Kiiremini kui brauser!
80 suhted: Ajaccio, Akvitaania, Alam-Normandia, Alsace, Amiens, Auvergne, Avignon, Île-de-France, Ülem-Normandia, Baski keel, Basse-Terre, Besançon, Bordeaux, Bretagne, Bretagne'i hertsogkond, Bretooni keel, Burgundia, Burgundia hertsogkond, Burgundia krahvkond, Caen, Cayenne, Centre-Val de Loire, Champagne-Ardenne, Châlons-en-Champagne, Clermont-Ferrand, Dauphiné, Departemang (Prantsusmaa), Dijon, Elsassi murre, Franche-Comté, Guadeloupe, Hollandi keel, Itaalia keel, Katalaani keel, Korsika, Korsika keel, Languedoc, Languedoc-Roussillon, Lille, Limoges, Limousin, Lorraine, Lyon, Malagassi keel, Marseille, Martinique, Mayotte, Metz, Midi-Pyrénées, Montpellier, ..., Nantes, Nord-Pas-de-Calais, Nordi departemang, Normandia, Oksitaani keel, Orléans, Pariis, Pas-de-Calais' departemang, Pays de la Loire, Picardie, Poitiers, Poitou-Charentes, Prantsuse Guajaana, Prantsusmaa, Prantsusmaa ülemerepiirkonnad, Prantsusmaa emamaa, Prantsusmaa haldusjaotus, Provence, Provence-Alpes-Côte d'Azur, Réunion, Rennes, Rhône-Alpes, Rooma provintsid, Rouen, Roussillon, Saint-Denis (Réunion), Saksa keel, Savoia, Strasbourg, Toulouse. Laienda indeks (30 rohkem) »
Ajaccio
Ajaccio on linn Prantsusmaal, Korsika piirkonna ja Corse-du-Sudi departemangu keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Ajaccio · Näe rohkem »
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Akvitaania · Näe rohkem »
Alam-Normandia
Alam-Normandia oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa põhjaosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Alam-Normandia · Näe rohkem »
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Alsace · Näe rohkem »
Amiens
Amiens on linn Põhja-Prantsusmaal, Somme'i departemangu ja endise Picardie piirkonna keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Amiens · Näe rohkem »
Auvergne
Auvergne oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Auvergne · Näe rohkem »
Avignon
Avignon on linn Prantsusmaal, Vaucluse'i departemangu keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Avignon · Näe rohkem »
Île-de-France
Île-de-France ('Prantsuse saar') on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi põhjaosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Île-de-France · Näe rohkem »
Ülem-Normandia
Ülem-Normandia oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa põhjaosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Ülem-Normandia · Näe rohkem »
Baski keel
Baski keel (euskara) on peamiselt Baskimaal kõneldav keel, mis moodustab omaette keelkonna.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Baski keel · Näe rohkem »
Basse-Terre
Basse-Terre on Prantsusmaa meretaguse piirkonna Guadeloupe'i halduskeskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Basse-Terre · Näe rohkem »
Besançon
Besançon on linn Prantsusmaal, Bourgogne-Franche-Comté piirkonna ja Doubs' departemangu keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Besançon · Näe rohkem »
Bordeaux
Vaade Garonne'i jõele Bordeaux's Bordeaux on linn Edela-Prantsusmaal, Nouvelle-Aquitaine'i piirkonna ja Gironde'i departemangu keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Bordeaux · Näe rohkem »
Bretagne
Bretagne on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi loodeosas Bretagne'i poolsaarel.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Bretagne · Näe rohkem »
Bretagne'i hertsogkond
Lipp Vapp Bretagne'i paiknemine Bretagne'i hertsogkond (bretooni: Dugelezh Breizh, prantsuse: Duché de Bretagne) oli keskaegne hõimu- ja feodaalriik, mis eksisteeris ligikaudu aastatel 939–1547.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Bretagne'i hertsogkond · Näe rohkem »
Bretooni keel
Bretooni keele kõnelejate osakaal Bretagne'is Kakskeelsed viidad Quimperis. Bretooni keel (bretooni keeles brezhoneg) on keldi keelerühma briti alarühma kuuluv keel.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Bretooni keel · Näe rohkem »
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Burgundia · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia krahvkond
Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Burgundia krahvkond · Näe rohkem »
Caen
Caen (prantsuse keele hääldus) on linn Prantsusmaal, Calvadosi departemangu ja endise Alam-Normandia piirkonna keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Caen · Näe rohkem »
Cayenne
Cayenne'i raekoda, juuni 2003 Cayenne on Prantsusmaa meretaguse territooriumi Prantsuse Guajaana pealinn.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Cayenne · Näe rohkem »
Centre-Val de Loire
Centre-Val de Loire (varem Keskpiirkond) on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi keskosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Centre-Val de Loire · Näe rohkem »
Champagne-Ardenne
Champagne-Ardenne oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa põhjaosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Champagne-Ardenne · Näe rohkem »
Châlons-en-Champagne
Châlons-en-Champagne (kuni 1997. aastani Châlons-sur-Marne) on vald Prantsusmaa kirdeosas Champagne'is Grand Esti piirkonnas, Marne'i departemangu ja Châlons-en-Champagne'i ringkonna keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Châlons-en-Champagne · Näe rohkem »
Clermont-Ferrand
Clermont-Ferrand on linn Prantsusmaal, Puy-de-Dôme'i departemangu ja endise Auvergne'i piirkonna keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Clermont-Ferrand · Näe rohkem »
Dauphiné
Lipp Vapp Dauphiné Prantsusmaal Dauphiné on endine provints Kagu-Prantsusmaal, mille ala vastab jämedalt sellele, kus tänapäeval on Isère'i, Drôme'i ja Hautes-Alpes'i departemangud.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Dauphiné · Näe rohkem »
Departemang (Prantsusmaa)
Departemang (prantsuse département) on Prantsusmaa haldusjaotuses üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset (territoriaalsed kollektiivsused), piirkondade ja valdade vahel.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Departemang (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Dijon
Dijon on linn Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas Côte-d'Ori departemangus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Dijon · Näe rohkem »
Elsassi murre
Elsassi murre ehk elsassi keel (elsassi ja alemanni murretes Elsässerditsch (otsetõlkes "elsassisaksa (keel)"), prantsuse keeles Alsacien, saksa keeles Elsässisch või Elsässerdeutsch) on alemanni alamsaksa keele murre, mida kõneldakse suuremas osas Alsace'ist ehk Elsassist, Ida-Prantsusmaa piirkonnast, mis on aegade vältel olnud vaheldumisi Saksa ja Prantsuse mõjusfääris.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Elsassi murre · Näe rohkem »
Franche-Comté
Franche-Comté oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa idaosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Franche-Comté · Näe rohkem »
Guadeloupe
Guadeloupe on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja -departemang.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Guadeloupe · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Katalaani keel
Katalaani keel on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Hispaania kirdeosas (Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel), Andorras, Prantsusmaa lõunaosas ning Sardiinias.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Katalaani keel · Näe rohkem »
Korsika
Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse) on Prantsusmaa piirkond (région métropolitaine) Vahemeres Sardiiniast põhjas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Korsika · Näe rohkem »
Korsika keel
Korsika keel (korsika keeles lingua corsa, corsu) on Korsikal ja Sardiinia põhjaosas kõneldav keel, mis kuulub romaani keelte lõunarühma ning sarnaneb itaalia keele Toscana murdega.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Korsika keel · Näe rohkem »
Languedoc
Languedoci lipp Languedoci vapp Languedoc Prantsusmaal Languedoc (oksitaani: Lengadòc) on endine Prantsusmaa provints, mille territooriumil paiknevad tänapäeval Languedoc-Roussilloni ja Midi-Pyrénées piirkonnad Prantsusmaa lõunaosas, ja mille pealinn oli Toulouse, mis nüüd on Midi-Pyrénées.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Languedoc · Näe rohkem »
Languedoc-Roussillon
Languedoc-Roussillon oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa lõunaosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Languedoc-Roussillon · Näe rohkem »
Lille
Lille'i plaan ja teda ümbritsevad vallad Lille (hollandi keeles Rijsel) on linn Põhja-Prantsusmaal (Prantsuse Flandrias).
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Lille · Näe rohkem »
Limoges
Limoges on linn Prantsusmaal, Haute-Vienne'i departemangu ja endise Limousini piirkonna keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Limoges · Näe rohkem »
Limousin
Limousin oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Limousin · Näe rohkem »
Lorraine
Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Lorraine · Näe rohkem »
Lyon
Lyon on linn Prantsusmaal, Auvergne-Rhône-Alpesi piirkonna, Lyoni metropoli ja Rhône'i departemangu keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Lyon · Näe rohkem »
Malagassi keel
Malagassi keel on austroneesia keelte malai-polüneesia rühma kuuluv keel, mida kõneldakse Madagaskaril.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Malagassi keel · Näe rohkem »
Marseille
Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône'i departemangu keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Marseille · Näe rohkem »
Martinique
Martinique on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Martinique · Näe rohkem »
Mayotte
Mayotte (varem ka Mahoré) on Prantsusmaa meretagune departemang (département d'outre-mer) India ookeanis.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Mayotte · Näe rohkem »
Metz
Metz on linn Prantsusmaal, Moselle'i departemangu keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Metz · Näe rohkem »
Midi-Pyrénées
Midi-Pyrénées' piirkond oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa lõunaosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Midi-Pyrénées · Näe rohkem »
Montpellier
Montpellier on linn Prantsusmaal, Hérault' departemangu ja endise Languedoc-Roussilloni piirkonna keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Montpellier · Näe rohkem »
Nantes
Nantes on linn Prantsusmaal Loire'i jõe ääres, suudmest 55 km kaugusel, Pays de la Loire'i piirkonna ja Loire-Atlantique'i departemangu keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Nantes · Näe rohkem »
Nord-Pas-de-Calais
Nord-Pas-de-Calais oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa põhjaosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Nord-Pas-de-Calais · Näe rohkem »
Nordi departemang
Nord on departemang Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Nordi departemang · Näe rohkem »
Normandia
Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Normandia · Näe rohkem »
Oksitaani keel
Keele leviala Oksitaani murded Jules Ronjat' järgi Toulouse'i lähedal Oksitaani keel (lenga d'òc, occitan, varem ka provansi keel või provanssaali keel) on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Hispaania kirdeosas (Kataloonias), Monacos, Prantsusmaa lõunaosas ning Itaalias.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Oksitaani keel · Näe rohkem »
Orléans
Orléans on linn Prantsusmaal, Centre-Val de Loire'i piirkonna ja Loiret' departemangu keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Orléans · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Pariis · Näe rohkem »
Pas-de-Calais' departemang
prefektuurihoone Arrasis Pas-de-Calais' departemang (pikardi Pas-Calés) on departemang Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas, nimetatud külgneva Calais' väina järgi.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Pas-de-Calais' departemang · Näe rohkem »
Pays de la Loire
Pays de la Loire on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi lääneosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Pays de la Loire · Näe rohkem »
Picardie
Picardie (ka Pikardia) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Picardie · Näe rohkem »
Poitiers
Poitiers on linn Lääne-Prantsusmaal Nouvelle-Aquitaine'i piirkonnas, Vienne'i departemangu keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Poitiers · Näe rohkem »
Poitou-Charentes
Poitou-Charentes oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa lääneosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Poitou-Charentes · Näe rohkem »
Prantsuse Guajaana
Prantsuse Guajaana on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang Lõuna-Ameerika kirdeosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Prantsuse Guajaana · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Prantsusmaa ülemerepiirkonnad
Ülemerepiirkond (prantsuse keeles Région d'outre-mer) on viimane määrang, mis antud ülemeredepartemangudele, mis omavad sarnast pädevust, kui piirkonnad Prantsuse emamaal.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Prantsusmaa ülemerepiirkonnad · Näe rohkem »
Prantsusmaa emamaa
link.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Prantsusmaa emamaa · Näe rohkem »
Prantsusmaa haldusjaotus
Prantsusmaa on halduslikult jaotatud piirkondadeks, departemangudeks, ringkondadeks, kantoniteks ja valdadeks.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Prantsusmaa haldusjaotus · Näe rohkem »
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Provence · Näe rohkem »
Provence-Alpes-Côte d'Azur
Provence-Alpes-Côte d'Azur on piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kaguosas Vahemere kaldal.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Provence-Alpes-Côte d'Azur · Näe rohkem »
Réunion
Réunion on Prantsusmaa ülemerepiirkond 800 km Madagaskarist idas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Réunion · Näe rohkem »
Rennes
Rennes on linn Prantsusmaal, Bretagne'i piirkonna ja Ille-et-Vilaine'i departemangu keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Rennes · Näe rohkem »
Rhône-Alpes
Rhône-Alpes oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaal.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Rhône-Alpes · Näe rohkem »
Rooma provintsid
Rooma provintsid (ladina provincia) olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Rooma provintsid · Näe rohkem »
Rouen
Rouen on linn Prantsusmaa põhjaosas Seine'i alamjooksul, Normandia halduskeskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Rouen · Näe rohkem »
Roussillon
Roussillon (katalaani Rosselló) on ajalooline piirkond Prantsusmaa lõunaosas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Roussillon · Näe rohkem »
Saint-Denis (Réunion)
Saint-Denis on Prantsusmaa meretaguse piirkonna Réunioni halduskeskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Saint-Denis (Réunion) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Saksa keel · Näe rohkem »
Savoia
Savoia asend Euroopas Savoia (prantsuse keeles Savoie, itaalia keeles Savoia) on Prantsusmaa ajalooline provints, mis jaguneb tänapäeval Ülem-Savoia (pr Haute-Savoie) ja Savoia (pr Savoie) departemangu vahel.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Savoia · Näe rohkem »
Strasbourg
Lycée int pontonniers Strasbourgis 2014. aastal Strasbourg on linn Kirde-Prantsusmaal, Grand Esti piirkonna ja Bas-Rhini departemangu keskus ja suurim asula (Prantsusmaa suuruselt seitsmes).
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Strasbourg · Näe rohkem »
Toulouse
Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.
Uus!!: Piirkond (Prantsusmaa) ja Toulouse · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Prantsusmaa piirkonnad, Prantsusmaa regioonid.
