Kiiremini kui brauser!
42 suhted: Aafrika, Adiabaat, Aerosool, Albeedo, Atlandi ookean, Atmosfäär, Cirrus tractus, Eesti, Euraasia, Euroopa, Hiina, Ilm, Indikaator, Kalibreerimine (metroloogia), Kümmepäevak, Kõrgkihtpilved, Kõrgrünkpilved, Kiht, Kihtpilved, Kihtrünkpilved, Kihtsajupilved, Kiudkihtpilved, Kiudpilved, Kiudrünkpilved, Kliima, Konvektsioon, Lõuna-Ameerika, Maa, Maismaa, Ookean, Päikesekiirgus, Põhja-Atlandi ostsillatsioon, Pilv, Rünkpilved, Tartu, Tartu observatoorium, Tehiskaaslane, Temperatuur, Tiibet, Troposfäär, Tsüklon, Veeaur.
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Pilvisus ja Aafrika · Näe rohkem »
Adiabaat
isotermid (samatemperatuuri kõverad) Adiabaat on pöörduva adiabaatilise protsessi kõver olekudiagrammil.
Uus!!: Pilvisus ja Adiabaat · Näe rohkem »
Aerosool
Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.
Uus!!: Pilvisus ja Aerosool · Näe rohkem »
Albeedo
300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.
Uus!!: Pilvisus ja Albeedo · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Pilvisus ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Pilvisus ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Cirrus tractus
Lennuki konsool niitjate kiudpilvede (''Cirrus fibratus'') taustal Taevas ilma kondensatsioonijälgedeta ja koos nendega Würzburgis Kondensatsioonijäljed Narvas 3. juulil 2010 Cirrus tractus (lühendatult Ci tractus või Ci trac) ehk Cirrus aviaticus (Ci aviaticus) on suurel kõrgusel (üle 8 km) lendavate lennukite järel tekkivad nähtavad niiskuse kondensjäljed ehk kondensjoomid, mis on tehisliku algega kiudpilvede alamliik.
Uus!!: Pilvisus ja Cirrus tractus · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Pilvisus ja Eesti · Näe rohkem »
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Uus!!: Pilvisus ja Euraasia · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Pilvisus ja Euroopa · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Pilvisus ja Hiina · Näe rohkem »
Ilm
Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.
Uus!!: Pilvisus ja Ilm · Näe rohkem »
Indikaator
Indikaator on mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks.
Uus!!: Pilvisus ja Indikaator · Näe rohkem »
Kalibreerimine (metroloogia)
Kalibreerimine ehk kaliibrimine on metroloogias seoste leidmine etaloni abil realiseeritud suuruse ja mõõtevahendi esitatud väärtuse vahel.
Uus!!: Pilvisus ja Kalibreerimine (metroloogia) · Näe rohkem »
Kümmepäevak
Kümmepäevak ehk dekaad (inglise dekad, ten-day period) on kümnepäevane periood.
Uus!!: Pilvisus ja Kümmepäevak · Näe rohkem »
Kõrgkihtpilved
Kõrgkihtpilved Kõrgkihtpilved (ladina keeles Altostratus, lühend As) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Uus!!: Pilvisus ja Kõrgkihtpilved · Näe rohkem »
Kõrgrünkpilved
Moodustuvad kõrgrünkpilved Kõrgrünkpilved Kõrgrünkpilved (ladina keeles Altocumulus, lühend Ac) on keskmiste pilvide klassi kuuluv pilvede põhiliik, mis kujuneb kõrgusevahemikus 2–6 km, troopikas natuke kõrgemal.
Uus!!: Pilvisus ja Kõrgrünkpilved · Näe rohkem »
Kiht
Kiht on mitmetähenduslik sõna, mis võib tähendada.
Uus!!: Pilvisus ja Kiht · Näe rohkem »
Kihtpilved
Kihtpilved varjavad Tartus oleva telemasti tippu Kihtpilved (ladina keeles Stratus, St) on madal, sageli kogu taevast kattev ühtlane, laineline või rebenenud ilmega pilvekiht, mis tekib aluspinnale lähedal (madalamal kui 2 km), kuuludes seetõttu alumiste pilvede klassi.
Uus!!: Pilvisus ja Kihtpilved · Näe rohkem »
Kihtrünkpilved
Kihtrünkpilved Lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) Lääne-Virumaal Simunas 03.10.2014 Kihtrünkpilved (ladina keeles Stratocumulus, lühend Sc) on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik, kiudpilvede kõrval kõige levinum pilvede liik.
Uus!!: Pilvisus ja Kihtrünkpilved · Näe rohkem »
Kihtsajupilved
Kihtsajupilved põhjustamas lausvihma Tartus Kihtsajupilved (ladina keeles Nimbostratus, lühend Ns) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Uus!!: Pilvisus ja Kihtsajupilved · Näe rohkem »
Kiudkihtpilved
Kiudkihtpilved Kiudkihtpilved (ladina keeles Cirrostratus, lühend Cs) on kõrgete pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Uus!!: Pilvisus ja Kiudkihtpilved · Näe rohkem »
Kiudpilved
Kiudpilved 2. augustil 2010 Tallinna kohal Kiudpilved Kiudpilved (ladina keeles Cirrus, mitmus Cirri, lühend Ci) on pilvede põhiliik, kuhu kuuluvad pilved aluse kõrgusega üle 6 km maapinnast.
Uus!!: Pilvisus ja Kiudpilved · Näe rohkem »
Kiudrünkpilved
Kiudrünkpilved (''Cirrocumulus stratiformis'') Tartu kohal, 31.05.2010 Kiudrünkpilved (ladina keeles Cirrocumulus, lühend Cc) on kõrgete pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik, põhiliikidest kõige haruldasem.
Uus!!: Pilvisus ja Kiudrünkpilved · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Pilvisus ja Kliima · Näe rohkem »
Konvektsioon
Konvektiivne õhuringlus küttekeha kohal Konvektsioon (ingl convection) on soojuse levimine koos liikuva vedeliku või gaasiga, harilikult õhuga.
Uus!!: Pilvisus ja Konvektsioon · Näe rohkem »
Lõuna-Ameerika
Lõuna-Ameerika ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Ameerikasse.
Uus!!: Pilvisus ja Lõuna-Ameerika · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Pilvisus ja Maa · Näe rohkem »
Maismaa
Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.
Uus!!: Pilvisus ja Maismaa · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Pilvisus ja Ookean · Näe rohkem »
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Uus!!: Pilvisus ja Päikesekiirgus · Näe rohkem »
Põhja-Atlandi ostsillatsioon
Põhja-Atlandi ostsillatsioon ehk Põhja-Atlandi võnkumine (NAO, inglise North Atlantic oscillation) on Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Pilvisus ja Põhja-Atlandi ostsillatsioon · Näe rohkem »
Pilv
Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.
Uus!!: Pilvisus ja Pilv · Näe rohkem »
Rünkpilved
Keskmised rünkpilved (''Cumulus medocris'') Jõgeval 22.07.2014 Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on tasase halli või sinaka alusega, valge kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad vertikaalarengu- ehk konvektsioonipilved.
Uus!!: Pilvisus ja Rünkpilved · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Pilvisus ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu observatoorium
Tartu Observatooriumi peahoone 2018. aasta suve alguses Tartu observatoorium on Tartu Ülikooli koosseisus olev teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas.
Uus!!: Pilvisus ja Tartu observatoorium · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Pilvisus ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Pilvisus ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tiibet
Tiibeti riigi lipp Tiibet (tiibeti བོད་ (Pö, Wylie transliteratsioonis Bod); mongoli Төвд (Tüvd), hiina 西藏 (Xīzàng)) on piirkond Sise-Aasias, tiibetlaste kodumaa.
Uus!!: Pilvisus ja Tiibet · Näe rohkem »
Troposfäär
Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele.
Uus!!: Pilvisus ja Troposfäär · Näe rohkem »
Tsüklon
Barentsi mere kohal 27. veebruaril 1987 Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka κύκλος 'ring') on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinud võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam.
Uus!!: Pilvisus ja Tsüklon · Näe rohkem »
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Uus!!: Pilvisus ja Veeaur · Näe rohkem »
