Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Bernhard Roostfeld, Eesti entsüklopeedia, Eesti kroon, Eesti nõukogude entsüklopeedia, Harju Pank, Harju tänav, Hugo Pärtelpoeg, Inglise keel, Kinnisvara, Krediidiasutus, Laen, Likviidsus, Omavalitsus, Oskar Suursööt, Pank, Paul Öpik, Peeter Kurvits, Rahvasteliit, Saksa keel, Tagatis, 1928, 1928. aasta Eesti rahareform, 1940.
Bernhard Roostfeld
Bernhard Aleksander Roostfeld (ka Rostfeldt ja Rostfeld; 5. jaanuar 1885 Jõhvi vald, Virumaa – 28. jaanuar 1948 Karaganda, Kasahstan) oli Eesti Vabariigi riigi-, valitsus- ja majandustegelane.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Bernhard Roostfeld · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Eesti kroon
Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Eesti kroon · Näe rohkem »
Eesti nõukogude entsüklopeedia
"Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) on kahe eestikeelse üldentsüklopeedia pealkiri, millest esimene ilmus aastatel 1968–1976 ja teine hakkas ilmuma aastal 1985.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Eesti nõukogude entsüklopeedia · Näe rohkem »
Harju Pank
Harju Pank oli aastatel 1919–1925 Eestis tegutsenud pank.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Harju Pank · Näe rohkem »
Harju tänav
Harju tänav on tänav Tallinna vanalinnas.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Harju tänav · Näe rohkem »
Hugo Pärtelpoeg
Hugo Pärtelpoeg Hugo Osvald Pärtelpoeg (7. veebruar 1899 Kuremaa vald, Tartumaa – 29. aprill 1951 Ozjorlagi vangilaager, Irkutski oblast) oli Eesti advokaat, poliitik ja Otto Tiefi valitsuse rahaminister.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Hugo Pärtelpoeg · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Inglise keel · Näe rohkem »
Kinnisvara
Kinnisvara on omand, mis koosneb maast ja sellel asetsevatest ehitistest, lisaks maa loodusvaradest, haritamata taimestikust ja loomastikust, põllukultuuridest ja kariloomadest, veest ja maavaradest.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Kinnisvara · Näe rohkem »
Krediidiasutus
Krediidiasutus (ka: laenuasutus) on pank või ühistupank.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Krediidiasutus · Näe rohkem »
Laen
Laen ehk krediit on võlgnevuse liik.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Laen · Näe rohkem »
Likviidsus
Likviidsuse (inglise keeles liquidity) ehk maksevalmiduse all mõistetakse üldiselt 1) majandussubjekti võimet täita olemasolevaid ja uusi kohustusi; 2) kiiret ja võimalikult vähekahjumlikku viisi vahetada vara raha või muude likviidsete varade vastu; 3) likviidseid varasid, mida on võimalik kiiresti maksevahendina kasutada. Eristatakse nii varade kui ka kohustuste likviidsust. Varade likviidsus tähendab majandussubjekti (krediidiasutuste, ettevõtete, eraisikute) võimet muuta olemasolevat vara rahaks või muudeks likviidseteks varadeks. Siinkohal on oluline, et varade vahetamise protsess ise oleks võimalikult vähe ressursse nõudev – see peaks olema nii kiire ning väheste kuludega (sh peaksid tehingukulud olema võimalikult väiksed). Kohustuste likviidsus viitab seevastu aga majandussubjekti võimele täita temale pandud kohustusi ja esitatud nõudeid. Mida suurem on likviidsus, seda väiksem on oht, et klient ei suuda kohustusi ja nõudeid täita. Likviidsete varade all mõeldakse kõiki varasid, mida on võimalik kiirelt kohustuste täitmiseks rahaks muuta ja kasutusele võtta, kaotamata sealjuures oluliselt nende väärtust. Vara likviidsus sõltub sellest, kui kergesti saab seda osta ja/või müüa, millised on vara vahetamise tehingukulud ning kui stabiilne on hind (teisisõnu kas hind näitab tegelikku väärtust). Raha ise on täiesti likviidne vara – seda on võimalik kohe tehingute tegemiseks kasutada. Teisteks likviidseteks varadeks peetakse näiteks hoiuseid (sh arvelduskonto, nõudmiseni hoiused või tähtajalised hoiused, mille puhul ka lepingu enneaegsel lõpetamisel saab klient tagasi hoiustatud raha, kuid sõltuvalt sõlmitud lepingust ei hüvitata sellisel juhul teenitud intresse), lühiajalisi väärtpabereid või võlakirju (nt rahaturu- ja intressifondide aktsiaid-osakuid), mille puhul investeeritakse muu hulgas vekslitesse, kommertspaberitesse, hoiusesertifikaatidesse, üleöödeposiitidesse, mida iseloomustavad lühiajalisus, madal riskitase, kiire tehingute vahetus. Teisisõnu kõik varad, mis on kergesti kättesaadavaks rahaks muudetavad ning nõuavad vähe alternatiivseid kulutusi. Mittelikviidsed on varad, mille vahetamine rahaks võtab palju aega vältel ja/või vahetusega võib kaasneda lisakulusid. Nii võib mittelikviidseteks pidada muu hulgas tehnikat või kinnisvara, mille müügiperiood on pikk ning mille eest saadav raha võib olla oodatust väiksem (nt juriidiliste või tehingukulude, maakleritasu, hinna alapakkumise tõttu). Likviidsete ja mittelikviidsete varade suhe majandussubjekti koguvarade hulgas võib sõltuvalt majandussubjektist endast ja tema käitumise iseloomust tekitada likviidsusriski olukorra. Likviidsusrisk tähendab võimetust vahetada õigel ajal ja kasulikult varasid, võimetust täita nõudeid või kohustusi. Panganduses väljendub likviidsusrisk krediidiasutuse võimetuses täita määratud ajaks kohustusi, sest puudub vaba raha või finantsvara vahetamisel likviidseteks varadeks ja/või alternatiivsete finantseerimisressursside kasutuselevõtul esineb probleeme. Likviidsusriski alamkategooriateks võib pidada maksevalmidus ja finantseerimisriski ning turu likviidsusriski. Maksevalmiduse risk tekib siis, kui rahavoogude bilanss pole lühiajalises plaanis tasakaalus. Väljaminevaid rahavooge on sissetulevatega võrreldes vähem, mistõttu väheneb majandussubjekti maksevõime – kasutuses olevat likviidset vara on kohustuste ja nõuete täitmiseks vähem. Finantseerimisriski tingib majandussubjekti võimetus/piiratus ressursside kaasamisel või kaasamisel ilma finantsseisundit kahjustamata. Sellisel juhul tekitaksid katsed kaasata täiendavaid ressursse lisakulusid või -kohustusi, mis paneksid subjekti halvemasse olukorda. Turu likviidsusrisk väljendub aga turutõrgetest tingitud riskipositsiooni enda väheses likviidsuses, mistõttu väheneb võimalus finantsinstrumente kahjusid kandmata rakendada. Likviidsusriski maandamise võimalused võib jaotada kolme üldisemasse kategooriasse: 1) n-ö ennetavad tegevused (nt likviidsusreservide omamine, laenude osatähtsuse piiramine vahendites, omakapitali osakaalu suurendamine, likviidsusnäitajate jaoks limiitide kehtestamine, rahavoogude kooskõlastamine ajalises ja mahulises plaanis, laenude väljastamine turukõlbliku tagatisega, oma võimete hindamine, sh riskantsetest tehingutest loobumine), 2) n-ö kaasavad tegevused (nt uute finantsinstrumentide kaasamine kohustuste täitmiseks, kohustuste tähtaegade pikendamine), 3) n-ö prognoosivad tegevused (nt tehingupartnerite tausta kontrollimine, siduvate tagasimaksegraafikute koostamine, võtted olemasolevate ressursside stabiilsuse tagamiseks, sh kaitse partnerite tegevuse eest, nt krediidiasutuste puhul tähtajaliste hoiuste lõpetamise etteteatamisaja pikendamine).
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Likviidsus · Näe rohkem »
Omavalitsus
Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Omavalitsus · Näe rohkem »
Oskar Suursööt
Oskar Albert Suursööt (18/30. mai 1893 Saku vald, Harju kreis Eestimaa kubermang – 3. veebruar 1942 Vjatlagi vangilaager, Kirovi oblast, NSV Liit) oli Eesti poliitik.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Oskar Suursööt · Näe rohkem »
Pank
Pank on rahaasutus, mis tegeleb raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Pank · Näe rohkem »
Paul Öpik
Paul Öpik Paul Öpik (22. jaanuar 1888 Tallinn – 23. juuni 1967 Tallinn) oli eesti majandustegelane ja pankur.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Paul Öpik · Näe rohkem »
Peeter Kurvits
Peeter Kurvits VR I/3 (7. november 1891 Polli vald, Pärnumaa – 10. veebruar 1962 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kapten) ja poliitik ning majandustegelane.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Peeter Kurvits · Näe rohkem »
Rahvasteliit
Rahvasteliit (inglise keeles League of Nations; prantsuse keeles Société des Nations; lühend RL) oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Rahvasteliit · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Saksa keel · Näe rohkem »
Tagatis
Tagatis on vara või kolmanda osapoole kohustus, millega tagatise andja tagab oma kohustuse tagatise võtja ees.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja Tagatis · Näe rohkem »
1928
1928.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja 1928 · Näe rohkem »
1928. aasta Eesti rahareform
1928.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja 1928. aasta Eesti rahareform · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Pikalaenu Pank ja 1940 · Näe rohkem »
