Kiiremini kui brauser!
13 suhted: Forseliuse seminar, Lauamõis, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Liivimaa superintendent, Riigimõis, Rootsi aeg, Saksa keel, Tartu, Tartu maakond, Tartu-Maarja kihelkond, Tartumaa, Tähtvere mõis.
Forseliuse seminar
Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt 1684.
Uus!!: Piiskopi mõis ja Forseliuse seminar · Näe rohkem »
Lauamõis
Lauamõis (ka elatismõis) (saksa keeles Tafelgut) oli mõis, mille sissetulekud läksid teatud isikute (valitseja, komandant, piiskop) või institutsioonide (klooster, toomkapiitel, rüütelkond) ülalpidamiseks.
Uus!!: Piiskopi mõis ja Lauamõis · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Piiskopi mõis ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Piiskopi mõis ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa superintendent
Liivimaa superintendent oli 1622–1919 (1675-1919 Liivimaa kindralsuperintendent (harvem nimetatud Liivimaa ülemsuperintendent)) Liivimaa kõrgeim vaimulik juht (superintendent).
Uus!!: Piiskopi mõis ja Liivimaa superintendent · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Piiskopi mõis ja Riigimõis · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Piiskopi mõis ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Piiskopi mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Piiskopi mõis ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Piiskopi mõis ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Tartu-Maarja kihelkond
Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; saksa keeles Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis) on ajalooline kihelkond Tartumaal Tartu linna ümbruses, Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Piiskopi mõis ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Piiskopi mõis ja Tartumaa · Näe rohkem »
Tähtvere mõis
Mõisa uus peahoone Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.
