
Morozova". Õlimaal, 1887. Tretjakovi galerii, Moskva Vanausulised (ka staroveeretsid, halvustavalt raskolnikud; vene keeles староверы, старообрядцы) on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vanausulised · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vasall · Näe rohkem »
Vassili II
Vassili II Pime (Василий II Васильевич Тёмный 10. märts 1415 – 27. märts 1462) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vassili II · Näe rohkem »
Vassili III
Leedu suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi piirialad 15. sajandil Vassili III (25. märts 1479 – 3. detsember 1533) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst aastatel 1505–1533.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vassili III · Näe rohkem »
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vastseliina · Näe rohkem »
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »
Veetše
Veetše (vene keeles вече) oli Vana-Venes rahvakoosolek üldiste küsimuste arutamiseks ning hiljem ka mitme linna kõrgeim võimuorgan.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Veetše · Näe rohkem »
Velikaja jõgi
Velikaja jõgi (ka: Pihkva Emajõgi) on jõgi Venemaal; suurim Peipsi järve suubuv jõgi.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Velikaja jõgi · Näe rohkem »
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vene keel · Näe rohkem »
Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vilnius · Näe rohkem »
Vitsebsk
Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vitsebsk · Näe rohkem »
Vladimir
Vladimir on linn Venemaal, Vladimiri oblasti keskus.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vladimir · Näe rohkem »
Vladimir Mstislavitš
Vladimir sõjakäigul Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vladimir Mstislavitš · Näe rohkem »
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik · Näe rohkem »
Vsevolod Suurpesa
Vsevolod Suurpesa ehk Vsevolod III Jurjevitš (vene keeles Всеволод III Юрьевич Большое Гнездо) (1154–15. aprill 1212) oli Rjurikovitšite dünastiast Vladimiri suurvürst 1176–1212.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vsevolod Suurpesa · Näe rohkem »
Vytautas
Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja Vytautas · Näe rohkem »
1. aprill
1.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1. aprill · Näe rohkem »
1225
1225.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1225 · Näe rohkem »
1228
1228.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1228 · Näe rohkem »
1230
1230.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1230 · Näe rohkem »
1232
1232.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1232 · Näe rohkem »
1233
1233.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1233 · Näe rohkem »
1234
1234.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1234 · Näe rohkem »
1247
1247.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1247 · Näe rohkem »
1250
1250.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1250 · Näe rohkem »
1252
1252.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1252 · Näe rohkem »
1266
1266.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1266 · Näe rohkem »
1268
1268.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1268 · Näe rohkem »
1299
1299.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1299 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 13. sajand · Näe rohkem »
1341
1341.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1341 · Näe rohkem »
1342
1342.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1342 · Näe rohkem »
1343
1343.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1343 · Näe rohkem »
1345
1345.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1345 · Näe rohkem »
1348
1348.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1348 · Näe rohkem »
1377
1377.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1377 · Näe rohkem »
1379
1379.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1379 · Näe rohkem »
1387
1387.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1387 · Näe rohkem »
1394
1394.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1394 · Näe rohkem »
1396
1396.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1396 · Näe rohkem »
1399
1399.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1399 · Näe rohkem »
1456
1456.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1456 · Näe rohkem »
1461
1461.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1461 · Näe rohkem »
1473
1473.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1473 · Näe rohkem »
1510
1510.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1510 · Näe rohkem »
1581
1581.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1581 · Näe rohkem »
1608
1608.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1608 · Näe rohkem »
1611
1611.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1611 · Näe rohkem »
1612
1612.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 1612 · Näe rohkem »
18. mai
18.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 18. mai · Näe rohkem »
2. august
2.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 2. august · Näe rohkem »
20. juuni
20.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 20. juuni · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 7. sajand · Näe rohkem »
862
862.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 862 · Näe rohkem »
903
903.
Uus!!: Pihkva vürstiriik ja 903 · Näe rohkem »
